All

Kaido Einama

Eesti Ekspress, 06.07.2006 

(Nipernaadide tuur organiseeriti Euroopa Liiduga liitunud uute liikmesriikide elu-oluga tutvumise nimel)

Pargime oma auto Karli silla lähedal mäe otsas. Mootor pole veel välja lülitatud, kui juurde kargab mees ja asetab kiire liigutusega kojamehe alla paberi. Mida-mida?
Nii algabki meie esimene kontakt Tðehhis. Hüppame reipalt autost välja ja loodame alustada reisi ühe kafkaliku seiklusega Praha ametnike juures. Kafka muuseum on ju ka sealsamas, ainult mõnisada meetrit. Paraku pole pikka juttu oodata, meile näidatakse rahanumbrit, mis vaja paberi eest maksta, ja seejärel ametniku huvi välismaalaste vastu raugeb.

Suvel pole põhjust lumelauateemat täitsa ära unustada. The Guardian kirjutab, kuidas marokos (ja miks mitte ka Tuneesias või mõnes muus kõrberiigis) lumelauaga düünidelt alla kihutada samamoodi nagu talvel lumenõlvadelt.

Nagu seal mainitakse, on liiv ja lumi ikka hoopis teisest puust libisemispinnad. Lumi, nagu lugeja ilmselt oletas, on ikka libedam. Liiv kulutab, nagu lugeja ilmselt ka oletas, lauda ikka veidi rohkem. Kuid jätab vähem sügavaid kriime. Liivaga suurt slaalomit teha ei saa, pigem kihutatakse sööstlaskujana alla. Ja ülestulek on oi kui vaevaline - kõrbes "suusalifte" u pole, on vaid pehme liiv ja sumbata tuleb selles, päike pähe kõrvetamas.

Suvel, kui käib üks tihe reisimine ja puhkamine, võttis Reisijututuba käsile kuiva statistika ja uuris välja popimad kohad.

Paneme nad siis ritta.

Kõigepealt sai vaadatud Reisijututoa kaudu viimase aasta jooksul broneeritud sihtkohti. Arvesse läksid hotellid, kämpingud, motellid, puhkusepaketid, apartmendid.

14. juunil startisime Piritalt kuuekesi mootorpaadiga, et kimada Naissaarel avatavale festivalile. Etteruttavalt ja pildihuviliste vajadusi rahuldavalt kohe alguses ka pildilink.

Sõit kulges vastulaines ja peksis korralikult, märjutas ka. Lähenesime saare lõunaküljele, kus Kaljuste maja ja Omari küün asub, sadamast on sinna ikka jala omajagu visata. Omari küüni juures aga on vanas lautrikohas taastatud väike paadisadam.

Esmaspäevast, 12. juunist 2006 hakkab Aegna saarele regulaarselt sõitma Eesti Mereakadeemia merekooli õppelaev Juku.

Varasemate alustega ei saadud seekord kaubale. Laupäeval teeb Juku proovisõidu linnaametnikega, laev hakkab Aegna saarega regulaarühendust pidama Pirita jahisadamast.

12.-22.- juunini ning 1.-24. septembrini teeb laev argipäeviti (v.a. teisipäev) kaks edasi-tagasi reisi ning laupäeval ja pühapäeval kolm edasi-tagasi reisi, kõrghooajal 23. juunist kuni 31. augustini kõigil päevadel (v.a. teisipäev) kolm edasi tagasi reisi.

Täishinnaga kaheotsapilet maksab 75 krooni, kehtivad ka ühistranspordi seadusest tulenevad soodustused. Laev mahutab 25 reisijat.

Õppelaev Juku on 1953. aastal ehitatud ning 1982. aastal ümber ehitatud. Laeva pikkus on 23,95 meetrit, laius 5,2 meetrit, parda kõrgus 2,5 meetrit, süvis 1,86 meetrit ja kiirus kaheksa sõlme.

Levo Tohva, Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskus

Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskus sattus viimane kord Reisijututoa huviorbiiti siis, kui toodi Eestimaale Kicksparkid ehk tõukekelgud. Kelgud võeti eestlaste poolt sooja südamega vastu, mis andis meile julgust tõukamishuvilistele ka suvist tegevust pakkuda.

