Kõik reisivideod nüüd ühes kohas!

Reisijutud.com on teinud videoid juba aastaid, kuid nüüd on need kõik siin Reisijutud.com lehel olemas - eraldi sektsioonis, päisemenüüst ligipääsetavad. 

Suur osa videoid said valmis aastatel 2011-2013. Vahepeal on väike paus tekkinud, kuid ka 2014-2016 on mitmeid videosid Looduse Omnibussi retkedest.

Moodne aeg nõuab uusi tehnoloogiaid - praegu näiteks teeb Reisijutud.com ka 360 kraadi videosid, üks näide on siin:

Matkateekond Vasalemmast Kloogale

Vasalemma-Klooga matkaraja logistikat on lihtne korraldada elektrirongiga. Tallinnast Vasalemma rongiga hommikul kohale, jalgsi 17 km Kloogale ja sealt õhtul elektrirongiga tagasi. Ühe korra pilet (üks ots) maksis mõlemal reisil 1,8 eurot (2011).

Teekond viib mööda Loode-Eesti väikesi kruusateid ühest külast teise, teele jääb asustust ja metsi. Rajale jääb ka üks trahter, kus keha kinnitada ja mitu poodi toidutagavarade täiendamiseks.

Eestis on traditsiooniliselt populaarsed linnareisid, spaapuhkused ja laevapiletid

Ei ole midagi uut Eesti ostjate reisiharjumustes. Sel nädalal Tallinnas ja Tartus toimuval Osturallil lähevad Wris Reisibüroo soodsatest reisipakkumistest enam kaubaks traditsiooniliste hittidena linnareisid, spaapuhkused ja laevapiletid. Päikesereisidest on sihtkohana taas populaarsust kogumas Egiptus.

Maailma veidraim reisipadi Ostrich Pillow sai normaalsema välimusega järglase

Uudistes ja telesaadetes näidatud reisipadi Ostrich Pillow on tavaliselt tähelepanu saanud kui kurioosum: kes nii imelikku asja julgeks avalikus kohas kasutada? Nüüd on õnneks olemas ka traditsioonilisem ja moekam mudel, mida võib lausa igapäevaselt kaasas kanda ja mitte varjata.

Tuletame meelde, mismoodi magati algses traditsioonilises Ostrich Pillow´s:

Maailma pikim matkarada sai valmis

Augusti lõpus sai valmis maailma pikim matkarada - Kanada idarannikult läänerannikule. Nüüd on kõik jupid 100% koos, lisaks saab veel mõnes kohas läbida mitu haru.

24 000 km pikkune rada läbib 13 provintsi ja erinevaid maastikke: linna-, metsa-, põllumajandus-, mägi- ja tasandikumaastikke. Kokku läks aega selle tee tegemiseks 25 aastat.

Päris jala siiski rannikult rannikule ei saa, kuid autot pole ka vaja. 26 protsenti on rajast n-ö veetee, seega kanuu või kajakk võib olla vajalik. 

E9 tuleb taas: märgistatakse rannikurada Narvast Iklani või kuni Portugalini

Rahvusvaheline rannikurada E9 algab laadoga kandist ja kulgeb rannikut pidi Portugalini. "Hiking Route Along the Baltic Sea Coastline in Latvia – Estonia" on 1100 km pikkune Eestit ja Lätit läbiv rannikurada, mis on osa E9-st. Nüüd käib selle rannikuraja aktiivne tähistamine pea iga päev uuel lõigul.

Harilaiu matkarada - tundeline teekond lääneserva

Kiipsaare nurk. Foto: (CC) Evelin L. / Wikipedia

Nii põhja kui saab, võib minna mõõda Purekkari säärt, aga (peaaegu) nii läände kui võimalik Kiipsaare nukki pidi. Harilaiu matkarada on nagu Vilsandi suure maa peaproov. Pole vaja läbi mere autokastis või kajakiga saarele minna, merest küll saarena 1000–2000 aastat tagasi kerkinud maatükk on nüüd kindlalt ühenduses Eesti suurima saarega.

Orkaan Irma: loodusjõudude jõudemonstratsioon Kariibidel ja Floridas

Floridasse ei reisi ilmselt praegu mitte keegi, kuid paljud on seal ootamatult lõksus. Mõned kruiisifirmad panid reisijad maha just orkaani eel Florida suurlinnades, kust teised paaniliselt lahkuvad.

Kui vaadata erinevaid kaarte ja pilte, siis on lahkumine näha. Lennukid väldivad piirkonda, laevad on kas sadamas tormivarjus või mõnedel Kariibi saartel ka kaldale uhutud, Google Mapsi kaartidel on tohutud ummikud, mis kulgevad põhja suunas. Loomulikult ei ole kohalikel turismiesindajatel muud soovitust kui kaduda nii kaugele kui võimalik, ehkki võimalusi selleks on aina vähem.

Õppematk militaar-ajalukku Lõunalaagri rajal Setomaal

Lõunalaagris Petseri külje all asusid Eesti Wabariigi aegadel 1930ndatel sõjaväe harjutusväljakud ja laagrid. Ohvitseridel olid suurejoonelised villad, sõduritel korralikud kasarmud, ratsavägi oli võimsates tallides. Harjutati täpsuslaskmist, distsipliini ja lahingupidamist.

Nüüd on sellest kõigest järel vaid mälestus. Vaid mõni üksik vundamendijupp või rohtu kasvanud paraadtrepp annavad tunnistust kunagisest sõjaväelinnakust. Üks kelder on ka veel säilinud koos laguneva puu-uksega.

Asu teemat jälgima