All

Vikipeedia aasta fotograafi tiitli sai konkurssidel tabavate ning tehniliselt leidlike loodusfotodega silma paistnud Kristian Pikner, kelle kujutised Eesti loodusest ja ilmastikunähtustest on jõudnud entsüklopeediaartiklite illustratsioonidena miljonite inimesteni üle kogu maailma.

(Sisuturundus)

Sülearvuti suureks eeliseks lauaarvuti ees on muidugi võimalus see endaga igale poole kaasa võtta, kuid samal ajal ei ole mitte iga mudel parimaks reisikaaslaseks. Kui on soov arvutit ka lühematel või reisidel kaasas kanda, tuleks sellele mõelda juba arvutit soetades.

Talvel proovivad eestlased põgeneda pimeduse ja vihmase talve eest soojale maale või nautida jõuluaega mõnes Euroopa suurlinnas. Kuidas otsustada, milline sihtkoht sulle tõeliselt meeldiks? Samsungi mobiilidivisjoni juhi Antti Aasma sõnul on maailmas aina rohkem populaarsust kogumas virtuaalreisimine ning seetõttu reastas ta 7 mobiilirakendust virtuaalseks reisimiseks. Nende kaudu on hea ja ülevaatlik virtuaalreisil käia, et veenduda, kas ka päriselt oleks mõtet üht või teist sihtkohta oma silmaga uudistama minna.

Hiljuti lahvatanud mitmed skandaalid Airbnb ajutuses ja hotellides salakaamerate kasutamisest muudavad uueks reaalsuseks selle, et peale võõrasse ruumi sisenemist tuleb esimese asjana teha toa ülevaatus - nagu noor luuraja peab üle käima, ega kuskile pole peidetud kaameraid ja mikrofone. Siin on mõned soovitused, kuidas seda teha.

Tellingumäele jõudes võib siin rahulikult otsida mõne laagriplatsi ja hommikut oodata. Kohe sealsamas on ka 24 meetri kõrgune vaatetorn, kust saab alla vaadata Mustjõe luhtadele.

Kunagi oli Rakverel võimas merelinnus - Toolse. Kui midagi juhtus, oli olemas ka otseside sadamaga - Toolse-Haljala-Rakvere. Tehniliselt tähendas see, et Toolse linnusest oli võimalik signaliseerida tule või suitsuga kõrgesse Haljala kindluskirikusse, kust teade kohe Rakvere poole edasi anti.

Toolse linnus aga oli mitte mereröövlite kants, nagu vahepeal mõned külalegendid mainisid, vaid pigem mereröövlite ohver. Merelt käidi ikka aeg-ajalt mandril rüüstamas ja nii sattus ka linnus ette, kuid kaitses kaugemat sisemaad, sealhulgas Rakveret rüüsteretkede eest.

Tavaliselt reisitakse Antarktikasse ekspeditsioonilaevadega Lõuna-Ameerikast. Luksust on kasinalt, nädal loksutakse Drake´i väina ületades, näost kaamed ja oksekott ligiduses. Kuid saab ka teisiti - eralennukiga, punase vaiba ja luksusliku magamistoaga. 

Lonely Planet valib igal aastal ona parimad soovitatavad sihtkohad, mis pannakse kokku sadade reisikonsultantide ja autorite poolt. Seekord on Tallinn 2018. aasta parima hinna-kvaliteedi suhtega reisisihtkohtade seas esimesel kohal - vaatamata sellele, et me ise võrdleme oma spaade hindu soojamaareiside hindadega ja toit ning alkohol pidavat ka juba pigem naabritest kallim olema.

Lonely Planeti edetabeleid on tegelikult järgmiseks aastaks kokku neli. Esikolmikud neist edetabelitest on järgmised.

Parim riik 2018. aastal külastamiseks:

Astrid Lindgreni maailma Junibackenis, Karlssoni tuba. Foto: Junibacken

Võib öelda, et juba sel reedel, kui viimane tund läbi saab, algab vabadus ja sügisene koolivaheaeg, mil väga suur hulk Eesti inimesi võtab ette pikema või lühema värskendava reisi. Kes läheb soojale maale, kes aga siiasamasse naabrite juurde. Kõige lähemal on Eestile laevaga väga mugavalt lastega ligipääsetavad Soome ja Rootsi, mis on paaripäevaste reisidena eriti sobilikud neile, kel veel plaanid tegemata või kaugemale minek logistiliselt ei sobi.

