All

Pühapäevane seiklus Nõmme Seiklusrajal

Seikluspargis midagi ka imikutele.Selle loo saatis meile Maret Naiskodukaitsest.

Vaata ka pilte Võrgu-aasa galeriis

Algas kõik maleva listi saadetud e-kirjast, mis kutsus kaitseliitlasi Nõmme spordikeskuses asuvasse Nõmme seiklusparki õppusele. NKK Tallinna Põhja jaoskonna juhatus tuli selle peale kokku, et  arutleda naiskodukaitsjate erinevatel maastikel võimalikult efektiivselt liikuma õppimise vajalikkuse üle. Kuna vajadus osutus ilmselgeks, saigi teoks see, et 1. oktoobril kogunes 13 naiskodukaitsjat aadressile Külmaallika 15a, kus eespool nimetatud seikluspark asub.

Novosibirsk-Altai

Siber 2006
Seekord sai siis käidud Venemaal. See on endiselt täis avastusi. Alustatud nagu ikka Pärnust,bussiga Tallinna,edasi bussiga Peterburi ja sealt lennukiga Novosibirskisse-“Siberi pealinna”nagu rahvasuu kutsub.
Algas kõik kenasti,täitsime piiripunktis oma migratsioonikaardikesed ja rõõmsalt edasi.
Ning sealt need jamad hakkasid!

Seekord sai siis käidud Venemaal. See on endiselt täis avastusi.
Alustatud nagu ikka Pärnust,bussiga Tallinna,edasi bussiga Peterburi ja sealt lennukiga Novosibirskisse-“Siberi pealinna”nagu rahvasuu kutsub.

Nipp, kuidas pääseda Põhja-Koreasse

Pilt (C) Hyundai Asani kodulehelt./pPõhja-Koreasse pääsemine pole lihtne: viisat saada ülikeeruline, salaja ei maksa piiri ületada - saab kuuli. pealegi on P-Korea nüüd tuumariik ka, peaaegu.

Siiski on võimalus ka täiesti legaalselt jalg selle riigi pinnale tõsta, kirjutatakse Gadling.com-is.
Kumgani mäele saab Lõuna-Koreast nimelt peaaegu et üsna lihtsalt. Hyundai Asan on oma kodulehel lausa vastavat tuuri pakkumas. Kolm päeva maksab 610 USD ja selle raha eest saab kaks ööbimist, bussisõidu, ekstreemsused piiril ja Korea poolsaare ilusaima mäe vaated.

Piiril tuleb sekeldusi mobiiltelefonide, teleobjektiivide ja Lõuna-Korea propagandistlike väljaannetega (Põhjka-Korea jaoks on nad kõik propagandistlikud) Need asjad siis maksab maha jätta.

Köiekõõlumine Eesti kõrgeimal pangal

Pilt (C) Seikleja.com lehelt.Seikleja.com on hakanud sügise varjus pakkuma uut kõõlumisatraktsiooni - Ontika Seiklust.

Nagu nad ise ütlevad - sellist asja koged vaid kord elus. Kuid eks nad lubavad ikka mitu korda ka proovida, ma loodan.

11 000 krooni eest korraldatakse 20 inimesele köite abil sälkoru ületus (vinnad end ise köie küljes rippudes üle kuristiku), kahe paralleelköie abil saab veel ekstreemsemalt haigutavat sügavikku ületada ja lõpuks võib laskuda mööda Valaste juga.

Põhitegija selle atraktsiooni juures on muidugi tuntud Köieronija Toomas.

Koeraga Saaremaal rändamas

Lahkusin oma suvisest peatuspaigast Saaremaal plaaniga matkata Naistejärveni. Eelmisel aastal jõudsin pärast mõningast seiklemist samasse järvede gruppi kuuluva Koigi järve äärde, kasutades orienteerumiseks ainult Regio atlasest joonistatud skeemi. Seekord valmistasin retke põhjalikumalt ette, kuid Maa-ameti kaardi väljatrükid unustasin ikkagi maha. Seega tuli liikuda vaid mälu järgi. Vähemalt kompass oli kaasas.
 
Niisiis kõndisin, seljakott seljas, koos koeraga piki heinamaa-äärset kraaviserva. Võsasikust hüppas välja metskits ning jooksis üle niidu. Koer tahtis talle kohe järele tormata, kuid õnneks olin Lizzy-le veotraksid selga pannud ning veoliini pidi enda vöö külge kinnitanud, et ta mind sel moel edasi veaks ning liikumist kergendaks. Üsna varsti leidsin peakraavi ületuskoha, mille otsimisega eelmisel aastal kõvasti vaeva nägin.

Õhtu ja hommik Kõnnu Suursoos

Reede õhtul pärast töönädalat panin autosse oma ööbimis- ja fotovarustuse, võtsin kaasa koera Lizzy ning hakkasin sõitma Põhja-Kõrvemaa suunas. Järvi järvedele lähenedes kõlas autoraadiost “Symphony of Destruction”. Arvasin, et üsna kohe näen ka oma silmaga hävingu jälgi, kuna olin kuulnud, et hiljutine suurpõleng olevat ka sinnakanti ulatunud. Kõik oli aga endistviisi - mets kenasti roheline ning järvede äärsed lõkkekohad tihedalt autosid täis pargitud nagu tavaliselt. Kõnnu Suursoo ääres oli õnneks kõik rahulik - ei ühtki autot ega inimest. Kõndisime koeraga laudtee suunas, kui äkki ehmatas mind vali pasunahüüd. Pikklauka teises otsas oli sookurepaar, kes oma kohalolekust valjuhäälselt märku andsid.

