Jalgsimatkad

Kust leida kaarte Eestis rändamiseks, kui eesmärgiks on jalgsimatkad: Orienteerumiskaardid, Natura kaardiserver, Harju kaardiserver, Eesti euromatkarajad - kaart. Maa-ameti kaardiserverist leiab nii aerofotod kui maaüksused. Mida kaasa võtta? Vt ka skaudi matkavarustust.


Jalgsi suursoos - Emajõe õpperada

Kavastust edasi Peipsi poole on üks viimaseid ligipääsetavaid kohti Emajõe Suursoo looduskeskuse looduse õpperada. Kunagine kantsikoht Emajõe kaldal, kus praegu asub looduse õppekeskus, on korda tehtud, väikese sadamaga ning muruplatsi, piknikuplatsi ja kiik-vaatetorniga.

Rada on kõvera P-tähe või õhupalli kujuline: kõigepealt mööda jõekallast Peipsi poole, siis kopratammide juurest kraavikallast pidi sisemaale, siis sookaasikusse ja ringiga Emajõe äärde tagasi. Kalameeste piknikukohtadest mööda kallast pidi tagasi algusse minnes tuleb osa rada korrata.

Algas matkanädal - leia endale sobiv matk

Tänase kuupäevaga algab üle-Eestiline Matkanädal. 21. augustini kestva Matkanädala programm pakub Eesti erinevates nurkades toimuvaid jalgsi-, kanuu-, süsta-, jalgrattamatku. Võimalik on nendele veel registreerida. Toimumiskohad on näiteks Kõrvemaal või Türi-Tamsalu marsruudil, tervislikud jalgsimatkad toimuvad RMK Aegviidu looduskeskusesse, kinoõhtutele Kõrvemaa huvitavates looduskaunites paikades jne.

Merekultuuriaasta puhul on rohkem veematkasid ning saartel toimuvaid retki, näiteks jalgrattamatk Saaremaal Vätta poolsaarel. 

Homme algab Eesti Looduskaitse Seltsi 50. juubeliaasta kokkutulek Kassaris

Homsest algab Hiiumaal Kassaris Eesti Looduskaitse Seltsi 50. juubelikokkutulek. Suurüritusele tuleb ligi 500 inimest. Käiakse teatris ja kontserdil, retkedel ja matkadel, muuhulgas ületavad 500 loodussõpra ka mere, kõndides Kaevatsi laiule.

Hiiumaal algaval Eesti Looduskaitse Seltsi 50. juubeliaastal toimuval kokkutulekul esitletakse “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud Jaan Eilarti kogumikku “Õitse ja haljenda”. Kolmepäevase kokkutuleku avab keskkonnaminister Marko Pomerants. Õhtul vaadatakse ühiselt Hiiumaa ainelist etendust “Mamma lood ehk Hiiu eluvilosoohvia”.

Karmidele seiklejatele: need on kümme kõige raskemat rännakut maamuna peal!

Kui igatsed suurimat väljakutset, mida koduplaneedil pakutakse, siis tuleb ilmselt valida mõni allolevatest seiklustest.

Ettevalmistus peab olema hea ja nüüd treenima hakates võib ilmselt alles mitme aasta pärast end vajalikku vormi viia.

Kuid unistada on hea juba kohe praegu. Hakkame siis pihta.

Tuksis selgitati välja Aasta Matkaja ja Aasta Matkategelane

Nädalavahetusel Läänemaal toimunud matkajate ja matkajuhtide kokkutulekul valiti aasta matkajaks saatesarja „Piire ületades” matkarühm ning aasta matkategelaseks Kristjan–Erik Suurväli Matkamise ja Mägironimise edendamise klubist.

Aasta matkaja tiitli sai seekord „Piire ületades” telesaates osalenud matkarühm. Üheksa erivajadustega inimest, kes võtsid vastu väljakutse ning läksid 15-päevasele seikluslikule rännakule läbi Eestimaa looduse. Teekonnal tuli ületada jõgesid ja võtta mitmeid tõuse, läbida metsad ning sood. Tõenäoliselt poleks keegi neist üksi nii raske matkaga hakkama saanud, kuid üksteist toetades jõudsid nad 15 päevaga põhjarannikult Munamäe tippu. Erivajadustega matkajate gruppi juhtis matkajuht Mart Reimann.