Reisijutud.com on teinud videoid juba aastaid, kuid nüüd on need kõik siin Reisijutud.com lehel olemas - eraldi sektsioonis, päisemenüüst ligipääsetavad. 

Suur osa videoid said valmis aastatel 2011-2013. Vahepeal on väike paus tekkinud, kuid ka 2014-2016 on mitmeid videosid Looduse Omnibussi retkedest.

Moodne aeg nõuab uusi tehnoloogiaid - praegu näiteks teeb Reisijutud.com ka 360 kraadi videosid, üks näide on siin:

Vasalemma-Klooga matkaraja logistikat on lihtne korraldada elektrirongiga. Tallinnast Vasalemma rongiga hommikul kohale, jalgsi 17 km Kloogale ja sealt õhtul elektrirongiga tagasi. Ühe korra pilet (üks ots) maksis mõlemal reisil 1,8 eurot (2011).

Teekond viib mööda Loode-Eesti väikesi kruusateid ühest külast teise, teele jääb asustust ja metsi. Rajale jääb ka üks trahter, kus keha kinnitada ja mitu poodi toidutagavarade täiendamiseks.

Ei ole midagi uut Eesti ostjate reisiharjumustes. Sel nädalal Tallinnas ja Tartus toimuval Osturallil lähevad Wris Reisibüroo soodsatest reisipakkumistest enam kaubaks traditsiooniliste hittidena linnareisid, spaapuhkused ja laevapiletid. Päikesereisidest on sihtkohana taas populaarsust kogumas Egiptus.

(Sisuturundus)

Uudistes ja telesaadetes näidatud reisipadi Ostrich Pillow on tavaliselt tähelepanu saanud kui kurioosum: kes nii imelikku asja julgeks avalikus kohas kasutada? Nüüd on õnneks olemas ka traditsioonilisem ja moekam mudel, mida võib lausa igapäevaselt kaasas kanda ja mitte varjata.

Tuletame meelde, mismoodi magati algses traditsioonilises Ostrich Pillow´s:

Augusti lõpus sai valmis maailma pikim matkarada - Kanada idarannikult läänerannikule. Nüüd on kõik jupid 100% koos, lisaks saab veel mõnes kohas läbida mitu haru.

24 000 km pikkune rada läbib 13 provintsi ja erinevaid maastikke: linna-, metsa-, põllumajandus-, mägi- ja tasandikumaastikke. Kokku läks aega selle tee tegemiseks 25 aastat.

Päris jala siiski rannikult rannikule ei saa, kuid autot pole ka vaja. 26 protsenti on rajast n-ö veetee, seega kanuu või kajakk võib olla vajalik. 

Rahvusvaheline rannikurada E9 algab laadoga kandist ja kulgeb rannikut pidi Portugalini. "Hiking Route Along the Baltic Sea Coastline in Latvia – Estonia" on 1100 km pikkune Eestit ja Lätit läbiv rannikurada, mis on osa E9-st. Nüüd käib selle rannikuraja aktiivne tähistamine pea iga päev uuel lõigul.

Kiipsaare nurk. Foto: (CC) Evelin L. / Wikipedia

Nii põhja kui saab, võib minna mõõda Purekkari säärt, aga (peaaegu) nii läände kui võimalik Kiipsaare nukki pidi. Harilaiu matkarada on nagu Vilsandi suure maa peaproov. Pole vaja läbi mere autokastis või kajakiga saarele minna, merest küll saarena 1000–2000 aastat tagasi kerkinud maatükk on nüüd kindlalt ühenduses Eesti suurima saarega.

Floridasse ei reisi ilmselt praegu mitte keegi, kuid paljud on seal ootamatult lõksus. Mõned kruiisifirmad panid reisijad maha just orkaani eel Florida suurlinnades, kust teised paaniliselt lahkuvad.

