All

Ei ole midagi uut Eesti ostjate reisiharjumustes. Sel nädalal Tallinnas ja Tartus toimuval Osturallil lähevad Wris Reisibüroo soodsatest reisipakkumistest enam kaubaks traditsiooniliste hittidena linnareisid, spaapuhkused ja laevapiletid. Päikesereisidest on sihtkohana taas populaarsust kogumas Egiptus.

(Sisuturundus)

Uudistes ja telesaadetes näidatud reisipadi Ostrich Pillow on tavaliselt tähelepanu saanud kui kurioosum: kes nii imelikku asja julgeks avalikus kohas kasutada? Nüüd on õnneks olemas ka traditsioonilisem ja moekam mudel, mida võib lausa igapäevaselt kaasas kanda ja mitte varjata.

Tuletame meelde, mismoodi magati algses traditsioonilises Ostrich Pillow´s:

Augusti lõpus sai valmis maailma pikim matkarada - Kanada idarannikult läänerannikule. Nüüd on kõik jupid 100% koos, lisaks saab veel mõnes kohas läbida mitu haru.

24 000 km pikkune rada läbib 13 provintsi ja erinevaid maastikke: linna-, metsa-, põllumajandus-, mägi- ja tasandikumaastikke. Kokku läks aega selle tee tegemiseks 25 aastat.

Päris jala siiski rannikult rannikule ei saa, kuid autot pole ka vaja. 26 protsenti on rajast n-ö veetee, seega kanuu või kajakk võib olla vajalik. 

Rahvusvaheline rannikurada E9 algab laadoga kandist ja kulgeb rannikut pidi Portugalini. "Hiking Route Along the Baltic Sea Coastline in Latvia – Estonia" on 1100 km pikkune Eestit ja Lätit läbiv rannikurada, mis on osa E9-st. Nüüd käib selle rannikuraja aktiivne tähistamine pea iga päev uuel lõigul.

Kiipsaare nurk. Foto: (CC) Evelin L. / Wikipedia

Nii põhja kui saab, võib minna mõõda Purekkari säärt, aga (peaaegu) nii läände kui võimalik Kiipsaare nukki pidi. Harilaiu matkarada on nagu Vilsandi suure maa peaproov. Pole vaja läbi mere autokastis või kajakiga saarele minna, merest küll saarena 1000–2000 aastat tagasi kerkinud maatükk on nüüd kindlalt ühenduses Eesti suurima saarega.

Floridasse ei reisi ilmselt praegu mitte keegi, kuid paljud on seal ootamatult lõksus. Mõned kruiisifirmad panid reisijad maha just orkaani eel Florida suurlinnades, kust teised paaniliselt lahkuvad.

Kui vaadata erinevaid kaarte ja pilte, siis on lahkumine näha. Lennukid väldivad piirkonda, laevad on kas sadamas tormivarjus või mõnedel Kariibi saartel ka kaldale uhutud, Google Mapsi kaartidel on tohutud ummikud, mis kulgevad põhja suunas. Loomulikult ei ole kohalikel turismiesindajatel muud soovitust kui kaduda nii kaugele kui võimalik, ehkki võimalusi selleks on aina vähem.

Lõunalaagris Petseri külje all asusid Eesti Wabariigi aegadel 1930ndatel sõjaväe harjutusväljakud ja laagrid. Ohvitseridel olid suurejoonelised villad, sõduritel korralikud kasarmud, ratsavägi oli võimsates tallides. Harjutati täpsuslaskmist, distsipliini ja lahingupidamist.

Nüüd on sellest kõigest järel vaid mälestus. Vaid mõni üksik vundamendijupp või rohtu kasvanud paraadtrepp annavad tunnistust kunagisest sõjaväelinnakust. Üks kelder on ka veel säilinud koos laguneva puu-uksega.

Lähed õhtul magama ja ärkad hommikul Berliinis? Päris nii see bussiga ei käi, aga sinnapoole küll, kui kasutada "ratastel hotelli" ehk Cabin bussi. 

