All

Taas valitakse maailma parimaid reisiblogisid ehk -päevikuid. Zhürii on finalistid juba selgitanud. Nüüd jääb rahva otsustada, kelle reisiblog on parim. Ja miks peaks Eesti rändajad sellest valikust kõrvale jääma?

Valik on siin:

Kategooria 1: Parim reisiblog

Alates 2. veebruarist saab mööda jääd üles ronida peaaegu keset Tallinna.

Tegemist pole lõhkisest torust mööda seina allavoolanud veega, vaid Nõmme Seikluspargis spetsiaalselt valmistatud jääseinaga. See asub sealsamas, kus suvel sai mööda puutüvesid kulgevat seiklusrada pidi tornida (see on ka talvel avatud).

Tänasest hakkavad New Orleansis kulmineeruma iga-aastased Mardi Grasi pidustused, mis on üks maailma suurimaid tasuta festivale ja meelitab ligi kuni sada tuhat turisti.
Mardi Gras on New Orleansis püha nagu jõulud või jaanipäev. Või ajaliselt nagu meie vastlapäev.

Liikuv püha on määratud Lihavõtete järgi - 46 päeva enne seda teisipäeval ja seda kogunevad vaatama kümned tuhanded turistid. Sel aastal on Fat Tuesday 20. veebruaril.

Korraldajateks on Mardi Grasi organisatsioonid, mida nimetatakse Krewedeks. Neid on kokku ligi 60 ja igaüks neist organiseerib kostümeeritud paraadi New Orleansi tänavatel.
Mardi Gras hooaeg algab juba 6. jaanuaril. Kuid siis käivad üksikud paraadid ja karnevalid nädalavahetuseti. Alates reedest enne "pannkoogiteisipäeva" on aga pidustused peaaegu pidevad, trall käib õhtust hommikuni nii avalikel tänavapidustustel kui kinnistel Krewede ballidel.

Täpselt 10 aastat tagasi, 13. veebruaril 1997 sai valmis nädalalehe Pühapäevaleht veebilehe juures üks reisisektsioon, kuhu hakkasid kogunema esimesed reisikirjad. Aadressil www.epl.ee/ppl/reisid ilmusid riikide ja reisistiilide kaupa reisilood ja riikide info.

Kuskil floppidel on see esimene Reisijututuba sinakal taustal veel alles ka.

Kaido Einama
Eesti Ekspress, 29. september 2006

USAst pärit väliseestlane Henno Parks müüb 86 miljoniga maha ilmselt kõige kallima Eestis müügis oleva mõisa – Oti mõisa Saaremaal - ega välista, et lahkub pettunult tagasi USAsse. Põhjuseks probleemid muinsuskaitsega, kellele ei meeldi ameerikalik restaureerimisstiil.

16.-18.02.2007 toimub peagi kolivas Eesti Näituste paviljonis Pirita Teel jälle turismimess Tourest 2007. Eksponente on ohtralt, rahvast arvatavasti ka.

Nagu selgub Seikleja.com lehelt, on uisumatkad merel juba käimas. Rootsi jääkaardi andmetel leidub õhukest jääd ka Väinamerel, kuid ca 10-sentimeetrine tihedam jää on vaid ranna lähedal Pärnus, Kurkses ja Matsalus. Pilt muutub siiski iga päevaga.

Peipsile aga praegu minna ei tohi. Merelgi võib olukord äkki muutuda, kui tuuled peaksid pöörduma. Jää pole veel kinnistunud, maatuul võib selle lahti murda ja avamerele kanda.

Sellepärast ongi ainus võimalik koht merele minekuks vaid mõnes tuulevaikses abajas.

Äripäev, Puhkepäev, 26.01.2007

Kaido Einama

Vaata ka EPLi lugu
Igas talumajapidamises leidus veel paarkümmend aastat tagasi nõukogude päritolu, istmega tõukekelk. Võib-olla oli ka soomekelguna tuntud sõiduvahend pärit veel ennesõjaaegsest ajast. Siis tuli aga autoajastu ja tõukekelguga sõitsid vaid üksikud fanaatikud. Nüüd võib öelda, et uute ja moodsate kelkude tulekuga on tagasi ka tõukekelgu ajad – nendega saab minna näiteks matkale.

