Prangli mõne tunniga - kiire matkateekond saarel

Kui aega on napilt, näiteks mõni tund (nii nagu oli kunagi Looduse Omnilaevaga teel Aksilt Kerile), ei jõua saarel just palju vaadata. Samuti on igapäevase praami Wrangö liin selliselt sätitud, et ühe päevaga saarel ära käies ongi just parasjagu nii palju aega, et teha väike tiir koos söögipeatusega sadama lähedal ning ongi aeg tagasi laevale liikuda.

Siiski saab ka mõne tunniga paljud olulisemad kohad nähtud, et järgmine kord juba põhjalikumalt tagasi tulla.

Esimene peatus - Kelnase sadam. Siin seisab kai ääres ka kunagine Prangli põhiline ühendaja mandriga - postipaat Helge, mis sõidab vahest praegugi.

Visby viie tunniga - kuhu minna, mida teha?

Ikka ja alati, kui juhtud rääkima oma Gotlandi-reisile minekust mõnele vanema generatsiooni inimesele, kisub jutt Gotlandi käiadele. Mõni soovitab veel otsida rannast liivakivitükk ja koju kaasa võtta, et nuge teritada. Kui aega on viis tundi, siis mööda randasid hulkuda ei saa ja käiavabrikusse ei pruugi ka jõuda, kuid see pole väga suur kaotus. Visby on nagu väike teemapark, ainult et päris. Pisike suvelinnake on rahvast täis ja vähese ajaga jõuab muinasjutulisele vanalinnale teha korraliku mõnusa tiiru.

Orjaku linnuhiilimisrada kõrkjate vahel

Mandril on roostikuradadega kitsas peale Silma raja lühendamist. Hiiumaal on üks klassikaline sedasorti looduse õpperada siiski olemas. Või mitte päris Hiiu "mandril", vaid hiljutises merepõhjas Orjaku ja Kassari vahel, kus raske on praegu öelda, kustmaalt algab meri ja lõpeb maa.

Roostikurajal on siiski kindel maa kogu aeg jalge all - lai laudtee algab lambakoplist, kust viib väikese kaarega pika roostiku vahele, ronida saab rändrahnu otsa ja vaatetorni. Kes tahab, teeb veel väikese lisatiiru ümber kadakase metsatuka.

Rattaga Tallinnast Jägalale

Matkarada on paras ühepäevaselt jalgrattaga läbi sõita, kui alustada normaalsel hilishommikul. Õhtuks oled Tallinnas tagasi. Pikkuseks ca 60-70 km, olenevalt sellest, kui kaugelt Tallinnast alustada.

Meie alustasime Smuuli tee ja Peterburi tee ristist. Hea koht kohe Maksimarketis varusid täiendada.

Matk Nõmmeveski-Valgejõe, joalt ülesvoolu jõe kahel kaldal külla ja tagasi

Nõmmeveskilt võib, nagu paljudest teistestki kaunitest paikadest, teele asuda kõigi nelja ilmakaare suunas. Euromatkarada jõuab Nõmmeveskile ida poolt ja läheb edasi Viru raba suunas, 2011. aasta kevadel käisime Nõmmeveskist põhja suunas ehk allavoolu ja siinkirjeldatud matkateekond läheb Valgejõe kaldaid pidi ülesvoolu ehk Valgejõe külani. Tuleb teist kallast pidi tagasi ka. Ehk siis Nõmmeveskile võib oma transpordivahendi jätta ja samasse kohta naasta.

Oandu koprarada ürgses Altja orus

Altja kandis on suviti turiste palju - nii üksikult kui bussitäite kaupa. lausa kruiisilaevatäite kaupa, kui on tuldud Lahemaa-ekskursioonile ühepäevasel peatusel Tallinnas. Oandu koprarada võib ka olla siis üsna rahvarohke, aga muidugi leiab ka vaiksemaid hetki. Neid hetki leida pole raske, sest rada on vaid mõne kilomeetri pikkune ja selle jõuab läbi käia kiirelt.