Mukri rabast pole paljud midagi kuulnudki. Kuid 2017. aasta suvel, kui seal sai valmis uus kõrge vaatetorn, hakkas rahvast saabuma murdu. Kohalikud parklad raja alguses, aga eriti raja keskel, kust viib kõige lühem laudteejupp vaatetornini, olid autodest ummistunud. Kitsas sirge tee läbi soo on servadest hakanud ära vajuma tihedast liiklusest, aga tegelikult saab kõige paremini parkida raja lõpus, kus on kuivkäimla, lõkkeplats ja isegi väike katusealune lauakesega.

Ilumetsa meteoriidikraatrid avastati alles 1938. aastal, aga need olid juba varem rahvale teada Põrguhaua nime all. Meteoriidi enda ainet pole leitud, kuid pinnaseproovid vihjavad siiski üsna kindlalt taevase keha kokkupõrkele.

Matkaja jaoks on meteoriidikraatrini tehtud kõik, mis matkaraja puhul võimalik. Lifti kraatrisse ainult veel pole. Parklast algab lai laudtee, mida saab nii lapsevankri kui ratastooliga lõpuni läbida. Teed palistavad puuskulptuurid, raja esimeses pooles asub matkaonn, kus võib näha näitust meteoriidist ja infostend. Majake pole küll mõeldud ööbimiseks, aga hädavariandina on seal võimalik end öösel isegi külili visata.

Seda ei juhtu tihti, kui mõni uus matkarada avatakse, eriti veel nii Tallinna lähedal, kus eramaad lõikavad maastikke ja võõraste möödarändamisest paljud midagi kuulda ei taha. Sealsamas kulgeb juba 90ndate keskel avatud nn E9 eurorada ehk rannikurada, mis peaks kogu Eesti mererannikut pidi katkematult kulgema Narva-Jõesuust Heinasteni. Juba kulunud E9 märgid on siiamaani näha, mõnes kohas peab ka ringi minema, kuna maastik on muutunud ja avaliku tee asemele on tekkinud kellegi aed.

Suurupi rand on peidetud suvilarajoonide ja uuselamuterivi taha. Kohati on rannaäärsed teed kinni pandud ka sõjaväelaste poolt. Aga rannale pääseb jala siiski ligi ja autotki pole vaja väga kaugele jätta. Küll võib see aga järelvalveta jääda üksikus kohas. Rand aga valdavalt vaba ja inimtühi nii jalutamiseks kui pikutamiseks.

Tabasalu matkarada on mõnusalt lühike kiirele linnast välja lahkujale, vaid natuke üle 3 km pikk. Siiski võib sellele maastikule julgelt minna ka oma loodussõbraliku väliskülalisega, kui aega vähe ja linnast väga kaugele ei jõua.

Tabasalu asub kohe Tallinna külje all ja on pealinnaga juba servast kokku kasvanud. Kogu kakumäe-Tabasalu vaheline madal mereala on erauid ja kortermaju täis ehitatud. Tabasalu matkarada on aga esimene võimalus jõuda mereni välja ülevalt, panga pealt. Kuna kogu tee on palistatud infotahvlitega, sobib see hästi ka väiksematele matkajatele, kes tahavad loodust tundma õppida. Maastik on samuti üsna lihtne, kui panga alla ei roni, kust rada tegelikult ka tagasi kulgeb. Lõpupoole on trepp, mis viib liivasele veepiirile.

Kellele meeldib suhelda ja teistega koos olla, kes hindab vaikust ja privaatsust - soove öömaja juures on erinevaid, kuid Booking.com toob välja kümme kõige levinumat, mida üle maailma kõige tähtsamaks peetakse. Selgub, et nii nagu kinnisvaras on ka hotelli, apartmendi või hosteli juures peaaegu kõige tähtsam...

