Merematkad ja purjetamine

Kaatri, jahi, väikelaeva, kajaki või muude vahenditega merel. Vaata ka teemat Kanuumatkad ja paadimatkad, kui juba siin oled - ka palju vee peal reisimisi.


Kohtumine põhjapooluselt Teravmägedele jõudnud Timo Paloga

Eelmise aasta 22. aprillil startis põhjapooluselt Teravmägede suunas kaks polaarseiklejat - eestlane Timo Palo ja norrakas  Audun Tholfsen.

Retk, mida kavandas juba 117 aastat tagasi Norra polaaruurija F. Nansen, sai lõpuks teoks. Eesti meedia ei ole sellele ajaloolisele ja väga riskantsele retkele piisavalt palju tähelepanu pööranud, kuid polaaruuriate ringkondades on see retk pälvinud üksjagu tunnustust.

Nüüd on võimalus aga kokku saada Timo Paloga 28. veebruaril I AM Photographer Pro Shop salongis Tartu mnt. 84a kell 18.00.

Mida teha enne ja pärast orkaani?

Vastab TTÜ energeetikateaduskonna dekaan, professor Arvi Hamburg.

Mida võiks teha orkaaniks valmistudes? Soetada isiklik elektrigeneraator, tuulegeneraator, grillahi?

Kui oled hankinud kena mereäärse koha elamiseks, on tore – vaatad silmapiiri, unistad suurelt, südantsoojendavad maalilised päikeseloojangud – elu nagu muinasjutus.

Tõukekelguga Pullapäält Hobulaiule ja Vormsile

Tõukekelk on teatud tingimustel merel liikumiseks ideaalne vahend, kui purjed ja lohed välja arvata. Nii juhtuski 11. märtsil, täpselt viis aastat hiljem esimesest Reisijutud.com-i Hobulaiu-matkast, et tuul oli sobivast suunast, lund vähe ja sellel vähesel ka kandev koorik peal ning kiirused küündisid parimatel hetkedel 20 km/h-ni. Kokku sai matka 15,5 km, maad puudutasime Hobulaiul, Vormsil ja Pullapää otsas Nõmmel. 

Sama marsruuti võib muidugi korrata ka matkauiskudega, aga siis tuleb valida lumeta jää. Kajakiga saab korrata marsruuti jääta merel. Start on Haapsalust Rohuküla poole sõites Pullapääle ära keerates, lõpuni kuni tsaari monumendini välja, kus on väike parkla ja sealt - merele.

Olukorrast jääl

Nüüd, kui taevas selge ja just oli -30 kraadi külma, on hea heita pilt NASA satelliidifotodele, mida iga päev meist üle lendavad NASA Modis Rapid Response satelliidid pildistavad. Kõik on näha - kus rohkem lund, kus meri veel jäävaba. Delfi kaardilt "satelliit" kihti valides on näha needsamad NASA kaardid, mis allpool, aga lisaks ilusti Regio teede- ja rannikujoonte kihiga kaetud, kust hea aru saada, kus miski on ja kuidas kosmosesse paistab.

Just jääseisu ongi hea praegu vaadata. Satelliidipilt näitab, et ega põhjarannikul seda jääd veel peaaegu polegi. Läänerannikul on parem seis.

Matsallu saab piletiga

Matsalus on käivitumas keskkonnasõbralik loodusturismiprojekt MATSALU TICKET – Päev Matsalu Rahvuspargis.

Igal laupäeval maist kuni septembrini saab selle abil liituda Matsalu rahvuspargis rahvusvaheliste gruppidega, valides kolme erineva võimaluse vahel:

  • retk bussiga, jalgsi ja paadiga (40 € / in.),
  • kanuumatk saatjaga (70 € / kanuu)
  • või rattaretk omapäi (20 € / in.).

Osalema on oodatud kõik loodushuvilised – nii Eesti majutusasutustes peatuvad välisturistid kui ka siseturistid.