Kui vaadata erinevaid kaarte ja pilte, siis on lahkumine näha. Lennukid väldivad piirkonda, laevad on kas sadamas tormivarjus või mõnedel Kariibi saartel ka kaldale uhutud, Google Mapsi kaartidel on tohutud ummikud, mis kulgevad põhja suunas. Loomulikult ei ole kohalikel turismiesindajatel muud soovitust kui kaduda nii kaugele kui võimalik, ehkki võimalusi selleks on aina vähem.

Lõunalaagris Petseri külje all asusid Eesti Wabariigi aegadel 1930ndatel sõjaväe harjutusväljakud ja laagrid. Ohvitseridel olid suurejoonelised villad, sõduritel korralikud kasarmud, ratsavägi oli võimsates tallides. Harjutati täpsuslaskmist, distsipliini ja lahingupidamist.

Nüüd on sellest kõigest järel vaid mälestus. Vaid mõni üksik vundamendijupp või rohtu kasvanud paraadtrepp annavad tunnistust kunagisest sõjaväelinnakust. Üks kelder on ka veel säilinud koos laguneva puu-uksega.

Kohtade tähtsus muutub aja jooksul. Kunagi käidi Tartusse hoopis teist teed pidi. Siis hakkas viima maantee üle Pirita jõe Tartusse pisikest kivisilda pidi üle Pirita jõe Saula kandist. Nõukogude ajal sai seal peatuda väikeses parklas, kus sirutati enne Tallinna jõudmist jalga ning jalutati siniallikateni. Nüüd on allikateni ja hiiepaigani viiv rada ära peidetud 2 x 2 maantee äärde jäävate kogumisteede rägastikku, kuid kohale jõuab ikka.

Lähed õhtul magama ja ärkad hommikul Berliinis? Päris nii see bussiga ei käi, aga sinnapoole küll, kui kasutada "ratastel hotelli" ehk Cabin bussi. 

Mukri rabast pole paljud midagi kuulnudki. Kuid 2017. aasta suvel, kui seal sai valmis uus kõrge vaatetorn, hakkas rahvast saabuma murdu. Kohalikud parklad raja alguses, aga eriti raja keskel, kust viib kõige lühem laudteejupp vaatetornini, olid autodest ummistunud. Kitsas sirge tee läbi soo on servadest hakanud ära vajuma tihedast liiklusest, aga tegelikult saab kõige paremini parkida raja lõpus, kus on kuivkäimla, lõkkeplats ja isegi väike katusealune lauakesega.

Ilumetsa meteoriidikraatrid avastati alles 1938. aastal, aga need olid juba varem rahvale teada Põrguhaua nime all. Meteoriidi enda ainet pole leitud, kuid pinnaseproovid vihjavad siiski üsna kindlalt taevase keha kokkupõrkele.

Matkaja jaoks on meteoriidikraatrini tehtud kõik, mis matkaraja puhul võimalik. Lifti kraatrisse ainult veel pole. Parklast algab lai laudtee, mida saab nii lapsevankri kui ratastooliga lõpuni läbida. Teed palistavad puuskulptuurid, raja esimeses pooles asub matkaonn, kus võib näha näitust meteoriidist ja infostend. Majake pole küll mõeldud ööbimiseks, aga hädavariandina on seal võimalik end öösel isegi külili visata.

Seda ei juhtu tihti, kui mõni uus matkarada avatakse, eriti veel nii Tallinna lähedal, kus eramaad lõikavad maastikke ja võõraste möödarändamisest paljud midagi kuulda ei taha. Sealsamas kulgeb juba 90ndate keskel avatud nn E9 eurorada ehk rannikurada, mis peaks kogu Eesti mererannikut pidi katkematult kulgema Narva-Jõesuust Heinasteni. Juba kulunud E9 märgid on siiamaani näha, mõnes kohas peab ka ringi minema, kuna maastik on muutunud ja avaliku tee asemele on tekkinud kellegi aed.