Tormiga Marimetsa rabas

Tormiga pole äge mitte ainult mere ääres lainete saabumist jälgida. Laupäevane Reisijututoa matk Marimetsa looduskaitsealale näitas raba ilu kõva tuule käes - isegi laukas loksus suur laine.

Pildid, nagu ikka, galeriis - kliki!

Plaan oli minna teel Teenusele läbi ka Marimetsa rabast, aga välja kukkus vastupidi - Marimetsa raba ja tagasiteel Teenuselt läbi. Sest matkarada on tõeliselt pikk - kõlbab täiesti terve päeva matkata.

Uus ülemaailmne GPS-mäng: Geoxota

Uus GPS-mäng alates septembrist 2006.Septembrist võib oodata GPS-navigeerijatele uut mängu - nimelt on geodashingu, geogolfi ja paljude muude GPS-mängude tegija Scout välja mõelnud uue orienteerumismängu - Geoxota.

Viimatine geodashingu tulemus oli osalejate hinnangul lahja. Eestlaste jaoks aga rammus - võitis Eesti mängija Martpol. Lahjaks aga peeti mängutulemust sellepärast, et võiduks piisas 42 punktist ehk ligi 18 juhupunkti külastusest. Kunagi varem pole nii vähe vaja võiduks. Asjatundjate hinnangul on selline arutu ringikimamine juhuslikke punkte külastades jäänud vähemaks ülemaailmsete nafta hindade tõusu tõttu. Loodetavasti pakub äsja poolakate poolt Läänemerest leitud suur naftavaru sellele hädale leevendust.

Looduseomnibuss alustab Tartust

Tartu ÜlikoolLooduseomnibuss annab teada, et 3. septembrist alustavad nad oma reise nüüd ka Tartust. Turulaienemine on igati vajalik.

Külastatakse Eesti esimese rahvuspargi sümbolpaiku. Käiakse Käsmu Meremuuseumis ja kohtutakse legendaarse viikingipealiku Aarne Vaiguga ning Viinistu Kunstimuuseumis vaadatakse Eesti kunsti ülevaatlikku väljapanekut, Elmar Kitse maalide näitust ning õhtul etendust "Kits viiuli ja õngega". Teel Lahemaale tehakse vahepeatus Norra-Oostriku allikatel.

Aluksne-Jurmala-Riia

Suvisel laupäevahommikul oli kohe ilm nii ilus, et pidin liikuma hakkama. Kaalusin nii Kohtla-Järve kui Riia poole minemist. Aga kuna kell oli piisavalt palju, jäi Põhja poole minek ära. Jäi üle Lõuna.

Võru-Aluksne buss juhtus just paras olema. Paar tundi sõitu ja võisimegi mikrokast välja kebida. Vana hea Aluksne, kus kooliplikana piisavalt palju käidud sai, oli täiesti oma koha peal. Järve äärt mööda linna siisesõit samuti. Saare peal lossivaremed, laululava. Tagasi Võru bussini jäi parasjagu niipalju aega, et ma teps mitte õhtuse kojujõudmisega rahul polnud. Busse liigub ka Riia poole. Mis mõeldud see tehtud. Ostsingi pileti Riiga. 5-tunnine sõit 4,6 rahaühikut.

Croatia - good to go by bike

I travelled about a week in Croatia at Dalmatian coast and Croatian rocky islands by bike. By bus to Croatia from Estonia. My travel route included Zagreb, Split, Trogir, Zadar, Pag island, Rab island, Krk island, Cres island, Lovran, Opatija. Check the <A HREF=http://www.virtualtourist.com/m/.143428/article/153/6/?s=e>Travelogue - Croatia by bike</A> about this trip!<BR> Some facts: Population 4,500,000 inhabitants, 900,000 in Zagreb.

 

Andorra - Shopping paradise on mountains

Andorra is the best place for shopping between France and Spain :) And nice mountain views of cource, too. They have skiing centres from where You can go only 5-6 hours to warm mediterrean sea coast. I was there in March and saw mountain skiing, but at evening I were in Spain, Barcelona, where was warm and no snow of cource :)

 

So, I added some pictures now. The first picture shows how looks Andorra border in March.

 

NIPERNAADID: Lahkuse kodumaa Ungari

Eesti keelt oskavad ungarlased Kuku-raadiole intervjuud andmasKaido Einama

Eesti Ekspress, 27.07.2006

Hõimuvelled ungarlased on nii vastutulelikud, et aeg-ajalt on see lihtsalt piinlik.

Kõik on siin lahked, kõik on siin abivalmis. Kõik on valmis teed juhatama, korraldama, otsima vajalikke inimesi.

Tihtipeale küll inglise keelt ei osata, aga kohe leitakse keegi, kes oskab. Ja juttu meil jagub.  