Tõukekelguga Suur-Pakrile

Tõelist avarust pole meil kindla jalgealusega kohtadest mujal kohata, kui jäätunud merel. Kuna Kurkse ja Pakri saarte vaheline meri oli jääs juba ammu, siis käisime tõukekelgumatkal enne suurt sula ära. Veebruari lõpus paukunud karm pakane oli peale talvist lühikest sula lume kõva koorikuga katnud ning vabama mere klaasjaks jäätanud. Kohe oli näha, et tõukamiseks ähvardavad tulla ideaalsed tingimused.

Kurkse pole üldse lähim koht, kust oma matka saartele alustada, aga talveoludes mugavaim. Igasuguse lumeoluga on sadamasse tee ikka lahti lükatud ja sealt, kalurimajakeste vahelt on lihtne end jääle libistada. Lisaks meile startisid jalgsimatkajad, mõned olid läinud ka autoga (heina vedama või võrke nõudma) ning peale meid tulid mõned suusatajad. Suusa jaoks oli alguses jää samuti ideaalne oma õhukese lumekirmega. Saartelt tuli tagasi mootorkelk ja jääpurilauduri lumele veetud jooni oli ka igal pool näha.

Matvere ja Tättega ümber imelise ilma - katamaraan asus teele

Laupäeval asusid ümbermaailmareisijad teele. Uudistes on sellest kirjutatud pikalt-laialt, seega ei hakka kõike seda siin ümber jutustama, kuid lingid, pildid ja videod, mis Reisijutud.com-il varuks, saavad siia kirja pandud.

Kõigepealt - 13. septembril sai ka ise pardale ja ära näha, mismoodi Marko Matvere, Jaan Tätte, Toonart Rääsk, Raul Normak ja nende külalised pooleteise aasta jooksul elavad.

Kitsas oli, eriti kajutites. Dekk on muidugi avar võrreldes tavaliste purjekatega - katamaraani ninas oleval võrgul saab rahus peesitada pikkadel mereületustel, ahtris on rib-tüüpi kummipaat kõva põhjaga kiireteks maabumisteks seal, kuhu purjeka süvis ei luba randuda.

Jaan Tätte, Marko Matvere, Toonart Rääsk ja Raul Normak katamaraaniga ümbermaailmareisile

Pilves, kuid soojal 13. septembril tegi üpmbermaailmareisile minev katamaraan Nordea väikese tiiru Tallinna lahel. Pardal Tele2 ja ajakirjanikud.

Reisijutud.com polegi mingil seletamatul põhjusel sellest ümbermaailmareisist veel kirjutanud. Ega eelmisest ka. Kui aga on võimalus maakerale tiiru peale tegeva aluse ja meeskonnaga tutvuda, siis muidugi jagame muljeid.

Avamerepurjetamise maailmameistrid valmistuvad uueks maailmatiitlivõistluseks

Eelmisel nädalal Norras X-41 klassi avamerepurjetamise maailmameistriks tulnud Technonicoli Eesti-Venemaa ühismeeskond võttis sihiks hiljemalt kolme aasta pärast Vahemeres toimuvad MedCup TP52 purjetamise maailmameistrivõistlused. TP52 maailmameistritiitel on purjetajate seas üks ihaldusväärsemaid tiitleid.

Technonicoli kapten Mati Sepp kinnitab, et juba järgmisel aastal hakkab ta koostama professionaalidest koosnevat meeskonda, kes võtab tema juhtimisel osa nii Match Race kui X-41 võistlustest, samas valmistaks ta neid mehi ette TP52 sarjas sõiduks. „Eelarve TP52 klassis on küll oluliselt suurem X-41 klassist, kuid ma loodan, et tänu nii kodumaistele kui ka eelkõige Venemaa toetajatele on TP 52 võistlussari Technonicol meeskonnale kättesaadavas kauguses,“ lausus Sepp.

Asu Merematkad ja purjetamine´u jälgima