Koprad on vaatamata publikule alati mõned tammid Altja jõele teinud, sest ürgorus on selleks ideaalsed tingimused. Veevoolul pole kuhugi minna kui tammi taha kuhjuda, samamoodi kogunevad sinna kalad. Seda koprad ootavadki.

Aiakujundamisest – kuidas luua maitsekas ja rahu pakkuv oaas?

(Sisuturundus)

Kümneid aastaid tagasi olid aiad peaasjalikult aiasaaduste kasvatamiseks – populaarsed olid suured kartulipõllud, viljapuuaiad ja kasvuhooned. Täna on pilt veidi teine. Inimesed loovad enamasti iluaedu, kus oleks mõnus lõõgastuda, värsket õhku nautida ja pikast päevast kosutust leida. Selleks, et aed oleks rahu pakkuv paik, tuleb selle kujundamisel olla äärmiselt hoolikas. Sel korral räägimegi, mil moel maitsekat aeda kujundada.

Mis on aed ilma aiamajakeseta?

Viru raba matkarada - nagu väike Botswana

Viru raba matkarada on ilmselt kõige tuntum Eesti rabarada, pealegi veel üsna Tallinna lähedal, kuhu hea minna, kui tekib mõte, et läheks "kuhugi rappa". Kui mõned (kümned) aastad tagasi võis öelda, et see ongi üks Tallinnale lähimaid laudteesid rabas, siis nüüd on neid ka lausa linna tekkinud (näiteks Pääsküla, mis pole küll siiski nii klassikaliselt laugaste vahel). 

Viimaste aastatega on saanud rabatee laiaks ja siledaks, nii et isegi ratastooli või lapsevankriga võib lahedalt kulgeda kuni vaatetornini. Edasi läheb tee kitsamaks.

Kiideva-Puise matkarada: vaated üle takistuste Matsalu lahele

Muidugi pole Matsalu põhjakallas nii kuulus kui lõunakallas, kuid ka põhjakaldal on põhjust mõned jalutuskäigud ette võtta. Sügisel ja kevadel, kui on lindude rändeaeg ja ka südasuvel, kui kaldaäärne mets ja luhad vohavad, on üks põnev matk ootamas Kiidevalt Puise suunas.

Enamus matkarada kulgeb ranna äärt pidi, kuid lõpuosa jõuab korraks ka sisemaale. Rannaäärsed maastikud on Matsalu jaoks natuke ebatüüpilisemad, kuna otse mere ääres saab jalutada suurte puude all, mis sinna paarkümmend aastat tagasi istutatud. varem laiusid seal rannaniidud. 

Valgejärve matkarada Ellamaal - Antsülusjärve rannast voortele ja rappa

(Algselt postitatud 2008, uuendatud 2017)

Valgejärve matkarajal oleme käinud korduvalt ja tunne on alati sama - seda rada võib soojalt soovitada igal aastaajal. Hea rada, mis on lähenetav mitmest suunast - nii uue kui vana Haapsalu maantee poolt.

Valgejärve matkarada pole tüüpiline rabarada, vaid vaheldusrikas ja üsna omapärane teekond jääaega ja Antsülusjärve äärde. Laudteid on klassikalise rabaraja võtmes järve kinnikasvanud osas, kõrvemaalikke vooresid samuti, mille harjadel saab jalutada, leidub männimetsa ja kuusikut, soometsa ja kuiva liivikut. Raja ääres tuleb maapinnale allikas.

Sügiselgi leiab seal rahvast, kuid tunduvalt vähem kui südasuvel, mil rada on mõnikord nii hõivatud, et kohalik omavalitsus lasi ühel hetkel tee Kullamaalt parklani ära asfalteerida. Hiljuti tehti kruusane parkla ja saepuruteega ligipääs ka Vana-Haapsalu maantee poolt lähenejatele.

Asu teemat jälgima