Esimeses külas, kus pidama jääme, otsib külavanem (kes võõraid keeli ei räägi) üles küla notari Ferenc Rozsahegyi, kes on kõva käsi saksa keeles. Uskumatu usinusega hakatakse meie eest asju ajama, samal ajal meid jaheda mineraalveega turgutades. 

Hetke pärast on notaril telefoni otsas inglise keelt kõnelev turismiärimees László Schuster. Tema lubab rääkida nii Ungarist kui inimestest, aga järgmisel päeval, sest sel päeval on tal veel paarisaja kilomeetri kaugusel pealinnas äriasju ajada. Ta üritab telefoni teel kätte juhatada ka oma väikese pansioni keerulise nimega linna Satoraljaujhely külje all.

Edasi loe Eesti Ekspressist...

NIPERNAADID: Suusavaba Slovakkia

Medzilaborce, SlovakkiaKaido Einama
Eesti Ekspress, 20.07.2006 
 

Slovakkiasse sisenedes olime üsna kimbatuses. Peale talviste mõnusate ja odavate suusakuurortide sellest riigist suurt rohkem ei meenunudki.
Loomulikult on Slovakkias väärt kohti külastamiseks ka suvel. Enne Euroopa Liitu oli see riik eestlasele tõeline hinnaparadiis, kuid ka ka praegu pole sealsetel hindadel häda midagi, ehkki väike tõus on toimunud. Kiiremini jõuavad hinnad meie omadele järele muidugi suusakuurortides, kus suvel on näha mägituriste, kirka käes, Tatratesse ronimas, ääremail aga võib endiselt nautida üliodavat toitu, soodsat teenindust ja meie jaoks veidi vanamoelist kommet kirjutada restoranides praad menüüsse komponentide kaupa.

NIPERNAADID: Tsehhi elu ja õlu

Tšehhi veduritööstuse uhkus - TatraKaido Einama

Eesti Ekspress, 06.07.2006 

(Nipernaadide tuur organiseeriti Euroopa Liiduga liitunud uute liikmesriikide elu-oluga tutvumise nimel)

Pargime oma auto Karli silla lähedal mäe otsas. Mootor pole veel välja lülitatud, kui juurde kargab mees ja asetab kiire liigutusega kojamehe alla paberi. Mida-mida?
Nii algabki meie esimene kontakt Tðehhis. Hüppame reipalt autost välja ja loodame alustada reisi ühe kafkaliku seiklusega Praha ametnike juures. Kafka muuseum on ju ka sealsamas, ainult mõnisada meetrit. Paraku pole pikka juttu oodata, meile näidatakse rahanumbrit, mis vaja paberi eest maksta, ja seejärel ametniku huvi välismaalaste vastu raugeb.

Elektrooniline check-in hotellidesse - järjekordne e-hüpe

Üks kallemaid majutuskohti barcelonas, kus olümpia ajal majutusid VIPid.New York Times kirjutab, et peagi on reisijal võimalus pääseda viimasest pealesunnitud vestlusest check-inni leti ääres enne hotelli numbrituppa pääsevate linade vahele langemist. Nimelt katsetavad hotellid uut elektroonilist check-inni, et ei peaks väsinuna hotelli jõudes ootama administraatori leti ääres sabas, täitma rutiinseid ankeete ja ootama oma toa võtit või uksekaarti.

Lumelauaga kõrbedüünidel

Suvel pole põhjust lumelauateemat täitsa ära unustada. The Guardian kirjutab, kuidas marokos (ja miks mitte ka Tuneesias või mõnes muus kõrberiigis) lumelauaga düünidelt alla kihutada samamoodi nagu talvel lumenõlvadelt.

Nagu seal mainitakse, on liiv ja lumi ikka hoopis teisest puust libisemispinnad. Lumi, nagu lugeja ilmselt oletas, on ikka libedam. Liiv kulutab, nagu lugeja ilmselt ka oletas, lauda ikka veidi rohkem. Kuid jätab vähem sügavaid kriime. Liivaga suurt slaalomit teha ei saa, pigem kihutatakse sööstlaskujana alla. Ja ülestulek on oi kui vaevaline - kõrbes "suusalifte" u pole, on vaid pehme liiv ja sumbata tuleb selles, päike pähe kõrvetamas.

Egiptus, Hurghada

Egiptus on üks neist paljudest kohtadest, mida PEAB nägema! Mina käisin seal koos oma õega (jaanuar 2006) Eks reisitud on varemgi, kuid kaugele...soojale maale pole ema meid veel üksi lasnud. Mina olin siis 16, õde 18 (nüüd oleme aasta vanemad). Kodus käis meeletu pakkimine...Eestis oli siis nii külm, aga meie pistsime kohvrisse oma kleidikesed, seelikud. Kui ema meid lennukile oli saatnud ja me õhku tõusime....oh seda õnne! Kirjeldamatu vabadus puges hinge.

Paljassaar kisub juba looduspargiks

Eelmine aasta jäi vist vahele, kuid sel suvel jõudsime rattaga Paljassaares ära käia. Marsruut oli veidi teine ja nähtu ka.