Taevaskojas saab maikuust alates osaleda tõukerattamatkadel. Matkad toimuvad kolmel erineval marsruudil Taevaskoja - Kiidjärve ümbruses ja Postiteel (vana Tartu -Võru maantee). Matkade pikkus sõltuvalt marsruudist on 1,5 t kuni 6 t. Matkagrupi suurus võib olla kuni 20 inimest + 2 matkajuhti.

Suurbritannias kiskusid loomakaitsjad end kuningakoja ees alasti - karude kaitseks, et kuningakoja valvurite vormidel ei kasutataks karunahast mütse.

Pildid ka Reisijututoa galeriis.

Laupäeval üle lörtsise mere Ruhnu jõudes nii karmiks ei läinud, kuigi Looduseomnibussi retk karu kaitseks jõudis saarele just siis, kui päike välja tuli ja palavaks läks.

Seikleja.com alustab ka sel kevadel omapärast ekspeditsiooni - kui eelmine aasta tehti kajakkidega tiir ümber Eesti, siis seekord sõidetakse nurkadesse, võetakse ette Eesti nurgasaared.
Nelja nurga tuuril aerutatakse kajakiga Eesti territooriumi kõige kaugematesse nurkadesse:

Reisijututuba vahendab praegu Littlehamptonis ootava safariseltskonna pressiteate nende ettevõetavast 2300 km pikkusest kummipaadisafarist Inglismaalt Tallinna. Kuna praegu on la Manche´is tuul 45 m/s, siis ei saanud reedel alustada. Loodetakse ilma paranemist ja tõenäoline reisi algus on pühapäeva varahommikul.

Järgneb pressiteade.

LITTLEHAMPTON, UK, 19. mai. – Pühapäeval alustab Littlehamptonist 2300 kilomeetri pikkune meresafari, mille eesmärgiks on ära tuua Naissaarel toimuva Nargen festivali artistide paat. Kummipaadiga meresafari korraldajateks on SA Lootsi Koda, Nargen Opera OÜ ja Paadimees.

Sel nädalavahetusel algab Ruhnus sõda karu pärast. Postimees kirjutab, et laupäeval sõidavad saarele jahimehed ja karuasjatundjast koer. Nende missiooniks on karu - dead or alive. Samal ajal viib Looduseomnibuss saarele mitu bussitäit loodusehuvilisi egiidi all "karu kaitseks".

Tundub, et samal laeval Ruhnu sõitvad seltskonnad võtavad ette reisi vastandlikel eesmärkidel. Reiljan on pahandanud, et karu tabamiseks välja pandud söötmiskohas pole looma tabada õnnestunud, kuna saare elanikud käivad seal pidevalt passimas ja karu sinna näole pole andnud.

Geograafia: Kõige väiksem manner, suuruselt kuues riik maailmas, pindala 7,6 miljonit km². Elanikke: 20,4 miljonit, 94% Euroopa päritolu, 4% Aasia päritolu, 1,5% aborigeenid, rahvastiku tihedus 2/ km². Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200 km, läänest itta 4100 km.

Pealinn Canberra. 6 osariiki ja 2 territooriumit. Suurim linn Sydney (4,2 miljonit)
Rahaühik Austraalia dollar (umbes 1$=10 EEK).

Austraalias on kolm erinevat ajavööndit, mis on 7 - 9 tundi Eesti ajast ees.
Ajalugu: Kuigi esimesed inimesed saabusid Indoneesia saartelt siia juba 60 000 aasta eest, oli see kant Vanale Maailmale kuni 17. sajandini tundmatu.

Roheliste rattaretk 2006 "Kuidas elad, Virumaa?"  
toimub seekord 12.-14. maini 2006.

Esialgne kavandatud marsruut on järgmine:

1.päev, reede 12.05.2006: Sonda - Kiviõli - Küttejõu - Püssi - Aidu - Savala - Mehide - Sirtsi - Sirtsi raba - Pohlaru - Mõiste - Uljaste, kokku ca 45 km

2.päev, laupäev 13.05.2006: Uljaste - Voorse - Põdri - Viru-Kabala - Ulvi - Rägavere mõis - Vaeküla ülesõit - Koovälja - Ubja - Siberi - Kunda Hiiemägi - Kunda - Malla mõis - Kuura - Iila - Viru-Nigula - Samma Hiis - Pada - Padaorg - Vanaveski - Kalvi, kokku ca 85 km.