...asukoht (mugava voodi järel). Asukohta hindab kõige olulisemaks 60% külastajatest. Järgneb teine "MASLOW-i uue aja vajaduste püramiidi" baasvajadus - tasuta Internet (WiFi). Need ajad on möödas, kui turist pidi WiFit kuhugi hotellist välja varastama minema.

Pikanõmme-Majakivi rada saab alustada kahest otsast: kas Tallinna poolt tulles Kolga-Aabla poolt või sõites poolsaare Hara poolsele küljele ja alustades Virve küla lähedalt. Pikkus jääb mõlemat pidi loomulikult samaks, ca 4,5 km. Kogu kaheksakujulist rada läbides tuleb pikkuseks ca 6 km. Kulgeda saab trekkinguna ehk algus ja lõpp on ühildatav samasse kohta. Kaarti vaata loo lõpust.

Naskali laht on üsna üksildane ja huvitav. Tapurla pool laiuvad üsna inimtühjad liivarannad, Juminda tipu poole liikudes kerkivad otse mere äärest savised rannikupangad, millelt puud tormiga vette langevad. Vaikseid lahesoppe, militaarehitisi ja kalurite paadilautreid leidub ka. See on paras koht südasuviseks kuumade ilmade rännakuks, sest igal hetkel saab end merre kasta, kui liiga palavaks on läinud. Lisaks jääb tee äärde seene- ja marjametsasid. 

Männimetsad peidavad ohtralt seeni, mustikaid ja pohlasid. Kaldavõsas ragistades on aga oht saada endale külge mõni puuk. Juunis on rand sääserikas, aga kui juhtub olema kuiv suvi, siis jultunud vereimejad ründavad ka hiljem, kasvõi augustis, millal on tavaliselt parmude aeg. Aga tõsist matkajat need looduslikud takistused muidugi ei sega.

Paukjärv on Põhja-Kõrvemaal populaarne, isegi väga populaarne pikniku- ja telkimiskoht, nii et järve ääres telkimisel saab teistest turistidest rahu vaid kas väga viletsa ilmaga näiteks ladinal sadaval sügispäevadel või krõbeda pakasega talvepäevadel. Muul ajal saalib rahvast 800 meetri kaugusel asuvast (suvel mõnikord valvega) Kaksiksilla parklast pidevalt, pikniku- ja marjakorvid näpus, mõnel seljakott telgi ja ööbimisvarustusega seljas.

Kaberneeme poolsaar on küll tüüpiline Põhja-Eesti kalurikülade-poolsaar, kuid Tallinna lähedus on teinud sellest ka jõukama keskklassi elupiirkonna. Kaberneeme sadamast leiab restorani, väikese hotelli ja liivarannajupi. Külas on veel paar rannakõrtsi. Auto saab jätta sadama parklasse.

Lääne-Eesti on sooderikas, kuid tavaliselt jäävad need vesised alad raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Tuhu sood läbib tee ja ligipääs suuremalt maanteelt on hea. Seega võib siirdesohu siirduda üsna mugavalt. Ka teekond pole pikk - ligi 1,1 km. Laudtee teeb väikese kaare erinevates staadiumides soomaastikel ning pöördub sama kruusatee peale tagasi, kust tuleb siis algusse kõmpida.

Pärispea on üks kõige põhjapoolseimaid mandrikülasid Eestis. Poolsaare tipus võib matkata näiteks suvise pööripäeva paiku, kuna seal on kõige lühemad ööd mandril. Seda muidugi teoorias, sest ega silmaga ju vahet ei tee, kas öö saabub mõned minutid hiljem kui lõuna pool Eestis.

Nii sattusime meiegi Purekkari tippu mõned aastad tagasi ühele ajaloolis-öisele matkale, mis oli planeeritud päikeseloojangul algama ja päikesetõusul lõppema. Muidugi saab seda teekonda läbida ka igal muul ajal. Vaid Purekkari tippu ei pruugi iga kord kuiva jalaga pääseda, sest kõrgema veeseisu tõttu võib vahest poolsaar olla saarteks tükeldatud.