Alustasime, ime küll, hoopis Tondilt, kust sai raudtee äärt pidi mööda teed Tulika ja Sõle tänavale. Siis jalgrattateed pidi Koplisse, mis laupäeva päeval oli suhteliselt rahulik kant. Majad on seal juba üle ühe üsna kobedad, raha ja renoveerimine jõuab ka sinna.

Otsisime üles Kopli Liinid, et ikka see legendaarne koht ka ära näha enne, kui sinnagi kerkivad väljast plastist ja seest kipsist majakesed, väga kallid /merevaade!

Proovisukeldumas Pedassaare all

Ükskord tuleb see aeg, kui pinnapealsest tutvusest merega tuleb edasi minna - süviti tutvumisele. See aeg jõudis siinkirjutajale kätte esmaspäeval, kui Mart Reimann kutsus proovisukeldumisele - on neil selline võimalus Valkla rannas avatud merekeskuses.

Tuult oli merel parasjagu ja kitesurfarid ehk lohelaudurid nautisid õhu kiiret liikumist täiega.

Pildid ka.

Merekeskuses, mis tegelikult on siiski miskit enamat kui terrassiga putka rannas, nagu Mart Reimann rõhutab (terve rand ja vaba õhk on toimumiskoht) valitses aga esialgu vaikus, kui välja arvata üksik skuuter, mis rannavees ringi tiirutas. Teised saabujad olid veel Tallinnast teel. Iseenesest oli see ettevõetava retke jaoks ka mõnes mõttes positiivne - tuul vaibus õhtu jõudes ja silmapiiril hakkasid hajuma ka Venemaalt tulnud metsapõlengust tekkinud suitsupilved. Vee all seega võis olla juba selgem ja ilusam.

Kaberneeme-Ihasalu: tundeline teekond kallasrajal

Peale öist vihma sai selle töise suve laupäev veedetud Kaberneeme-Ihasalu rannas. Tegelikult väga ei kahetsegi puhkusepuudust juulis, sest kõik nurgatagused on sel kuumal kuul jõmme täis. Ja parme ka, kes hammustavad taldadeni paiste. Aga muidu on muidugi lahe looduses :)

Kaberneeme restos hommikusöök tehtud ja WiFi testitud, asusime skuurimürina saatel teele poolsaare tippu. See polnudki (veel) eravaldus - sai randa ja puha. Öine vihm oli metsaaluse veel märjana hoidnud. Aga lõkkeasemeid oli igal pool ja mõni lõke oli natuke ka pesast välja läinud. Nii need tulekahjud tekivadki.

Viljandi Folk - kärude paradiis

Kui eelmine aasta oli Folk rasedate paradiis, siis seekord uputasid tänavaid titekärude hordid. Loogiline ju.

Siin siis mõned pildid ka.

Võrreldes eelmise aastaga väga palju võrrelda ei saa, sest siis olime kohal täiega, festivalipassiga ja öömajaga mõnusas tudulas Viljandi Waldorfgümnaasiumis. Seekord vaid 1 päev ja mõni üksik kontsert, aga pealtnäha oli sama lahe ikkagi.

EGIPTUS, SHARM EL SHEIKH, 2005

Naised on linnud - kes kodukana, kes harakas, kes uulitsavarblane, aga mina olen rändlind. Kui suvi lõpeb hakkavad tiivanukid kihelema, suled sügelema ning rännukihk haarab meeled. Hea meelega paneks seljakoti eluks esmavajalikku täis ja kaoks aastateks, aga kahjuks sattusin sõltuvusse liiga hilja ja nüüd toovad kaks väikest heledapäist ja sinisilmset põhjust mind alati koju tagasi.

Nargeni Tormisene Opera

14. juunil startisime Piritalt kuuekesi mootorpaadiga, et kimada Naissaarel avatavale festivalile. Etteruttavalt ja pildihuviliste vajadusi rahuldavalt kohe alguses ka pildilink.

Sõit kulges vastulaines ja peksis korralikult, märjutas ka. Lähenesime saare lõunaküljele, kus Kaljuste maja ja Omari küün asub, sadamast on sinna ikka jala omajagu visata. Omari küüni juures aga on vanas lautrikohas taastatud väike paadisadam.

Esmaspäevast viib Aegna saarele liinilaev

Sadam, kuhu 2x päevas käis Piritalt laev. Purjekate randumist segavad Tallinn-Helsingi tiiburite tekitatavad murdlained.Esmaspäevast, 12. juunist 2006 hakkab Aegna saarele regulaarselt sõitma Eesti Mereakadeemia merekooli õppelaev Juku.

Varasemate alustega ei saadud seekord kaubale. Laupäeval teeb Juku proovisõidu linnaametnikega, laev hakkab Aegna saarega regulaarühendust pidama Pirita jahisadamast.

12.-22.- juunini ning 1.-24. septembrini teeb laev argipäeviti (v.a. teisipäev) kaks edasi-tagasi reisi ning laupäeval ja pühapäeval kolm edasi-tagasi reisi, kõrghooajal 23. juunist kuni 31. augustini kõigil päevadel (v.a. teisipäev) kolm edasi tagasi reisi.

Täishinnaga kaheotsapilet maksab 75 krooni, kehtivad ka ühistranspordi seadusest tulenevad soodustused. Laev mahutab 25 reisijat.