4 tundi Aegnal: jalgsiretk saare idaosas

Aegna on küll väike, aga kohti, kuhu jõuda enne laeva tagasipöördumist palju. Looduse Omnibussiga Aegnal käies oli meil aega ligi neli tundi. Retkejuhiks oli saare püsielanik Hugo Udusaar. Lisaks temaga kaasas kulgemisele on träkil ka üks kõrvalepõige Lemmiku ninale, mis on sadamast kõige kaugem punkt, kuhu Aegnal jõuda. Sealsete vaadete (ja keda huvitab Geopeitus, siis ka aardeleiu) pärast tasub seal ära käia.

Aegna sadamast alustame teed ida suunas, kus peale väikest jalutuskäiku metsas tuleb vastu kohalik surnuaed. Surnuaiast pisut edasi paistavad juba kuulsad Aegna rändrahnud. rahnude juurest käi korra ära ka mere ääres - seal on üks kolmest Aegna liivarannast, kus suvel hea ujuda. See Aegna ja Kräsuli vaheline rand on kõige madalam.

Kahe tunniga Naissaare lõunarajal - träkk ja pildid

Mõnikord juhtub, et Naissaarele laevaga, purjekaga, paadiga või aurikuga saabudes on vaid mõni tund ringivaatamiseks. Kuhu minna, mida teha? Reisijutud.com annab nõu, kuidas paari tunniga saarel ära käia, ilma et hingeldama võtaks.

Ise käisime Naissaarel Looduse Omnibussiga ja aurikuga "Katharina". Aega oligi kaks tundi. Siis pidi sadamas tagasi olema.

Põhjatippu selle ajaga ei jõua. Isegi kiirelt kõndides läheb sinna ja tagasi aega kolm-neli tundi. Muidugi võib kolada ka sadama lähedal keskrajal, aga see pole nii huvitav. Taani kuninga aed ja miinilaod mahuksid selle aja sisse, aga miiniladudes pole miine ega eriti ka ladusid enam.

Üle jääb Lõunarada.

Läänesadamast Linnanmäkile: jalutuskäik Helsingis

Helsingisse minna on lihtne. Astud laevale, istud paar tundi mõnes kohvikus või Rootsi lauas ja oled kas Länsisatamas või kesklinna sadamas. Mida edasi? Stockmann, Forum, Esplanaad, raamatupood ja mõni kohvik katedraali lähedal Aleksanterinkatul?

tegelikult kõlbab helsingi väga hästi ka jalutada. See on parkide linn, mille rohelisi alasid ühendavad jalgrattateed. Võid Läänesadamast jalutada kesklinna ja sealt Finnlandiatalo tagant algavaid parke mööda ikka põhja poole. Lõbustuspargid, loomaaed, meremaailm, rannapromenaadid - kõik need saab läbi jalutada ja ola õhtuks sadamas tagasi ilma taksot või ühistransporti kasutamata.

Ja inimesed on helsingis hulga rõõmsamad. Kui oled kaua mornide nägude keskel Tallinnas olnud, on tervendav natuke aega Helsingi parkides jalutada.

Väike õppematk Lõunalaagri rajal Setomaal wher2go 13.07.2015 21:43

Lõunalaagris Petseri külje all asusid Eesti Wabariigi aegadel 1930ndatel sõjaväe harjutusväljakud ja laagrid. Ohvitseridel olid suurejoonelised villad, sõduritel korralikud kasarmud, ratsavägi oli võimsates tallides. Harjutati täpsuslaskmist, distsipliini ja lahingupidamist.

Nüüd on sellest kõigest järel vaid mälestus. Vaid mõni vondamendijupp või rohtu kasvanud paraadtrepp annab tunnistust kunagisest sõjaväelinnakust. Üks kelder on ka veel säilinud koos laguneva puu-uksega.

Sellest hiilgusest saab siiski hea ülevaate, kui külastada Lõunalaagri õpperada. Selle looja on  RMK loodusvaht Toomas Valk.

Asu Jalgsimatkad´u jälgima