Kui laupäeval tegime kuiva trenni ja vaatasime Tallinnast läände jäävaid jugasid kaldalt, siis pühapäeval juba sukeldusime ise Pirita sogasevõitu lainetesse, raftinguparvedega. Reisijututoa seltskond sulandus seekord Elioni rahvaga.

Pildid raftingust Pirita jõel 8.04.2006 leiad siit.
Seikleja.com (vt ka avalöögi-uudist) oli kokku pannud viis parve, millele ligi 40-liikmeline seltskond peale sai. Selliste suurürituste jaoks on seiklustepakkujad moodustanud juba väikese kontserni. Kui autod olid logistiliselt paigutatud, tõmbasime vestid selga ja ronisime parve.Jõgi oli rahulik ja sõit nagu pühapäevane laisk olesklemine jõel, kuni hakkasid pihta esimesed jääväljad. Ja neid oli palju. Saime nagu muistsed hülgekütid parve mööda jääd lohistada, samal ajal sulpsas nii mõnigi jalaga läbi jääprao kargesse Pirita jõkke. Kaldal kogunesid uudishimulikud ja eemaldusid jääkosklad.

Kaido Einama

Äripäev, Puhkepäev, 7. aprill 2006
Pildid jõuludest Palukülas ja rabamatkast Loosallu

Lumel on verejäljed. Tee ääres seisab oranži vestiga püssimees. Jätame auto seisma, et teada saada, kas edasi saab. Loosalu matkaraja alguses käib väike jaht. „Minge-minge, meid kolm tükki ainult ongi,” juhatab vestis jahimees edasi ja soovitab põllu äärde parkida. Jätame auto lagendikule, mis on kunagine soosaar. Künka servast paistab trepp – kunagisest talust on järgi vaid vundament.

Looduseomnibuss küsis, kas Reisijututuba sooviks tutvustada oma reise esmaspäevasel looduseõhtul. Ja eelmisel nädalal ilmuski Looduseomnibussi lehele järgmine teade:

Loodusõhtu Rahvusraamatukogus

Esmaspäeval 27. märtsil 2006 kell 18.00

Reisijututoa aastaringreis mööda Eestimaad.

Täna siis käisime ja vaatasime üle need imemasinad mis meile kätte anti vaatamiseks.Pole erilise välgatusi ja pole kiidu ega laidulaulu. Nentisin, et minu SporTrak Color on ikka kõva sõna omasuguste seas.  Üles leidsin ka selle miks ma ekraani ei näinud. Kui ikka kontrast maha keerata siis ei näe jah. Nüüd hoopis teine tera kohe.Mis meelde jäi:Garmin GPSmap 60 - selge ja loetav, ülipikk AA patareidega kasutusaeg (mustvalge ehk tume ja roheline), Tegi oma töö ära aga "peksis segast" ka kõige rohkem.  Põhjust ei tea.

Ehkki merel raiuvad praegu laevadele läbi rüsijää teed jäälõhkujad, on kevadiseks merereisihooajaks hakanud laevareisipakkujad juba valmistuma. Täpsemalt vanalaevade omanikud, kes on vastava turisminduse koondanud ühe veebilehe alla: http://www.historicships.ee/.

Vanade laevadega on kruiise juba varemgi tehtud, tuntuim alus arvatavasti on juuresoleval pildil nähtav kaljas "Iris". Kuid Eestis on haruldasi laevu veelgi - näiteks suurim mootorpurjekas, kolmemastiline "Ernst Jaakson" puhkab Hiiumaal Sõru sadamas. Paraku veel temaga merereisile minna ei saa, kuid saab teha ekskursiooni Hiiumaal ja Sõru puulaevade restaureerimiskeskuses.

See nädalavahetus läks tormiliselt sõna otseses mõttes.

Vt pilte ka.

Vaatamata ilmahoiatustele eelmisel õhtul startisime Reisijututoa seltskonnaga pühapäeva hommikul kell 10 Vormsi suunas. Ilm oli nagu Islandil - ühel hetkel päike, järgmisel paks lumetorm, siis vihm, siis jäätumine, siis sula jne. ja nii terve tee kuni Haapsaluni. Siis, nagu tellitult, kiskus jälle klaariks. Mere äärde jõudes oli jäätee lahti ja mõlemas suunas vilgas liiklus käis. Tuisk oli aga juba alanud - kohati oli pakse vaalusid, kuid need minnes ei takistanud.