Õppelaev Juku on 1953. aastal ehitatud ning 1982. aastal ümber ehitatud. Laeva pikkus on 23,95 meetrit, laius 5,2 meetrit, parda kõrgus 2,5 meetrit, süvis 1,86 meetrit ja kiirus kaheksa sõlme.

teadus.ee suvekool 2006 -- Kuidas tuli teadust õpetab?

Eestlaste laager Käsmu viikingipäevadel.Selgi aastal toimub teadus.ee suvekool. Sedapuhku on teemaks “Kuidas tuli teadust õpetab?” Nii et see suvekool on ka tulekool.
Suvekooli idee on selles, et osalejad saavad teadlastega suhelda ka väljaspool loenguid.

Aeg: 25.-27. august.
Koht: Käsmu Meremuuseum.

Registreerimine: aadressil toimetus@teadus.ee.
Palume kindlasti teatada oma järgmised andmed:
1) nimi (nimed, kui makstakse mitme eest) , 2) e-mail, 3) telefon ja 4) maksja aadress 5) Kas soovite kohta bussile.
Selle peale saame välja saata arve, mille alusel siis osavõtu eest makstakse.

Reklaam Reisijututoas

Oleme MTÜ (mittetulundusühing) ja see sait pole äriliselt üles ehitatud. Sellegipoolest on meil kulutusi, et seda veebi üleval pidada, käia matkaradasid kaardistamas, osta selleks GPSe ja muud varustust. Me teeme seda teadliku reisimise huvides ja keegi selle eest palka ei saa. Et meid toetada, võiksime küsida lihtsalt otseannetusi meie pangaarvele, kuid saab ka vastastiku kasu tuua, näiteks bännerit reklaamiks tellides.

Ekspeditsioon Littlehamptonist Lohusallu kummipaadiga

Kummipaadisafari, millega toodi ära võimas 2x225 hobujõuliste mootoritega kummipaat 12-le reisijale, sai lõpuks õnnelikult läbi Lohusalu sadamas ja Reisijututoal oli võimalus kaasa teha selle ekspeditsiooni viimane etapp.

Edasi jutustavad ka pildid...

Helistati Veere sadamast ja selgus, et 2300 kilomeetrine kummipaadisafari ootab oma viimasel etapil osalemist. Kuna kogu teed kaasa teha ei saanud, siis oli laupäeva hommikul võimalus liituda viimaseks paarisajaks kilomeetriks juba koduvetes. Alustatud oli nädalapäevad tagasi RIB-tüüpi kummipaadiga Littlehamptonist (RIB ehk jäiga põhjaga paat).

Lõuna-Eestis tehakse tõukerattamatku

Foto saatis Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskus.

Levo Tohva, Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskus

Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskus sattus viimane kord Reisijututoa huviorbiiti siis, kui toodi Eestimaale Kicksparkid ehk tõukekelgud. Kelgud võeti eestlaste poolt sooja südamega vastu, mis andis meile julgust tõukamishuvilistele ka suvist tegevust pakkuda.

Taevaskojas saab maikuust alates osaleda tõukerattamatkadel. Matkad toimuvad kolmel erineval marsruudil Taevaskoja - Kiidjärve ümbruses ja Postiteel (vana Tartu -Võru maantee). Matkade pikkus sõltuvalt marsruudist on 1,5 t kuni 6 t. Matkagrupi suurus võib olla kuni 20 inimest + 2 matkajuhti.

2300 km pikkune kummipaadisafari Inglismaalt Tallinna

Sellega alustati 19. mail meresafarit Littlehamptonist Tallinna.Reisijututuba vahendab praegu Littlehamptonis ootava safariseltskonna pressiteate nende ettevõetavast 2300 km pikkusest kummipaadisafarist Inglismaalt Tallinna. Kuna praegu on la Manche´is tuul 45 m/s, siis ei saanud reedel alustada. Loodetakse ilma paranemist ja tõenäoline reisi algus on pühapäeva varahommikul.

Järgneb pressiteade.

LITTLEHAMPTON, UK, 19. mai. – Pühapäeval alustab Littlehamptonist 2300 kilomeetri pikkune meresafari, mille eesmärgiks on ära tuua Naissaarel toimuva Nargen festivali artistide paat. Kummipaadiga meresafari korraldajateks on SA Lootsi Koda, Nargen Opera OÜ ja Paadimees.

Karujaht Ruhnus - püssimehed ja loodusehuvilised vastamisi

Noor vene karu püüab oheliku otsast vabaks rabeleda Neeva kaldal pargis.Sel nädalavahetusel algab Ruhnus sõda karu pärast. Postimees kirjutab, et laupäeval sõidavad saarele jahimehed ja karuasjatundjast koer. Nende missiooniks on karu - dead or alive. Samal ajal viib Looduseomnibuss saarele mitu bussitäit loodusehuvilisi egiidi all "karu kaitseks".

Tundub, et samal laeval Ruhnu sõitvad seltskonnad võtavad ette reisi vastandlikel eesmärkidel. Reiljan on pahandanud, et karu tabamiseks välja pandud söötmiskohas pole looma tabada õnnestunud, kuna saare elanikud käivad seal pidevalt passimas ja karu sinna näole pole andnud.