Järgneb pressiteade Looduse Omnibussilt ja Nordea Pangalt, kes kutsuvad kõiki loodusfotohuvilisi osalema võistlusel Looduse Aasta Foto 2007.

Konkursile on osalema oodatud täiskasvanud, noored ja lapsed loodusfotodega, millel on jäädvustatud Eestimaa looduse mitmekesisust ja põhjamaist ilu. Iga osaleja võib võistlusele esitada kuni 12 fotot.

Teisel katsel jõudis Reisijututoa ekspeditsioon salapärase Tõlinõmme vaatetornini. Oli see alles vesine ekspeditsioon, ehkki öösiti oli juba mitu korda alla -20 olnud.

Eelmine aasta enne jõule käisime Reisijututoa domeenisünnipäevamatkal Tõlinõmme torni otsimas ja ei leidnud. Nüüd, kui torni juures käidud, võib öelda, et siis oligi liiga vesine. Ja ka teisel katsel oli liigagi-liigagi vesine. Aga leitud ta sai.

Vaata pilte siit: 2006 ja 2007.

Üldsuse pahameel on tabanud jõmmlikke tormivaatlejaid, kes uputavad oma autosid, kihutavad üleujutatud tänavatel, nii et lained pahinal veepiirile jäänud majade uste alt sisse loksuvad ja keda peab päästeteenistus päästma minema, kui tulvaveed nad veevangi on jätnud. Kuna aga tormivaatlus kuulub mujal maailmas seiklusturismi lahutamatu osana täiesti normaalse puhkuse hulka, proovib Reisijututuba siinkohal ära tuua väikese abimehe algajale kultuursele tormivaatlejale.

(Vaata ka Reisijututoa pilte Läänemaalt peale tormi)

Vesi on soe ja kõrgel, seega mis saaks takistada üht jaanuarikuist raftingut ette võtmast?

Õige, mitte miski. Seikleja.com tegi parvematka Pirital juba ära ja kutsub nädalavahetusel suuremale veehullamisele, kuulujutud räägivad, et ka Jägalal on veeseis üsna hea. Ning Pirita silla juures olla nähtud ujujat (?)!

Kõike seda ajal, millal käivad ka uisumatkad laukajääl... ka ärapööranud talvel saab palju ette võtta. Eelmine aasta teatasime raftinguhooaja algusest 10. aprillil.
 

Reisisoovituste jagamisega alanud aastaks jätkab National Geographic. nende reisisoovitused on mõistagi geograafiliselt põnevamatesse paikadesse, mis seotud ka kohaliku eksootilise inimgeograafiaga.

Tippkohad, kuhu tasuks hakata pileteid broneerima, on järgmised.

Jõuluks on enamus reisijaid jõudnud koju. Mõni kindlasti ka eemale põgenenud sellest hullusest. Kuid igale poole ikka ei jõua nii, nagu jõuluvana.

Google Earthi jõuluvana träkkimise programmiga aga saab tal sabas püsida ja avastada iga päev, kuhu ta mõne hiigelkingi on poetanud.

Google Earthi kasutajad saavad pisikese faili lisamisega hakata jälgima jõuluvana teekonda, mis lähipäevadel kindlasti väga aktiivne. Selleks tuleb endale laadida Google Earthile lisaks üks kml-fail. Ja kui klikid tänase päeva kingikoti peale, lennutatakse sind sellesse maailma kohta, kus on vihje tänaseks aardejahiks. Kõrvaloleval pildil on viimase kingikasti enda asukoht. Vaja on vähemalt Google Earthi 4. versiooni, et jõuluvanale järgi jõuda.

Head virtuaalset ja reaalset reisimist ning kenasid jõulupühi

soovib Reisijututoa toimetus.

Lonely Planet avaldab juba teist aastat oma nn. Bluelisti raamatuna. See on nimekiri reisijate enim soovitatud sihtkohtadest. 2007. aastaks on välja valitud 11 riiki, kuhu kindlasti maksab minna ja 40 kategooriat, kus on valitud TOP 10 edetabel.

Kui oled oma reisistiililt veidi ameeriklane, siis aitab New York Timesi valitud saabuva aasta soovitus valida, kuhu minna.