Suurupi rand on peidetud suvilarajoonide ja uuselamuterivi taha. Kohati on rannaäärsed teed kinni pandud ka sõjaväelaste poolt. Aga rannale pääseb jala siiski ligi ja autotki pole vaja väga kaugele jätta. Küll võib see aga järelvalveta jääda üksikus kohas. Rand aga valdavalt vaba ja inimtühi nii jalutamiseks kui pikutamiseks.

Tabasalu matkarada on mõnusalt lühike kiirele linnast välja lahkujale, vaid natuke üle 3 km pikk. Siiski võib sellele maastikule julgelt minna ka oma loodussõbraliku väliskülalisega, kui aega vähe ja linnast väga kaugele ei jõua.

Tabasalu asub kohe Tallinna külje all ja on pealinnaga juba servast kokku kasvanud. Kogu kakumäe-Tabasalu vaheline madal mereala on erauid ja kortermaju täis ehitatud. Tabasalu matkarada on aga esimene võimalus jõuda mereni välja ülevalt, panga pealt. Kuna kogu tee on palistatud infotahvlitega, sobib see hästi ka väiksematele matkajatele, kes tahavad loodust tundma õppida. Maastik on samuti üsna lihtne, kui panga alla ei roni, kust rada tegelikult ka tagasi kulgeb. Lõpupoole on trepp, mis viib liivasele veepiirile.

Kellele meeldib suhelda ja teistega koos olla, kes hindab vaikust ja privaatsust - soove öömaja juures on erinevaid, kuid Booking.com toob välja kümme kõige levinumat, mida üle maailma kõige tähtsamaks peetakse. Selgub, et nii nagu kinnisvaras on ka hotelli, apartmendi või hosteli juures peaaegu kõige tähtsam...

...asukoht (mugava voodi järel). Asukohta hindab kõige olulisemaks 60% külastajatest. Järgneb teine "MASLOW-i uue aja vajaduste püramiidi" baasvajadus - tasuta Internet (WiFi). Need ajad on möödas, kui turist pidi WiFit kuhugi hotellist välja varastama minema.

Pikanõmme-Majakivi rada saab alustada kahest otsast: kas Tallinna poolt tulles Kolga-Aabla poolt või sõites poolsaare Hara poolsele küljele ja alustades Virve küla lähedalt. Pikkus jääb mõlemat pidi loomulikult samaks, ca 4,5 km. Kogu kaheksakujulist rada läbides tuleb pikkuseks ca 6 km. Kulgeda saab trekkinguna ehk algus ja lõpp on ühildatav samasse kohta. Kaarti vaata loo lõpust.

Naskali laht on üsna üksildane ja huvitav. Tapurla pool laiuvad üsna inimtühjad liivarannad, Juminda tipu poole liikudes kerkivad otse mere äärest savised rannikupangad, millelt puud tormiga vette langevad. Vaikseid lahesoppe, militaarehitisi ja kalurite paadilautreid leidub ka. See on paras koht südasuviseks kuumade ilmade rännakuks, sest igal hetkel saab end merre kasta, kui liiga palavaks on läinud. Lisaks jääb tee äärde seene- ja marjametsasid. 

Männimetsad peidavad ohtralt seeni, mustikaid ja pohlasid. Kaldavõsas ragistades on aga oht saada endale külge mõni puuk. Juunis on rand sääserikas, aga kui juhtub olema kuiv suvi, siis jultunud vereimejad ründavad ka hiljem, kasvõi augustis, millal on tavaliselt parmude aeg. Aga tõsist matkajat need looduslikud takistused muidugi ei sega.

Paukjärv on Põhja-Kõrvemaal populaarne, isegi väga populaarne pikniku- ja telkimiskoht, nii et järve ääres telkimisel saab teistest turistidest rahu vaid kas väga viletsa ilmaga näiteks ladinal sadaval sügispäevadel või krõbeda pakasega talvepäevadel. Muul ajal saalib rahvast 800 meetri kaugusel asuvast (suvel mõnikord valvega) Kaksiksilla parklast pidevalt, pikniku- ja marjakorvid näpus, mõnel seljakott telgi ja ööbimisvarustusega seljas.