Käisime kõigepealt Vormsi "8" idapoolsema aasa läbi - vaid Tiby külas oli mingit suuremat liikumist, muidu aga oli üsna vaikne ja rahulik. Geopeituse aaret ei hakanud otsima, ehkki kellegi jäljed läksid 2,7 km pealt õiges suunas. Proovisime enne pimedat ikka saare läbi käia.

Nuweiba - lennupiletid, Hotellid,Rendimajad, Autorent.

Tegemist on järjekordse kuurortiga Egiptuses, mis laiub Aqaba lahe ääres. Siit on hea startida Iisraeli piiri äärde ja Jordaaniasse. Loomulikult on kohapeal ka head sukeldumisvõimalused.

Mida teha, kuhu minna?
Nuweiba lähedal paikneb beduiinide asuala. Seda külastavad just nooremad turistid. Samuti korraldatakse kaameli- ja žhiibisafarisid, delfiinivaatlust, snorgeldamist ja sukeldumist.

Sharm el Sheikh - hotellid ja broneerimine, autorent Sharm el Sheikhis. Sharm El-Sheikh oli egiptalste jaoks sadamatööliste magalalinn Na'ama lahe ääres. Praegu on ta muutrunud suures osas turistide magalaks, sest hotellide kontsentratsioon on suur ja ajaloolised vaatamisväärsused asuvad hotellipiirkonnast eemal.
 
Ometi on kohapeal ka teistsuguse eesmärgiga turiste kui hotellipuhkuse nautlejaid - Ras Umm Sidd riffidele ja mujale Punase mere alla käivad sukeldumas turistid.

Cairo hotellid - broneerimine ja Cairo autorent - broneering otse Internetist.

Hetkel pole Iirimaast üleval veel ühtki reisilugu, ole esimene ;)

Seni aga saab reisi-infot Travelnow vastavalt lehelt.

www.visitegypt.gov.eg - turismi-info.

Egiptusse lennata on odav, seal on nii rannapuhkust kui arheoloogia- ja ajaloohuvilistele palju põnevat, lisaks on ka kohapealsed hinnad üsna odavad ja kaubeldavad.

http://www.belgique-tourisme.net, http://www.visitflanders.com - turismi-info

Euroopa Liidu pealinna peab nägema – lisaks prantsuse, flaami, saksa ja muudele mõjudele on Brüsselis euroametnikke üle kogu Euroopa ja see rahvaste paabel kajastub ka tänavapildis ja Belgia pealinna elus.

• Turismi-info: Flandria on madalmaa mida läbivad tihedalt kanalid, seal on kuulsad kunstilinnad Antverpen, Bruge ja Gent.

http://dubaitourism.co.ae/ - üldinfo

Araablased on turistide suhtes üsna vastutulelikud, sest teavad, et nende kohaletulek elavdab kohalikku majandust.

http://www.australia.com - üldinfot.

Canberra on pealinn, kus saab imetleda parlamendihoonet, valitsusasutusi ja tähtsaid muuseume.

http://www.austria.info/ - turismi-info
 

Viin pakub mälestusi kunagise keisririigi hiilgusest ja Habsburgide dünastia aegsetest suurehitistest. Eisriesenwelti koopad on maailma suurimad jääkoopad, mille käikude kogupikkus ulatub 40 kilomeetrini. Barokkarhitektuuri pärl Salzburg tõmbab ligi kõiki Mozarti huvilisi.

BUENOS AIRES on ringiluusimiseks üsna sobiv koht, sest linnatänavate võrk on loogiline ja eksida pole kerge. Argentina valiti ka Lonely Planeti poolt aasta tippsihtkohaks, seega peaks sealt leidma ka selliseid asju, mida massiturism pole ühtlustanud. Linn on kolmnurgakujuline ja selle moodustavad Avenida General Paz läänest, River Plate kirdest ja Riachuelo lõunast. Avenida Rivadavia on peamine läbiv tuiksoon, mida peetakse üheks maailma pikimaks linnatänavaks.