SÄÄSTUREISiks soovitatakse Albaaniat - hotelle pole seal küll palju valida, kuid mõned mitte väga odavad siiski.
Sihtkohaks Albaanias on Gjirokaster, kus on soodsam.

LUKSUSREISile maksab minna Sambiasse - seal on võimalik keset Aafrika loomi tippmugavustes puhata. Vt Luangwa Safari House´i.

Eesti Looduse ammune artikkel ütles, et ega Tõlinõmme järves suurt vett enam polegi. 1937. aastal lasti järv kuivaks, et rammusaid põllumaid juurde saada. Linnud tõmbasid seepeale järvelt minema. Nüüd mõned pardid ja luiged on küll tagasi, aga linnurohkusest, nagu kolmveerand sajandit tagasi, enam rääkida ei saa.

Pildid Reisijututoa sünnipäevamatkast Tõlinõmmele on siin.

Paari tunni pärast maandub Tallinna Lennuvälja kiletatud aia taga Air Force One.

Lisaks liiklusummikutele, betoonblokkidele ja ümbersuunatud ühistranspordile võib see külastus meile ka midagi rõõmustavamat tuua, kuigi ajakirjandus näib olevat keskendunud just sellele olmelisele poolele. Mis teha, keegi pole harjunud nii tähtsa külalise visiidiga, kuigi mõnede arvates on lihtkodaniku häirimatu elu sellest visiidist tähtsam. Kohati on jõustruktuurid või mõni transatööline püüdlikkusega üle ka pingutanud (saame aru, mingit jama Eestis pole vaja jah, peab tegema kõik, et see juba eos ära hoida, aga olge ikka mõistlikud, eks).

 Seekordne sünnipäevahõnguline Reisijututoa uudiskiri läheb lisaks reisilistile ühekordselt ka kõigile Reisijututoa registreeritud kasutajatele, keda praegu on kokku ca 1900.

Alustame siis sünnipäevauudistest ja jätkame reisilisti uudistega, mida uut on juhtunud peale 28.

Kevadel kogusime kokku Magellani ja Garmini keskklassi käsi-GPSid ja sumpasime nendega varakevadisse lumme testile. Tulemused ilmusid maikuu Tehnikamaailmas.

Kuna navigeerijatele on vaja ka leida midagi head kingikotti ja konservatiivne GPSindus pole vahepeal väga palju muutunud, avaldame suure testiloo nüüd ka Reisijututoas.
GPS (global positioning system) on USA sõjaväe loodud ülemaailmne satelliitide võrk, mis aitab inimesele tsiviilis määrata asukohta ligi 5-6meetrise täpsusega. Tavaline inimene võib endale soetada käsi-GPSi, mis näitab ära asukoha ja on lisaks veel teekonnal paljus muuski abiks.

KAMPAANIA ON LÕPPENUD!

Meie Mehhiko sõbrad pakuvad soodsat majutust järgmistes eksootilistes kohtades korralikes hotellides kuni 4. detsembrini:
 

Kui satud USAsse ja mõistagi liigud selles autokeskses riigis ringi autoga, siis võib peatuskohtades tekkida küsimus, millised linnad jäävad paraja autosõidu kaugusele.

Road Trip Advisor ehk automatkaja teekonnasoovitaja aitab.

See lehekülg aitab valida teekonna pikkuse tundides, samuti ilmakaare, kuhu suunas liigutakse ja siis jääb üle sisestada vaid oma asukoha postiindeks (hotelli tutvustavast broþüürist leiab selle kindlasti).

Ehkki lund praegu vähemalt Tallinnas pole, sai eelmisel nädalavahetusel nähtud teda suures koguses Aegviidu kandis.

See tuletab meelde, et bahillid tuleb kapist välja otsida. Ühtlasi on paras aeg rääkida ka kogemustest nende torujate asjandustega.

Aasta alguses proovisime bahille Soomaal, kuid ka siis kadus lumi just enne "suusamatka" ära.

Seekord sadas lumi maha õige tihedalt, millest nüüd, nädal hiljem, on järel vaid kerge mälestus. Meie aga - lisaks siinkirjutajale Indrek, Kristian ja Jüri - hakkasime astuma Rehessaare rändrahnu suunas, mis asus kuskil Aegviidust lõunas Rehessaare sooserval. Lund oli pool meetrit, kohati rohkemgi.