Käsmu on idülliline kaptenite küla Lahemaal Võsu lähedal, praegu küll rohkem suvitusküla. Käsmu matkarada kulgeb Käsmu külast mööda männimetsi Palganeemele, kust tagasi saab jalutada mööda mereranda vaadetega Kuradisaarele. 

Käsmu matkarada, mis allpool kaardile on kantud, erineb küll veidi RMK Käsmu matkarajast, kuid kulgeb selle erinevaid osi pidi. See tee pole väga pikk - alla 10 km, on vaheldusrikas - minnes kulged mööda metsateed ilusa männimetsa all rändrahnudest mööda ja poolel teel jõuad Palganeeme tippu, kus asus endine piirivalve-ehitis. 

Enamus kujusid, muuseume, platse ja losse on sarireisijatel juba nähtud. Mis edasi? Aeg on elamusreiside käes. Wris Reisibüroo juhatuse liikme Aili Kägu sõnul on eestlaste seas kasvanud nõudlus selliste reiside järele, mis pakuvad unikaalseid kogemusi ja elamusi. Populaarsust on kogumas ka reisid, mis pakuvad võimalust tegeleda meelepärase harrastusega või viivad osalema konkreetsele üritusele.

Linnarabadega on see lugu, et seal võib leida küll laudtee, turbapinnase ja vesiseid kohti, aga päris klassikaline raba nagu Kakerdajas või Soomaal see pole. Aga siiski on see matkarada, pealegi linnas. Tallinnas võiks ehk sellise rabatee teha ka lennujaama taha, kuhu turistid otse saaks liikuda, seal on ka selline pooleldi nagu raba, pooleldi lihtsalt kiduravõitu mets turba peal.

Pääsküla rabarada on kohati ka kummituslik. Kümmekond aastat tagasi raba põles. Sellest on alles söestunud tüvedega maastik. Põlenud puud kestavad kauem ja ei mädane nii lihtsalt.

Professionaalsed fotograafid on hakanud üha enam rääkima, et parimad kaamerad on just meie taskutes ning ka mitmetes tuntud kunstigaleriides on väljas  nutitelefonidega tehtud pildid. Ajad küll muutuvad, kuid pildikvaliteet on endiselt oluline. Õige seadmega on võimalik oma puhkusemälestused väga kaunilt jäädvustada. Siin on viis ideed Huaweilt, kuidas seda täpsemalt teha.

Grupipildid

Põhja-Kõrvemaa oli eelmisel sajandil kaua enamuse meie jaoks suletud ja võib juhtuda, et tulevikus on see jälle osaliselt militaartegevuste pärast kinni, kuid praegu saab igaüks sellel jääajamaastikul uidata ja segama ei tule isegi autod. Jussi järvede kant on üks vähestest kohtadest, kuhu autoga ei pääse ja sellepärast on voorte vahele tekkinud jääaja-järgsete järvede kallastel alati vaikus.

Kakerdaja raba läbib üks mõnus mitme kilomeetri pikkune laudtee, kuid algusesse tagasi saamine mõnda teist teed pidi on keeruline. Kevadel, hilissügisel ja vähese lumega talvel võib proovida seda lühemat tiiru, suvel pika rohu ja sääskede-puukidega on see ebamugavam. Paljude poolt Eesti ilusaimaks kuulutatud rabarada kulgeb kunagise Noku talu aseme juurest Kakerdaja (või Kakerdi) järveni, jätkub kaarena ümber järve rabasaareni, mis võis olla hiiekoht ja lõpeb Mõnuvere pool männimetsa all.

Meenikunnot kuuldes õhkavad paljud matkajad - jaa, see on see imeilus rabarada, ilmselt üks Eesti ilusaimaid. Kuid ega alguses sellele sattudes polegi nagu midagi erilist - raba nagu raba ikka. Aga kui oled kilomeetreid mööda laudteed kulgenud, siis selgub, et see on ikka päris pikk laudtee ja rabajärvede ääres on selge, et Meenikunno on eriline koht.

