• Ümber Ülemiste, järve taga
  • Ümber Ülemiste 2013
  • Soodla paadimatk, 4. mail 2013
  • Vahiküla matkarada
  • Joaveski
  • Paunküla mägede matkarada
  • Piusa koopad
  • Võhandu, Toolamaa
  • Meenikunno matkarada
  • Ilumetsa meteoriidirada
  • Väike-Taevaskoda
  • Pärispea ajaloolis-kultuuriline matk, Purekkari algus
  • Leetse rand
  • Tõukekelk, teel Hobulaid-Vormsi
  • Tõukekelk Raku järvel
  • Pirita, lumetorm
  • Pakri poolsaarel Paldiski lähedal detsembris
  • Peraküla matkarada
  • Pääsküla rabarada
  • Jägala rippsild Jägala külas
  • Klooga mõis
  • Aegna suurtükid
  • Matkarada Jumindal Naskali lahe ääres
  • Suurupi rand
  • Aegna

Matkarajad

Reisijutud.com käib matkal. Matkarajad, nende kirjeldused ja träkid ehk teekonnad, matkakaardid, matkaradade pildid - kõik kogunevad siia leheküljele. Vaata kõigi matkaradade alguseid Eesti kaardilt - reisijutud.com/matkakaart.
Õpetus tee (Androidi-)telefoni saamiseks:
1) leia siit matkarada, kliki Google´i kaardilingil 2) vaata, et oleksid maps.google.com-i sisse loginud. Vajuta Save to My Maps 3) ava telefonis Maps, menüüst Layers ja More Layers. Vali My Maps. 4) Created by others on valikus matkarada, vali see teed juhtima.

Ümber Ülemiste on Reisijutud.com teinud tiire juba peaaegu kümmekond. Mõned neist on varem dokumenteeritud: näiteks 2002. aasta matk, 2003. aasta matk Ülemiste ja Harku järvede ümber, 2010. aasta matk põikega Nõmmele jne. 

Seekord oli aga aeg marsruuti pikemaks venitada, sest Ülemiste taha on tekkinud uuselamurajoonid, mis varustatud korralike kergliiklusteedega ning ka Järvevana teel on lõpuks ometi rattatee lahti tehtud (ehkki ühes kohas põikab veel ümbersõiduga majade vahele).

Praegu, kevadel, kui lumi on sulanud (tõsi, varjulisemates metsasoppides ja näiteks palgivirnade all on kelts veel alles), jää läinud ja ilmad piisavalt soojad, on parim aeg paadi- või kanuumatk ette võtta. Miks? Sest sääski veel pole, kaldaääred pole mehekõrguse rohuga kaetud ning jõelsõit ei tähenda vaid võsakoridori läbimist. Lehti pole. Lisaks on veetase veel kõrge, teed juba metsas peaaegu tahedad ja lõkkeplatsidel pole üleasustatust, nagu suvekuudel.

Kuhu aga minna? Reisijutud.com käis väikese seltskonnaga esimest korda Soodla jõel ja võib tõesti soovitada, et see on hea jõgi. Nii kummipaadi, kanuu kui kajaki jaoks. Kajaki ja kummipaadiga seda jõge proovisimegi.

Vahikülas on alati hea ära vaadata, kuidas Vääna jõgi kitsast paekivikraavist pahinal väikesest astangust alla voolab, aga sealt saab ka pikema matka ette võtta. Vääna jõgi sukeldub peale väikest langust kõrgete kallastega kanjonisse ja kulgeb käänuliselt madalate luhtade ja järskude nõlvade vahel. Aeg-ajalt ulatub üle jõe mõni langenud puu, millega saab teekonda lühendada.

2003. aastal kulgesime me seda teed niimoodi.

Öördi väike rabarada

Aasta oli siis 1995, kui Reisijutud.com esimest korda Öördi järve ääres käis. Polnud siis laudteed ega midagi, sandaal jäi vabalt turba sisse kinni ja kadus.

Nüüd on metsasiht endiselt alles, aga järve ääres on ka jupp laudteed ja ujumisplatvorm. Silt hoiatab, et vesi on madal, pea ees ei tasu sisse karata. 

Edasi-tagasi kulub kuskil 2 kilomeetrit. Tee pole pikk. Matkaraja boonuseks on ülim eraldatus, ohuks kevadine üleujutus - raja alguses olev onn satub siis vetevalda. Sellepärast on matkaonni ees olevad pingidki ketiga maa külge aheldatud.