Nüüd sõidame Segwayga

Otse presidendilossi külje all ehmatasime möödujaid ja meelitasime ligi pensionäre Segwaysid proovides. Need neli liikurit olid Leedust kohale toodud. Maksavad väidetavalt Eestist ostes 120 000 krooni (kes neid müüski?). Mujalt tuues saab ka alla 100 000. Kannavad kuni 180-kilost inimest. Sõidavad akudelt kuni 25 km. Arendavad kiirust kuni 45 km/h. 

Kirjutab ka Eesti Päevaleht.

Tammsaare radadel - Simisalust sooküladesse

Proovisime kuumal kevadisel pühapäeval läbida soo Simisalust Selijärveni mööda Simisalu-Matsimäe matkarada ja tagasi veidi ülevaltpoolt, Tammsaare "Tõe ja Õiguse" oletatavatest toimumiskohtadest sooküladest läbi mööda suveteid. Taliteed olid ka GPSis sees, aga ei hakanud lausa mädasoos sumpama, sest maa oli juba pehme.

Pildid: Tammsaare radadel, 07.05.2006.

Kaugel all Austraalias

Geograafia: Kõige väiksem manner, suuruselt kuues riik maailmas, pindala 7,6 miljonit km². Elanikke: 20,4 miljonit, 94% Euroopa päritolu, 4% Aasia päritolu, 1,5% aborigeenid, rahvastiku tihedus 2/ km². Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200 km, läänest itta 4100 km.

Pealinn Canberra. 6 osariiki ja 2 territooriumit. Suurim linn Sydney (4,2 miljonit)
Rahaühik Austraalia dollar (umbes 1$=10 EEK).

Austraalias on kolm erinevat ajavööndit, mis on 7 - 9 tundi Eesti ajast ees.
Ajalugu: Kuigi esimesed inimesed saabusid Indoneesia saartelt siia juba 60 000 aasta eest, oli see kant Vanale Maailmale kuni 17. sajandini tundmatu.

Reisijutud.com käis jalgsimatkal Jänijõel

Pühapäeval olime Fred Jüssi radadel, mis on üks Jüri lemmik-kohti. Jüri sõnul (tema selle matka organiseeriski) käib Jüssi põhiliselt Liivoja kandis ja Jänijõel, nende kokkusaamiskohal on huvitav luht ja kahe sillaga tee orust alla ja üles, metsavahikoht ning vana küün.
 
Jõudsime sinna peale väikest ringi Mustjõe raudteejaamast Jägala jõeni. Pikaveskil oli kummaline suvilarajoon, mille aia taga passisid vene kaagid ja jõe ääres oli venekeelne seltskond uhaale paksu püüdmas.

Tuneesia reisipäevik: kuivast kõrbest vihmase lennuväljani

Suur moshee Suosse´i vanalinnas.Vt ka reisipilte galeriist, 14.-21.04.06
1. päev. Päivää, üksi dinaari.

Lennuk startis Tallinnast õigel ajal ja oli juba ligi nelja tunni pärast kohal. Aknast paistid Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Austria suusakuurortid, Sloveenia, natuke Horvaatia Istria poolsaart ja isegi Rooma künkad Itaalias. Siis hakkas lennuk juba kõrgust vähendama ja loperdas natuke aega rannikukuurortite kohal, enne kui Hammameti lennuväljal maandus.

Ega uksest välja astudes kuumus kohe pikali ei löönudki. Mingi keskmine Eesti suvi veidi üle 20 kraadiga. Piirivalveametnikud tundsid kõige rohkem huvi hallipassimeeste vastu ja teistega tegid niisama nägusid, eriti naispiirivalvurid.

Lennujaamas oli vastas eestikeelsete giidide paar ja rahvas juhatati bussidesse. Ja siis ootasime. Algas tüüpiline turistide vahetuse mäng – ühe bussi omad olid teise eksinud ja vastupidi. Leedu grupijuht käis ja tõi meie bussist oma eksinud turistid ära. Ukse juures piinas pasunat kohalik bänd. Kuna raha polnud veel vahetatud, siis jootrahasaak oli kesine ehk vist lausa null.

Tuneesiasse - 2890 km lõunasse

(C) kaido Einama.Nii. Aitab. Ilm.ee räägib, et munadepühadeks tuleb troostitu ilm ja tegelikult pole veel looduslik kevad käeski, kuna keskmine õhutemperatuur ööpäevas on +3 kraadi (kevad hakkab aga +5 juurest). Nii et hüvasti talv ja sõidame lõunasse. Tuneesiasse. Sest sinna saab otse ja kiiresti ja odavalt ja Aafrikasse, kus ma pole veel jalga maha saanud.

Mida siis enne reisi õnnestus teada saada? Kõigepealt sai laaditud olulisemate vaatamisväärsuste koordinaadid GPSi.

Roheliste rattamatk väntab seekord Virumaal

Koer tuli nuusutama.Roheliste rattaretk 2006 "Kuidas elad, Virumaa?"  
toimub seekord 12.-14. maini 2006.