Välisturistid näevad Eestit ja Tallinna hoopis teistmoodi, kui kohalikud. Nii on see kõigfis turismisihtkohtades. Tallinna linna külastavad turistid aga toovad tavaliselt välja kolm asja, mis neile siin eriti silma torkavad. Tallink City hotelli vastuvõtujuhi Katrin Vilimäe sõnul üllatavad neid positiivselt nii kaunis vanalinn kui Eesti puutumatu loodus, aga mitte ainult.

Endla matkarada on tegelikult natuke eksitav nimi, aga nii on see rahvale kõige paremini selgeks saanud. Tegelikult mõeldakse pigem Männikjärve matkarada, mis algab Toomalt, looduskaitseala keskuse juurest ja teeb tiiru ümber Männikjärve raba. Endla raba on hoopis natuke eemal lääne pool, kuhu pääsemine on raske ja rada algab hoopis Kärdest, kuid lõpuosas kulgeb mööda Männikjärve rada. 

Männikjärve matkarada, mida ka Endla raba matkarajana tuntakse, algab Toomalt ja kulgeb hobusekoplite vahelt metsa alla, sealt sirgelt kuni rabani, teeb paar 90-kraadist jõnksu ja ületab joonlauatrassina märgala, hoolimata laugastest ja rabasaartest. Kuskil keskel asub äsjarenoveeritud vaatlustorn, kust avaneb vaade laukamustrites maastikule. Lõpus tuleb teekond ümber raba tagasi Männikjärve ja hobusekoplite juurde.

Värskast mõne kilomeetri kaugusel, Õrsava järve taga on hubane kodumajutus, mis küll ei hiilga pakutavate hotellimugavuste täispaketiga, kuid on hea peatuskoht nii-öelda kohalikus kodus.

Igasugused AirBnB-d on oma esialgse idee tasapisi minetanud – ei ole neis viimase moe järgi rendiks disainitud loftides midagi kohalikku, tegemist on spetsiaalselt äriks loodud puhkekohtadega. Paraku. Nii see trend levib ja ehedaid kodumajutusi ei leia enam AirBnB-st, vaid võib-olla Couchsurfingust, Booking.com-ist mõnikord harva või kodumaisest Puhkaeestis turismiportaalist.

Paljassaare poolsaar oli kunagi saar. Nii nagu paljud teised põhjaranniku saared, oli ka see asustatud rannakaluritega, siin käis meretagune elu ja õnneks sidus rahvast pealinnaga madal väin, mida sai heal juhul ka hobuvankritega ületada.

Nüüd on saar pealinnaga kokku kasvanud. Vahepealne militaarajastu on läbi, ka üheksakümnendate kauboiajastu on möödas ja vahepeal üsna rämpsune maatükk puhtaks saanud. Lindude pesitsuse ajal ei tohi suurelt teelt kõrvale kalduda, kuid näiteks talveajal saab lausa jäämatku ette võtta. Alloleval kaardil ongi osa teekonda jää ajal tehtud. Suvel ära seda proovi.

Huawei suvebaromeetri uuringutulemustest selgus, et mehed teevad endast rohkem pilte kui naised.

Uuringu viis uuringufirma Ipsos läbi 2017. aasta mais Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopa riikides 18-45-aastaste seas, kes on vähemalt viimase 24 kuu jooksul omanud ja kasutanud nutitelefoni. Uuringu tulemustest selgus ootamatult, et meestele, kellele meeldivad üldiselt innovatiivne tehnika, seadmed ning uued läikivad vidinad, teevad rohkem selfiesid kui naised, vastavalt 77% ja 69%.

Kui aega on napilt, näiteks mõni tund (nii nagu oli kunagi Looduse Omnilaevaga teel Aksilt Kerile), ei jõua saarel just palju vaadata. Samuti on igapäevase praami Wrangö liin selliselt sätitud, et ühe päevaga saarel ära käies ongi just parasjagu nii palju aega, et teha väike tiir koos söögipeatusega sadama lähedal ning ongi aeg tagasi laevale liikuda.