Peterburi tee ja Loobu jõe kokkusaamiskohas on Lahemaa matkakeskus, kust praegune teekond algabki. Kui keskuses kirves visatud, viburada läbitud ja saun proovitud, võibki jõe kallast pidi edasi kulgeda.

Läbida võib seda matkateed kas jala, jalgratta või kõrgema autoga, kuidagimoodi saab ka kanuu või paadiga. Meie läbisime peale vihmast suve sügisel autodega, aga madalama põhjaga sõiduauto jaoks on teel paar keerulisemat kohta, kus võib põhja ära kraapida.

Kogu matkatee kulgeb jõgede läheduses. Loobust algavad kaunid metsamaastikud Loobu jõe kaldal, metsad, liivikud, kõrged kaldad ja soisemad lagendikud kuni Joaveskini välja.

Paunküla veehoidlat teavad kõik, kes Tallinnast Tartusse sõitnud. Peale Koset ja enne Ardut see vasakul pool ongi. Aga seda, et veehoidla uputas osaliselt Paunküla mäed ja voored, mis kulgesid pikalt nii siin-kui sealpool uut Tartu maanteed, seda arvatavasti teavad vähemad. Kaiu-Rapla poole teed jäävad voored jäid aga kuivale ja nende vahel on, nagu viimastel paarikümnel tuhandel aastal ikka on olnud, väikesed rabaribad ja rabajärvekesed, kaitstud maastikukaitseala piirangutega.

Piusa liivakoopaid teatakse umbes sama palju kui Taevaskoja. Mõlemad on liivast veel ka. Erinevalt Põhja-Eestist, kus domineerivad paest looduse monumendid, on kagu-Eestis enamus monumentaalseid objekte liivset päritolu.

Põlvamaa piiril on koobaste sissepääsu ette ehitatud platvormimajake, kuhu pääseb sisse vaid giidi valvsa pilgu all ja lunastatud pileti abil. Pilet 3,9 eurot, perepilet 7,70. Kaardiga maksta ei saa. Pileti saab osta sealtsamast külastuskeskusest.

Seega, kui pole sularaha kaasas, siis saab ka teha maapealse tiiru koobaste kohal. Pooleteistkilomeetrine pikkus on kontimööda kõigile, ka väikestele lastele. Ratastooliga või lapsevankriga läbimise osas sada protsenti kindel pole alguses asuvate treppide ja metsaaluse konarliku tee pärast.

Võhandu matkarada

Võhandu matkarada on eeskujulik rada tutvumaks Eesti metsaga. Kuid mitte ainult. Kagu-Eestisse sattunud tahavad muidugi kohe ka Taevaskojas ära käia, kuid Räpinas peatudes on eel-Taevaskoja ka sealtkandist võtta.

Nimelt Tartu poolt lähenedes üsna Toolamaa bussipeatuse lähedal näitab viit matkarajale ja kohe raja alguses see ongi - korralik liivakivipaljand otse Võhandu kaldal, puutrepp viib ilusti alla, kust saab kena vaate (pildil).

Meenikunnot kuuldes õhkavad paljud matkajad - jaa, see on see vinge rabarada. Kuigi ega alguses sellele rajale sattudes polegi nagu midagi erilist - rabarada nagu rabarada ikka. Aga kui oled kilomeetreid mööda laudteed kulgenud, siis selgub, et see on ikka päris pikk laudtee rabas ja rabajärvede ääres. Kui Kakerdaja rabas veel seda pikka laudteed polnud, siis võis Meenikunno üks pikimaid olla. Ah jaa, Marimetsa laudteed ei maksa ka muidugi unustada oma mitme vaatetorniga.

Ilumetsa meteoriidikraatrid avastati alles 1938. aastal, aga need olid juba varem rahvale teada Põrguhaua nime all. Meteoriidi enda ainet pole leitud, kuid pinnaseproovid vihjavad siiski üsna kindlalt taevase keha kokkupõrkele.

Matkaja jaoks on meteoriidikraatrini tehtud kõik, mis matkaraja puhul võimalik. Lifti kraatrisse ainult veel pole. Parklast algab lai laudtee, mida saab nii lapsevankri kui ratastooliga lõpuni läbida. Teed palistavad puuskulptuurid, raja esimeses pooles on matkaonn, kus asub näitus meteoriidist ja infostend. Majake pole küll mõeldud ööbimiseks, aga hädavariandina on seal võimalik end öösel isegi külili visata.

Syndicate content