Kaberneeme poolsaar on küll tüüpiline Põhja-Eesti kalurikülade-poolsaar, kuid Tallinna lähedus on teinud sellest ka jõukama keskklassi elupiirkonna. Kaberneeme sadamast leiab restorani, väikese hotelli ja liivarannajupi. Külas on veel paar rannakõrtsi. Auto saab jätta sadama parklasse.

Lääne-Eesti on sooderikas, kuid tavaliselt jäävad need vesised alad raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Tuhu sood läbib tee ja ligipääs suuremalt maanteelt on hea. Seega võib siirdesohu siirduda üsna mugavalt. Ka teekond pole pikk - ligi 1,1 km. Laudtee teeb väikese kaare erinevates staadiumides soomaastikel ning pöördub sama kruusatee peale tagasi, kust tuleb siis algusse kõmpida.

Pärispea on üks kõige põhjapoolseimaid mandrikülasid Eestis. Poolsaare tipus võib matkata näiteks suvise pööripäeva paiku, kuna seal on kõige lühemad ööd mandril. Seda muidugi teoorias, sest ega silmaga ju vahet ei tee, kas öö saabub mõned minutid hiljem kui lõuna pool Eestis.

Nii sattusime meiegi Purekkari tippu mõned aastad tagasi ühele ajaloolis-öisele matkale, mis oli planeeritud päikeseloojangul algama ja päikesetõusul lõppema. Muidugi saab seda teekonda läbida ka igal muul ajal. Vaid Purekkari tippu ei pruugi iga kord kuiva jalaga pääseda, sest kõrgema veeseisu tõttu võib vahest poolsaar olla saarteks tükeldatud.

Käsmu on idülliline kaptenite küla Lahemaal Võsu lähedal, praegu küll rohkem suvitusküla. Käsmu matkarada kulgeb Käsmu külast mööda männimetsi Palganeemele, kust tagasi saab jalutada mööda mereranda vaadetega Kuradisaarele. 

Käsmu matkarada, mis allpool kaardile on kantud, erineb küll veidi RMK Käsmu matkarajast, kuid kulgeb selle erinevaid osi pidi. See tee pole väga pikk - alla 10 km, on vaheldusrikas - minnes kulged mööda metsateed ilusa männimetsa all rändrahnudest mööda ja poolel teel jõuad Palganeeme tippu, kus asus endine piirivalve-ehitis. 

Enamus kujusid, muuseume, platse ja losse on sarireisijatel juba nähtud. Mis edasi? Aeg on elamusreiside käes. Wris Reisibüroo juhatuse liikme Aili Kägu sõnul on eestlaste seas kasvanud nõudlus selliste reiside järele, mis pakuvad unikaalseid kogemusi ja elamusi. Populaarsust on kogumas ka reisid, mis pakuvad võimalust tegeleda meelepärase harrastusega või viivad osalema konkreetsele üritusele.

Linnarabadega on see lugu, et seal võib leida küll laudtee, turbapinnase ja vesiseid kohti, aga päris klassikaline raba nagu Kakerdajas või Soomaal see pole. Aga siiski on see matkarada, pealegi linnas. Tallinnas võiks ehk sellise rabatee teha ka lennujaama taha, kuhu turistid otse saaks liikuda, seal on ka selline pooleldi nagu raba, pooleldi lihtsalt kiduravõitu mets turba peal.

Pääsküla rabarada on kohati ka kummituslik. Kümmekond aastat tagasi raba põles. Sellest on alles söestunud tüvedega maastik. Põlenud puud kestavad kauem ja ei mädane nii lihtsalt.

Kui veel ilmad lubavad, tasub puhkusele minna kuhugi mitte väga kaugele, näiteks lõunapoolsetesse Balti riikidesse. Sinna saab oma või rendiautoga - jääb vabadus reisi planeerida ja kohti valida.

Professionaalsed fotograafid on hakanud üha enam rääkima, et parimad kaamerad on just meie taskutes ning ka mitmetes tuntud kunstigaleriides on väljas  nutitelefonidega tehtud pildid. Ajad küll muutuvad, kuid pildikvaliteet on endiselt oluline. Õige seadmega on võimalik oma puhkusemälestused väga kaunilt jäädvustada. Siin on viis ideed Huaweilt, kuidas seda täpsemalt teha.

Grupipildid