Siiski saab ka mõne tunniga paljud olulisemad kohad nähtud, et järgmine kord juba põhjalikumalt tagasi tulla.

Esimene peatus - Kelnase sadam. Siin seisab kai ääres ka kunagine Prangli põhiline ühendaja mandriga - postipaat Helge, mis sõidab vahest praegugi.

Ikka ja alati, kui juhtud rääkima oma Gotlandi-reisile minekust mõnele vanema generatsiooni inimesele, kisub jutt Gotlandi käiadele. Mõni soovitab veel otsida rannast liivakivitükk ja koju kaasa võtta, et nuge teritada. Kui aega on viis tundi, siis mööda randasid hulkuda ei saa ja käiavabrikusse ei pruugi ka jõuda, kuid see pole väga suur kaotus. Visby on nagu väike teemapark, ainult et päris. Pisike suvelinnake on rahvast täis ja vähese ajaga jõuab muinasjutulisele vanalinnale teha korraliku mõnusa tiiru.

Mandril on roostikuradadega kitsas peale Silma raja lühendamist. Hiiumaal on üks klassikaline sedasorti looduse õpperada siiski olemas. Või mitte päris Hiiu "mandril", vaid hiljutises merepõhjas Orjaku ja Kassari vahel, kus raske on praegu öelda, kustmaalt algab meri ja lõpeb maa.

Roostikurajal on siiski kindel maa kogu aeg jalge all - lai laudtee algab lambakoplist, kust viib väikese kaarega pika roostiku vahele, ronida saab rändrahnu otsa ja vaatetorni. Kes tahab, teeb veel väikese lisatiiru ümber kadakase metsatuka.

Matkarada on paras ühepäevaselt jalgrattaga läbi sõita, kui alustada normaalsel hilishommikul. Õhtuks oled Tallinnas tagasi. Pikkuseks ca 60-70 km, olenevalt sellest, kui kaugelt Tallinnast alustada.

Meie alustasime Smuuli tee ja Peterburi tee ristist. Hea koht kohe Maksimarketis varusid täiendada.

Nõmmeveskilt võib, nagu paljudest teistestki kaunitest paikadest, teele asuda kõigi nelja ilmakaare suunas. Euromatkarada jõuab Nõmmeveskile ida poolt ja läheb edasi Viru raba suunas, 2011. aasta kevadel käisime Nõmmeveskist põhja suunas ehk allavoolu ja siinkirjeldatud matkateekond läheb Valgejõe kaldaid pidi ülesvoolu ehk Valgejõe külani. Tuleb teist kallast pidi tagasi ka. Ehk siis Nõmmeveskile võib oma transpordivahendi jätta ja samasse kohta naasta.

Altja kandis on suviti turiste palju - nii üksikult kui bussitäite kaupa. lausa kruiisilaevatäite kaupa, kui on tuldud Lahemaa-ekskursioonile ühepäevasel peatusel Tallinnas. Oandu koprarada võib ka olla siis üsna rahvarohke, aga muidugi leiab ka vaiksemaid hetki. Neid hetki leida pole raske, sest rada on vaid mõne kilomeetri pikkune ja selle jõuab läbi käia kiirelt.

Koprad on vaatamata publikule alati mõned tammid Altja jõele teinud, sest ürgorus on selleks ideaalsed tingimused. Veevoolul pole kuhugi minna kui tammi taha kuhjuda, samamoodi kogunevad sinna kalad. Seda koprad ootavadki.

(Sisuturundus)

Kümneid aastaid tagasi olid aiad peaasjalikult aiasaaduste kasvatamiseks – populaarsed olid suured kartulipõllud, viljapuuaiad ja kasvuhooned. Täna on pilt veidi teine. Inimesed loovad enamasti iluaedu, kus oleks mõnus lõõgastuda, värsket õhku nautida ja pikast päevast kosutust leida. Selleks, et aed oleks rahu pakkuv paik, tuleb selle kujundamisel olla äärmiselt hoolikas. Sel korral räägimegi, mil moel maitsekat aeda kujundada.