Pildid galeriis.

Ja külma oli Aegviidus ka rohkem - kui Tallinnas päiksepaistelisel laupäeval vaid mõni kraad alla nulli, siis Aegviidus -8 ja lumi krudises. Rong oli üsna täis - näib, et ühistranspordi populaarsus kasvab. Eriti libedate teeolude ajal.

Reisijututoast saab arvuti tagant lahkumata ka oma reisi paika panna. Läbi Sabre rahvusvahelise broneerimissüsteemi on Reisijututoast võimalik tellida nii lennupileteid, hotellitube kui autorenti. USAst võib leida ka puhkusepakette koos rendimajakestega.
Broneerimine käib krediitkaardiga.

Kait Liinev Jungenti nõukogust reisib palju. Selleks, et ka teistel oleks abi sellest, mis kogemused tal erinevate hotellidega on, vaat selleks ongi loodud see veebilehekülg. Väärt info kõigile reisijatele.
Kait Liinev kommenteerib oma kogumikku nii:
 

Briti nõukogu teatab: 18. oktoobrist kuni 12. novembrini on Kumu kunstimuuseumis publikule avatud Briti Loodusloomuuseumi ning BBC loodusajakirja koostatud näitus ’Loodusfoto 2005’. Maailma suurima ja mainekama loodusfoto konkursile laekus eelmisel aastal 55 riigist 17 000 tööd, millest näitusele valiti 80 fotot.

Näitusel on üleval maailma parimad loodusfotod, kujutades elu hiilgust, dramaatilisust ja mitmekülgsust. Näitus rõhutab ka loodusfotograafia kunstilist poolt ning julgustab fotograafe looma julgeid ja provokatiivseid tõlgendusi loodusest.

 
Kristjan Kasearu ja Kairit Tuhkanen kutsuvad:
Loodusringi filmiõhtud Kinomajas neljapäeviti kell 17.00
Kes on need inimesed, kes teevad loodusfilme? Mis paneb neid seda tegema?
8 autoriõhtut loodusfilmide tegijailt annavad sellele vastuse.

Selle loo saatis meile Maret Naiskodukaitsest.

Vaata ka pilte Võrgu-aasa galeriis

Algas kõik maleva listi saadetud e-kirjast, mis kutsus kaitseliitlasi Nõmme spordikeskuses asuvasse Nõmme seiklusparki õppusele. NKK Tallinna Põhja jaoskonna juhatus tuli selle peale kokku, et  arutleda naiskodukaitsjate erinevatel maastikel võimalikult efektiivselt liikuma õppimise vajalikkuse üle. Kuna vajadus osutus ilmselgeks, saigi teoks see, et 1. oktoobril kogunes 13 naiskodukaitsjat aadressile Külmaallika 15a, kus eespool nimetatud seikluspark asub.

Siber 2006
Seekord sai siis käidud Venemaal. See on endiselt täis avastusi. Alustatud nagu ikka Pärnust,bussiga Tallinna,edasi bussiga Peterburi ja sealt lennukiga Novosibirskisse-“Siberi pealinna”nagu rahvasuu kutsub.
Algas kõik kenasti,täitsime piiripunktis oma migratsioonikaardikesed ja rõõmsalt edasi.
Ning sealt need jamad hakkasid!

Seekord sai siis käidud Venemaal. See on endiselt täis avastusi.
Alustatud nagu ikka Pärnust,bussiga Tallinna,edasi bussiga Peterburi ja sealt lennukiga Novosibirskisse-“Siberi pealinna”nagu rahvasuu kutsub.

Põhja-Koreasse pääsemine pole lihtne: viisat saada ülikeeruline, salaja ei maksa piiri ületada - saab kuuli. pealegi on P-Korea nüüd tuumariik ka, peaaegu.

Siiski on võimalus ka täiesti legaalselt jalg selle riigi pinnale tõsta, kirjutatakse Gadling.com-is.
Kumgani mäele saab Lõuna-Koreast nimelt peaaegu et üsna lihtsalt. Hyundai Asan on oma kodulehel lausa vastavat tuuri pakkumas. Kolm päeva maksab 610 USD ja selle raha eest saab kaks ööbimist, bussisõidu, ekstreemsused piiril ja Korea poolsaare ilusaima mäe vaated.

