Matkarajad

Vahikülas on alati hea ära vaadata, kuidas Vääna jõgi kitsast paekivikraavist pahinal väikesest astangust alla voolab, aga sealt saab ka pikema matka ette võtta. Vääna jõgi sukeldub peale väikest langust kõrgete kallastega kanjonisse ja kulgeb käänuliselt madalate luhtade ja järskude nõlvade vahel. Aeg-ajalt ulatub üle jõe mõni langenud puu, millega saab teekonda lühendada.

2003. aastal kulgesime me seda teed niimoodi.

Peterburi tee ja Loobu jõe kokkusaamiskohas on Lahemaa matkakeskus, kust praegune teekond algabki. Kui keskuses kirves visatud, viburada läbitud ja saun proovitud, võibki jõe kallast pidi edasi kulgeda.

Läbida võib seda matkateed kas jala, jalgratta või kõrgema autoga, kuidagimoodi saab ka kanuu või paadiga. Meie läbisime peale vihmast suve sügisel autodega, aga madalama põhjaga sõiduauto jaoks on teel paar keerulisemat kohta, kus võib põhja ära kraapida.

Kogu matkatee kulgeb jõgede läheduses. Loobust algavad kaunid metsamaastikud Loobu jõe kaldal, metsad, liivikud, kõrged kaldad ja soisemad lagendikud kuni Joaveskini välja.

Piusa liivakoopaid teatakse umbes sama palju kui Taevaskoja. Mõlemad on liivast veel ka. Erinevalt Põhja-Eestist, kus domineerivad paest looduse monumendid, on kagu-Eestis enamus monumentaalseid objekte liivset päritolu.

Põlvamaa piiril on koobaste sissepääsu ette ehitatud platvormimajake, kuhu pääseb sisse vaid giidi valvsa pilgu all ja lunastatud pileti abil. Pilet 3,9 eurot, perepilet 7,70. Kaardiga maksta ei saa. Pileti saab osta sealtsamast külastuskeskusest.

Seega, kui pole sularaha kaasas, siis saab ka teha maapealse tiiru koobaste kohal. Pooleteistkilomeetrine pikkus on kontimööda kõigile, ka väikestele lastele. Ratastooliga või lapsevankriga läbimise osas sada protsenti kindel pole alguses asuvate treppide ja metsaaluse konarliku tee pärast.

Meenikunnot kuuldes õhkavad paljud matkajad - jaa, see on see vinge rabarada. Kuigi ega alguses sellele rajale sattudes polegi nagu midagi erilist - rabarada nagu rabarada ikka. Aga kui oled kilomeetreid mööda laudteed kulgenud, siis selgub, et see on ikka päris pikk laudtee rabas ja rabajärvede ääres. Kui Kakerdaja rabas veel seda pikka laudteed polnud, siis võis Meenikunno üks pikimaid olla. Ah jaa, Marimetsa laudteed ei maksa ka muidugi unustada oma mitme vaatetorniga.