Mis on aed ilma aiamajakeseta?

Viru raba matkarada on ilmselt kõige tuntum Eesti rabarada, pealegi veel üsna Tallinna lähedal, kuhu hea minna, kui tekib mõte, et läheks "kuhugi rappa". Kui mõned (kümned) aastad tagasi võis öelda, et see ongi üks Tallinnale lähimaid laudteesid rabas, siis nüüd on neid ka lausa linna tekkinud (näiteks Pääsküla, mis pole küll siiski nii klassikaliselt laugaste vahel). 

Viimaste aastatega on saanud rabatee laiaks ja siledaks, nii et isegi ratastooli või lapsevankriga võib lahedalt kulgeda kuni vaatetornini. Edasi läheb tee kitsamaks.

Muidugi pole Matsalu põhjakallas nii kuulus kui lõunakallas, kuid ka põhjakaldal on põhjust mõned jalutuskäigud ette võtta. Sügisel ja kevadel, kui on lindude rändeaeg ja ka südasuvel, kui kaldaäärne mets ja luhad vohavad, on üks põnev matk ootamas Kiidevalt Puise suunas.

Enamus matkarada kulgeb ranna äärt pidi, kuid lõpuosa jõuab korraks ka sisemaale. Rannaäärsed maastikud on Matsalu jaoks natuke ebatüüpilisemad, kuna otse mere ääres saab jalutada suurte puude all, mis sinna paarkümmend aastat tagasi istutatud. varem laiusid seal rannaniidud. 

(Algselt postitatud 2008, uuendatud 2017)

Valgejärve matkarajal oleme käinud korduvalt ja tunne on alati sama - seda rada võib soojalt soovitada igal aastaajal. Hea rada, mis on lähenetav mitmest suunast - nii uue kui vana Haapsalu maantee poolt.

Valgejärve matkarada pole tüüpiline rabarada, vaid vaheldusrikas ja üsna omapärane teekond jääaega ja Antsülusjärve äärde. Laudteid on klassikalise rabaraja võtmes järve kinnikasvanud osas, kõrvemaalikke vooresid samuti, mille harjadel saab jalutada, leidub männimetsa ja kuusikut, soometsa ja kuiva liivikut. Raja ääres tuleb maapinnale allikas.

Sügiselgi leiab seal rahvast, kuid tunduvalt vähem kui südasuvel, mil rada on mõnikord nii hõivatud, et kohalik omavalitsus lasi ühel hetkel tee Kullamaalt parklani ära asfalteerida. Hiljuti tehti kruusane parkla ja saepuruteega ligipääs ka Vana-Haapsalu maantee poolt lähenejatele.

Keila-Joal pole küll Eesti suurim, kuid väidetavalt Eesti ilusaim juga. Eks ilu on iga vaataja silmades, aga kindlasti annavad joale kenadust juurde ilus park kahel kaldal ning loss, mis on mõned aastad tagasi täiesti korda tehtud.

Tooraku turismitalu on parajalt lähedal Haapsalule ja Rohukülale, isegi Matsalule, et puhkusel plaanida peatus just seal. Näiteks sõites Hiiumaale võib Toorakul Pusku külas teha viimase mandri-peatuse, et hommikul juba lahedalt merele suunduda. Või kui tipphooajal Haapsalus on kõik soodsa hinnaga öömajad hõivatud, pole turismitallu põgenemine liiga kauge autoga reisijale, 12 km ja 15 minutit. 

Kuigi kohv on olemuselt sarnane jook üle kogu maailma, on selle tarbimiskombed ning sageli ka nimetused erinevad. Nii ei tasu näiteks Itaalias cappucinot pärast lõunat tellida ning Pranstusmaal kastetakse piimakohvi ehk café au lait sisse ka kohalike seas armastatud sarvesaiu. Millised erinevused on kohvi tarbimises erinevates riikides? Vaatame järgi.