Piiril tuleb sekeldusi mobiiltelefonide, teleobjektiivide ja Lõuna-Korea propagandistlike väljaannetega (Põhjka-Korea jaoks on nad kõik propagandistlikud) Need asjad siis maksab maha jätta.

Seikleja.com on hakanud sügise varjus pakkuma uut kõõlumisatraktsiooni - Ontika Seiklust.

Nagu nad ise ütlevad - sellist asja koged vaid kord elus. Kuid eks nad lubavad ikka mitu korda ka proovida, ma loodan.

11 000 krooni eest korraldatakse 20 inimesele köite abil sälkoru ületus (vinnad end ise köie küljes rippudes üle kuristiku), kahe paralleelköie abil saab veel ekstreemsemalt haigutavat sügavikku ületada ja lõpuks võib laskuda mööda Valaste juga.

Põhitegija selle atraktsiooni juures on muidugi tuntud Köieronija Toomas.

Lahkusin oma suvisest peatuspaigast Saaremaal plaaniga matkata Naistejärveni. Eelmisel aastal jõudsin pärast mõningast seiklemist samasse järvede gruppi kuuluva Koigi järve äärde, kasutades orienteerumiseks ainult Regio atlasest joonistatud skeemi. Seekord valmistasin retke põhjalikumalt ette, kuid Maa-ameti kaardi väljatrükid unustasin ikkagi maha. Seega tuli liikuda vaid mälu järgi. Vähemalt kompass oli kaasas.
 
Niisiis kõndisin, seljakott seljas, koos koeraga piki heinamaa-äärset kraaviserva. Võsasikust hüppas välja metskits ning jooksis üle niidu. Koer tahtis talle kohe järele tormata, kuid õnneks olin Lizzy-le veotraksid selga pannud ning veoliini pidi enda vöö külge kinnitanud, et ta mind sel moel edasi veaks ning liikumist kergendaks. Üsna varsti leidsin peakraavi ületuskoha, mille otsimisega eelmisel aastal kõvasti vaeva nägin.

Alates tänasest on Kanada viisavaba. Pidulik, arvestades seda, et Kanada ja USA on tihti oma viisareeglites üsna sarnased. Võib-olla toob see otsus natuke lähemale ka viisavabaduse USAga.

Juba on Kanada valitsuse viisavabade riikide nimekirjas ka Eesti.

Reede õhtul pärast töönädalat panin autosse oma ööbimis- ja fotovarustuse, võtsin kaasa koera Lizzy ning hakkasin sõitma Põhja-Kõrvemaa suunas. Järvi järvedele lähenedes kõlas autoraadiost “Symphony of Destruction”. Arvasin, et üsna kohe näen ka oma silmaga hävingu jälgi, kuna olin kuulnud, et hiljutine suurpõleng olevat ka sinnakanti ulatunud. Kõik oli aga endistviisi - mets kenasti roheline ning järvede äärsed lõkkekohad tihedalt autosid täis pargitud nagu tavaliselt. Kõnnu Suursoo ääres oli õnneks kõik rahulik - ei ühtki autot ega inimest. Kõndisime koeraga laudtee suunas, kui äkki ehmatas mind vali pasunahüüd. Pikklauka teises otsas oli sookurepaar, kes oma kohalolekust valjuhäälselt märku andsid.

Kristjan Kasearu ja Kairit Tuhkanen kutsuvad:
Loodusringi filmiõhtud Kinomajas neljapäeviti kell 17.00 

Kes on need inimesed, kes teevad loodusfilme? Mis paneb neid seda tegema?
8 autoriõhtut loodusfilmide tegijailt annavad sellele vastuse.

Neljapäevast pühapäevani kestnud loodusfilmifestivalil on nüüd parim film valitud. Valimise ajal kogunes festivali naabrusse tuhandeid linde.

Reisijututuba käis kohal ja tegi ka pilti.

Piltidele jäi küll rohkem Looduseomnibussi traditsiooniline õhtuine linnuvaatlusretk, kuid pimedast kinosaalist räägime rohkem siin jutu vormis.