Esialgne kavandatud marsruut on järgmine:

1.päev, reede 12.05.2006: Sonda - Kiviõli - Küttejõu - Püssi - Aidu - Savala - Mehide - Sirtsi - Sirtsi raba - Pohlaru - Mõiste - Uljaste, kokku ca 45 km

2.päev, laupäev 13.05.2006: Uljaste - Voorse - Põdri - Viru-Kabala - Ulvi - Rägavere mõis - Vaeküla ülesõit - Koovälja - Ubja - Siberi - Kunda Hiiemägi - Kunda - Malla mõis - Kuura - Iila - Viru-Nigula - Samma Hiis - Pada - Padaorg - Vanaveski - Kalvi, kokku ca 85 km.

Raftinguhooaeg on alanud

Proovitud sai ka Pirita kärestikke.Kui laupäeval tegime kuiva trenni ja vaatasime Tallinnast läände jäävaid jugasid kaldalt, siis pühapäeval juba sukeldusime ise Pirita sogasevõitu lainetesse, raftinguparvedega. Reisijututoa seltskond sulandus seekord Elioni rahvaga.

Pildid raftingust Pirita jõel 8.04.2006 leiad siit.
Seikleja.com (vt ka avalöögi-uudist) oli kokku pannud viis parve, millele ligi 40-liikmeline seltskond peale sai. Selliste suurürituste jaoks on seiklustepakkujad moodustanud juba väikese kontserni. Kui autod olid logistiliselt paigutatud, tõmbasime vestid selga ja ronisime parve.Jõgi oli rahulik ja sõit nagu pühapäevane laisk olesklemine jõel, kuni hakkasid pihta esimesed jääväljad. Ja neid oli palju. Saime nagu muistsed hülgekütid parve mööda jääd lohistada, samal ajal sulpsas nii mõnigi jalaga läbi jääprao kargesse Pirita jõkke. Kaldal kogunesid uudishimulikud ja eemaldusid jääkosklad.

Loosalu raba - hästipeidetud saladus keset Eestit

Kaido Einama

Äripäev, Puhkepäev, 7. aprill 2006
Pildid jõuludest Palukülas ja rabamatkast Loosallu

Lumel on verejäljed. Tee ääres seisab oranži vestiga püssimees. Jätame auto seisma, et teada saada, kas edasi saab. Loosalu matkaraja alguses käib väike jaht. „Minge-minge, meid kolm tükki ainult ongi,” juhatab vestis jahimees edasi ja soovitab põllu äärde parkida. Jätame auto lagendikule, mis on kunagine soosaar. Künka servast paistab trepp – kunagisest talust on järgi vaid vundament.

Kevadvete mängu otsimas, veele ise tegime tee

Reisijututuba 1. aprillil nalja ei teinud. Sellist naljapäeva tunnetki polnud. Võibolla kui oleks päike taevas siranud ja muud meeleolu loonud võinuks asjad olla ka teistpidi. RJ võttis autorataste alla jätta seekord ligi  250 km, et vaadata Tallinnast idapoole jäävaid jõgesid.
Vt pilte "Joad ja jõed 1.04.2006" ja "Joad ja jõed II 8.04.2006.

Esimene jõgi oli kõigile teada tuntud – Pirita jõgi.  Jääminek oli seal küll päris kindlalt alanud. Suured jäälahmakad olid liikvel ja otsisid kitsaskohtadest läbipääsu. Kaane alt vabanenud jõgi oli kaldale meelitanud ka kalapoisi (-mehe).

Teine veekogu. Maardu järv. Tihedalt veel kalamehi täis. Võibolla ka kuskil vett jääpeal aga muidu rahu ise.

Kolmas möödutud paik. Jõelähtme. Kuidagi kuiv paistis kui mitte arvestada mõnda suuremat veeloiku külmunud põllul.

Käisime uuemaid GPS-e näppimas

Täna siis käisime ja vaatasime üle need imemasinad mis meile kätte anti vaatamiseks.Pole erilise välgatusi ja pole kiidu ega laidulaulu. Nentisin, et minu SporTrak Color on ikka kõva sõna omasuguste seas.  Üles leidsin ka selle miks ma ekraani ei näinud. Kui ikka kontrast maha keerata siis ei näe jah. Nüüd hoopis teine tera kohe.Mis meelde jäi:Garmin GPSmap 60 - selge ja loetav, ülipikk AA patareidega kasutusaeg (mustvalge ehk tume ja roheline), Tegi oma töö ära aga "peksis segast" ka kõige rohkem.  Põhjust ei tea.

Vormsil

Vormsil käimise alguses - päikesepaiste, selge taevas (mis läks üle vahelduvaks pilvisuseks või hoopis pilvisuseks) ja natuke üle normi-tugev tuul.         
 
Minu jaoks oli väga huvitav näha prügimaju. Neilt, kes rohkem Vormsil käinud olid, sain teada, et kunagi olid need nii puhtad, et seal sai ööbida.        
 

Uus turismiteenus: vanalaevandusturism

Ehkki merel raiuvad praegu laevadele läbi rüsijää teed jäälõhkujad, on kevadiseks merereisihooajaks hakanud laevareisipakkujad juba valmistuma. Täpsemalt vanalaevade omanikud, kes on vastava turisminduse koondanud ühe veebilehe alla: http://www.historicships.ee/.