Eelmisel korral välja pakutud variantidest valisime laupäeval välja Mohni. Jääkaart lubas juba mitu nädalat püsivat jäämütsi Mohni-Viinistu kohati üle 50 meetri sügavuse sügaviku kohal, seega ei oleks tohtinud olla üldse ekstreemne. Kohale jõudes selgus, et jää on tõesti olemas, paksus 7-10 cm ja parajalt sile ka.

Tugev idatuul puhus, aga minnes ei tundunud see üldse ähvardav.

Reedel algab eesti suurim turismiüritus Tourest 2006, mis kestab 17. veebruarist 19. veebruarini. Korraldavad Eesti Turismifirmade Liit ja EAS turismiarenduskeskus.

Nagu mullu ja tunamullugi, saab endale tasuta kutse Internetist välja kutsuda.

Looduse Omnibuss ja Nordea Pank kutsuvad kõiki loodusfotohuvilisi – nii täiskasvanuid, noori kui lapsi – osalema fotovõistlusel “Looduse Aasta Foto 2006”.

Täna ilmus Äripäeva vahel esimene number 70000 eksemplariga ajalehest turism. Kõik numbrid muidugi Äripäeva vahele ei mahtunud ja osa eksemplare võis leida tasuta ka suurematest kaubanduskeskustest.

Tegemist on arvatavasti suurima tiraažiga eestikeelse turismiväljaandega praegu.

Turism annab praktilist nõu soodsate reisimisvõimaluste kohta - nii reisi planeerimise kui reisil olemise teemadel. Samuti leiab lehest reisikirju ja turismiuudiseid, kirjutab ajalehe toimetaja Indrek Kald. Ajalehe esimene number kirjutab põhiloos viimase hetke reisidest.

Turismilehte ilmub sel aastal kümme numbrit. Leht jõuab lugejateni kuu viimasel reedel.

• Saabus viisavabadus: EPL artikkel
• Nicaragua.com
• Hotellibroneering Managuas
• Nicaragua pilte

Kuulus reisiraamatute kirjastaja Lonely Planet valis traditsiooniliselt oma aasta sihtkohad. esikohale tuli Argentina, kuid alustagem esikümnest tagant ettepoole.

10. Saksamaa - põhjuseks ilmselt World Cup.
9. Kolumbia - "nüüd on aeg minna".
8. India - tabatud tsunamist ja taas jalul.
7. Kanada - "midagi-igaühele" maa.

Vt ka ekspeditsiooni pilte Reisijututoa fotopäevikus ja Indreku kodulehel ning blogikajastusi Kaits747 ja Kylamehe ajaveebis.  
 
Sel laupäeval oli Lõuna-Eestis kohati veel rekordkülma-tase -30 kraadi, aga Pakrite kandis leebed -12 pügalat alla nulli. See-eest valitses merel karm tuul, mis pani tundma end ligi -35kraadises pakases. Sellest hoolimata võtsime oma polaarvarustuse kaasa ja läksime merejääle, mis ulatus juba Pakriteni.

Äsja käisid seiklejad televisiooni ja spordiklubide saatel mööda merejääd uiskudega Hobulaiul, talvine merejää näib praegu aknast välja vaadates minevat aina paremaks. Kuid ka suuski ei maksa kappi visata.

Eeloleval nädalavahetusel (14-15.01.2006) on kõik huvilised teretulnud suusamatkale üle Soomaa külmunud rabade, teatab Aivar Ruukel Soomaalt. [Uuendus: vastavalt lumeoludele ja Theyr.net-i kaartidele tuleb päikseline kevadmatk. Võimalik, et räätsadega.]

Uus ja hea on peaaegu alati (või vähemalt enamasti) hästiunustatud vana. Tõukekelk ehk soome kelk on jõudnud ringiga tagasi - nüüd saab matkata moodsatel, terasest kelkudel, millel hea juhitavus ja kuni 40 km/h sõidukiirus, kui hästi tõugata libedal jääl.

Tõukekelgumatkade korraldaja Leho Tohva kirjeldab neid moodsaid liikureid nii:
"Kaasaegse tõukekelgu (kickspark ingl.k.) raam ja jalased on valmistatud eriterasest.