Septembrist võib oodata GPS-navigeerijatele uut mängu - nimelt on geodashingu, geogolfi ja paljude muude GPS-mängude tegija Scout välja mõelnud uue orienteerumismängu - Geoxota.

Viimatine geodashingu tulemus oli osalejate hinnangul lahja. Eestlaste jaoks aga rammus - võitis Eesti mängija Martpol. Lahjaks aga peeti mängutulemust sellepärast, et võiduks piisas 42 punktist ehk ligi 18 juhupunkti külastusest. Kunagi varem pole nii vähe vaja võiduks. Asjatundjate hinnangul on selline arutu ringikimamine juhuslikke punkte külastades jäänud vähemaks ülemaailmsete nafta hindade tõusu tõttu. Loodetavasti pakub äsja poolakate poolt Läänemerest leitud suur naftavaru sellele hädale leevendust.

Looduseomnibuss annab teada, et 3. septembrist alustavad nad oma reise nüüd ka Tartust. Turulaienemine on igati vajalik.

Külastatakse Eesti esimese rahvuspargi sümbolpaiku. Käiakse Käsmu Meremuuseumis ja kohtutakse legendaarse viikingipealiku Aarne Vaiguga ning Viinistu Kunstimuuseumis vaadatakse Eesti kunsti ülevaatlikku väljapanekut, Elmar Kitse maalide näitust ning õhtul etendust "Kits viiuli ja õngega". Teel Lahemaale tehakse vahepeatus Norra-Oostriku allikatel.

I travelled about a week in Croatia at Dalmatian coast and Croatian rocky islands by bike. By bus to Croatia from Estonia. My travel route included Zagreb, Split, Trogir, Zadar, Pag island, Rab island, Krk island, Cres island, Lovran, Opatija. Check the <A HREF=http://www.virtualtourist.com/m/.143428/article/153/6/?s=e>Travelogue - Croatia by bike</A> about this trip!<BR> Some facts: Population 4,500,000 inhabitants, 900,000 in Zagreb.

Kaido Einama
Eesti Ekspress, 20.07.2006 
 

Slovakkiasse sisenedes olime üsna kimbatuses. Peale talviste mõnusate ja odavate suusakuurortide sellest riigist suurt rohkem ei meenunudki.
Loomulikult on Slovakkias väärt kohti külastamiseks ka suvel. Enne Euroopa Liitu oli see riik eestlasele tõeline hinnaparadiis, kuid ka ka praegu pole sealsetel hindadel häda midagi, ehkki väike tõus on toimunud. Kiiremini jõuavad hinnad meie omadele järele muidugi suusakuurortides, kus suvel on näha mägituriste, kirka käes, Tatratesse ronimas, ääremail aga võib endiselt nautida üliodavat toitu, soodsat teenindust ja meie jaoks veidi vanamoelist kommet kirjutada restoranides praad menüüsse komponentide kaupa.

Kaido Einama

Eesti Ekspress, 06.07.2006 

(Nipernaadide tuur organiseeriti Euroopa Liiduga liitunud uute liikmesriikide elu-oluga tutvumise nimel)

Pargime oma auto Karli silla lähedal mäe otsas. Mootor pole veel välja lülitatud, kui juurde kargab mees ja asetab kiire liigutusega kojamehe alla paberi. Mida-mida?
Nii algabki meie esimene kontakt Tðehhis. Hüppame reipalt autost välja ja loodame alustada reisi ühe kafkaliku seiklusega Praha ametnike juures. Kafka muuseum on ju ka sealsamas, ainult mõnisada meetrit. Paraku pole pikka juttu oodata, meile näidatakse rahanumbrit, mis vaja paberi eest maksta, ja seejärel ametniku huvi välismaalaste vastu raugeb.

Suvel, kui käib üks tihe reisimine ja puhkamine, võttis Reisijututuba käsile kuiva statistika ja uuris välja popimad kohad.

Paneme nad siis ritta.

Kõigepealt sai vaadatud Reisijututoa kaudu viimase aasta jooksul broneeritud sihtkohti. Arvesse läksid hotellid, kämpingud, motellid, puhkusepaketid, apartmendid.