Krõbe pakane kaanetas veekogud: kuhu minna ja kuidas jääl ellu jääda?

Uisumatkajad merejääl

Viimase aja krõbedad miinuskraadid on teinud talvenautlejatele suure kingituse – pea kõik Eesti siseveekogud on saanud selga paksu jääkaane ning isegi rannikumeri hakkab jäist ilmet võtma. See avab uued võimalused nii matkajatele, uisutajatele kui kalameestele. 

Kuid enne, kui sammud jääle sead, tasub meeles pidada: jää on ohtlik ja jääolud võivad muutuda kiiresti.

Kus on jää piisavalt paks?

Päästekomandod mõõdavad jää paksust regulaarselt, kuniks olud on muutunud stabiilseks. Rusikareegel on lihtne: jääle tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit.

siseveekogude jää paksus.

  • Siseveekogud: enamik Eesti järvi on tänaseks turvaliselt jääs (üle 10 cm). Jõgedega tasub aga olla ettevaatlikum. Näiteks Pirita jõel on olud väga erinevad: kui maa pool Pirita silda on jääle minek lubatud, siis mere pool (8 cm) keelatud ja Iru silla juures on kärestikulised kohad lausa jäävabad.
  • Meri: Soome laht on ida poolt kuni Loksani jäätunud ning ka Noarootsi-Vormsi-Hiiumaa vahel on jääd. Oluline on aga teada, et sel aastal ühtki ametlikku jääteed autodele planeeritud pole.

Kasuta nutikaid kaarte

Enne kodust väljumist tee kodutöö ja vaata värsket infot.

Päästeameti jääkaart annab ülevaate siseveekogude olukorrast. NB! Tegemist on informatiivse kaardiga – lõpliku otsuse oma turvalisuse kohta teeb igaüks ise.

Ilmateenistuse merejää kaart uuendatakse igal tööpäeval hiljemalt kell 14. Sealt näed täpselt, kus laiub vaba vesi ja kus on jääkate ja milline see on.

Ilmateenistuse jääkaart

Merekaartidesse tasub aga ikkagi suhtuda ettevaatusega, sest uus jää ja niilas võivad vabalt alt vedada. Näiteks Tallinna lähistel võib kaart näidata, et Aegna on mandriga ühendatud, kuid see jää ei pruugi olla veel kandev.

Varustus, mis päästab elu

Isegi kui jää tundub paks ja kindel, peavad kaasas olema ohutusvahendid. Mida kiirevoolulisem on veekogu, seda ebaühtlasem on jää!

Matkaja ja sportlase meelespea:

  • Jäänaasklid ja vile. Naasklid peavad olema kaelas, kõige pealmise riietuse peal, et saaksid need hädaolukorras kohe kätte, kui läbi jää kukud.
  • Laetud mobiiltelefon. Hoia seda veekindlas kotis.
  • Mitmekihiline riietus. Vali heledavärvilised riided ja head kerged matkasaapad.
  • Kuivad vahetusriided. Pakitud veekindlasse kotti seljakotis. Kui kukud läbi jää, on kuiv riie ainus pääsetee alajahtumisest.
  • Sõber kaasa. Ära mine jääle üksi – abikäsi peab olema lähedal.

Rohkem infot varustuse kohta leiad Veeohutus.ee lehelt.

Kas teadsid? Jääkaart teenib meid ka suvel

Seesama jääkaardi rakendus on kasulik ka suplejatele suvel. Kui jääd pole, saab sealt jälgida satelliidipilte (Sentinel-3 kihid), mis aitavad prognoosida sinivetikate levikut. Rohekad toonid vees viitavad õitsemisele, kuigi täpse kinnituse annab alati laboriproov. Suvist veekogude seisundit tasub jälgida Terviseameti veebilehelt.

Ole jääl ettevaatlik ja naudi talve turvaliselt!

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.