Vanade laevadega on kruiise juba varemgi tehtud, tuntuim alus arvatavasti on juuresoleval pildil nähtav kaljas "Iris". Kuid Eestis on haruldasi laevu veelgi - näiteks suurim mootorpurjekas, kolmemastiline "Ernst Jaakson" puhkab Hiiumaal Sõru sadamas. Paraku veel temaga merereisile minna ei saa, kuid saab teha ekskursiooni Hiiumaal ja Sõru puulaevade restaureerimiskeskuses.

Orkaaniga Vormsil

Saxby rand.See nädalavahetus läks tormiliselt sõna otseses mõttes.

Vt pilte ka.

Vaatamata ilmahoiatustele eelmisel õhtul startisime Reisijututoa seltskonnaga pühapäeva hommikul kell 10 Vormsi suunas. Ilm oli nagu Islandil - ühel hetkel päike, järgmisel paks lumetorm, siis vihm, siis jäätumine, siis sula jne. ja nii terve tee kuni Haapsaluni. Siis, nagu tellitult, kiskus jälle klaariks. Mere äärde jõudes oli jäätee lahti ja mõlemas suunas vilgas liiklus käis. Tuisk oli aga juba alanud - kohati oli pakse vaalusid, kuid need minnes ei takistanud.

Käisime kõigepealt Vormsi "8" idapoolsema aasa läbi - vaid Tiby külas oli mingit suuremat liikumist, muidu aga oli üsna vaikne ja rahulik. Geopeituse aaret ei hakanud otsima, ehkki kellegi jäljed läksid 2,7 km pealt õiges suunas. Proovisime enne pimedat ikka saare läbi käia.

Nuweiba - hea teada enne reisi

Nuweiba - lennupiletid, Hotellid,Rendimajad, Autorent.

Tegemist on järjekordse kuurortiga Egiptuses, mis laiub Aqaba lahe ääres. Siit on hea startida Iisraeli piiri äärde ja Jordaaniasse. Loomulikult on kohapeal ka head sukeldumisvõimalused.

Mida teha, kuhu minna?
Nuweiba lähedal paikneb beduiinide asuala. Seda külastavad just nooremad turistid. Samuti korraldatakse kaameli- ja žhiibisafarisid, delfiinivaatlust, snorgeldamist ja sukeldumist.

Sharm El-Sheikh - kasulik teada enne reisi

Sharm el Sheikh - hotellid ja broneerimine, autorent Sharm el Sheikhis. Sharm El-Sheikh oli egiptalste jaoks sadamatööliste magalalinn Na'ama lahe ääres. Praegu on ta muutrunud suures osas turistide magalaks, sest hotellide kontsentratsioon on suur ja ajaloolised vaatamisväärsused asuvad hotellipiirkonnast eemal.
 
Ometi on kohapeal ka teistsuguse eesmärgiga turiste kui hotellipuhkuse nautlejaid - Ras Umm Sidd riffidele ja mujale Punase mere alla käivad sukeldumas turistid.

Jääd mööda Hiiumaale

Kuna Hiiumaale oli muidu ka asja, siis ühitasime selle ajaga, millal sinna sai jääteed mööda.

Pildid muidugi ka - vt galeriist.

Aega oli napilt, sest jäätee Rohukülast Hiiumaale oli avatud vaid valgel ajal ja ega seda märsti alguses veel väga palju polegi... olime esimeste seas kohal ja alles Opera Miniga mobiilist Maanteeameti lehele vaadates avastasime, et just on tee avatud. Hommikul oli veel kindel info, et jäätee on kinni.

[Reisijututoa list] Reisid läbi lume kevade poole

 Ehkki päev on juba piisavalt pikk, et tööle minnes ja töölt tulles juba valget aega näeb, tuleb taevast valget sadu aina rohkem ja kevadiste matkade asemel tuleb aina sügavamas lumes sumbata. Olümpiast innustust saades peaks lumme minnes ka suusad alla panema, sest stereotüüpne ettekujutus eestlasest hakkab piiri taga muutuma kujutuseks just murdmaasuuskadel metsas rühkivast eestlasest.

Buenos Aires ringiluusija jaoks

BUENOS AIRES on ringiluusimiseks üsna sobiv koht, sest linnatänavate võrk on loogiline ja eksida pole kerge. Argentina valiti ka Lonely Planeti poolt aasta tippsihtkohaks, seega peaks sealt leidma ka selliseid asju, mida massiturism pole ühtlustanud. Linn on kolmnurgakujuline ja selle moodustavad Avenida General Paz läänest, River Plate kirdest ja Riachuelo lõunast. Avenida Rivadavia on peamine läbiv tuiksoon, mida peetakse üheks maailma pikimaks linnatänavaks.

Mohni jääretk

Eelmisel korral välja pakutud variantidest valisime laupäeval välja Mohni. Jääkaart lubas juba mitu nädalat püsivat jäämütsi Mohni-Viinistu kohati üle 50 meetri sügavuse sügaviku kohal, seega ei oleks tohtinud olla üldse ekstreemne. Kohale jõudes selgus, et jää on tõesti olemas, paksus 7-10 cm ja parajalt sile ka.

Tugev idatuul puhus, aga minnes ei tundunud see üldse ähvardav.