Naissaarel on kolm tähistatud matkarada: lõuna-, kesk- ja põhjarada. Lõunarada on neist vast kõige huvitavam, kuigi ka põhja- ja keskrajal on vaatamist küllalt. Lõunaraja ääres asub näiteks praegugi tegutsev Männiku küla, kunagise suurima - Lõunaküla ase, Omari kontserdiküün ja Naissaare kirik koos kalmistuga. Lisaks liivarand, kantsiase, düünid ja raudtee.

Jaanipäeva paiku on linnuhääli veel mets täis, kuigi juba vähem sellest ajast, kui nad siia kevadel saabusid. Kui aga sõita Noarootsi, pöörata Pürksis peaaegu tagasi mandri poole ja mööduda Lyckholmi mõisast kuni lõpeb asfalt, jõuab südasuvisesse linnuparadiisi, mis on Jaanipäeva paiku endiselt lärmakas.

Uuringufirma Ipsos poolt Huawei tellimisel läbiviidud uuringu tulemused näitavad, et enam kui 90% inimestest kasutavad nutitelefoni reisides põhikaamerana ning üle 70% kasutavad seda navigatsiooniseadmena. Need funktsioonid on üsna energiakulukad, mistõttu on pika elueaga aku üks olulisemaid nutitelefoni omadusi 83% kasutajate jaoks.

Kui Haapsalus suvel öömaja otsida, siis Booking.com pakub välja väga palju erinevaid variante kuulsatest spaadest kortermaja tubadeni. Kui seltskond on suurem kui kaks, jääb võimalusi hotellides vähemaks, kuid alles jäävad mõnusad majakesed ja toakesed Haapsalu vanalinnas. Reisijutud üht sellist prooviski - lausa merekaldal, mis siis, et merevaateta.

Haapsalu toob promenaadil jalutajale kätte Põhja-Euroopa väikelinnade õhustiku. Retk algab Lossi platsi pargist, kuhu saab minna peale Haapsalu piiskopilossi külastust - hoovi ja ümber lossi jalutama pääseb niisama, sisehoovi minekuks peab tipphooajal lunastama pileti. Haapsalu Valge Daami legendi kuulsa akna, millele augusti täiskuuöödel ilmub valge naisekuju, leiab üles Toomkriku lõunaküljelt, kus on ümara müüri sees gootilik teravatipuline aken. Valge daam tekib kuu poolt valgustatud aknakontuuri langemisel kabeli kumerale seinale, mis annabki kokku naisekujule sarnaneva valguslaigu.

Reisijutud.com hakkab mullipilte tehes mööda Eestit ringi käima, kuni jõuab kätte EV100. Proovime selleks ajaks kaardistada ja tehisreaalsuses üles võtta sada ikoonilist maastikku ja matkarada Eestis, kasutades 360 kraadi kaameraid, GPS-träkke ja pilte-videosid. Niikuinii tahavad tulevikuvaatajad neid kohti näha panoraamina või kui saabub tehisreaalsuse läbimurre, siis VR prillidega. 

Pakri poolsaare tipu parim külastamise aeg on just nüüd - kõik õitseb. Nii orhideed, anemoonid, piibelehed, toomingad kui sirelid - kõik on õites. Tegime sel puhul ühe 5,8-kilomeetrise teekonna ja allpool on see ka kaardile kantud.

Kõigepealt sõida sinna, kus lõpeb asfalt - parklasse saab liikuri jätta ja peatuda pangaserval pisut ohtlikul ümaral vaateplatvormil, mille alt on juba tühi. Vaata Suur- ja Väike-Pakritele ja jaluta edasi pangapealse kruusatee peal, mis viib esimese Pakri joani. See 6 meetrit kõrge juga on veerohkel aastaajal tegutsev, muul ajal kuivanud.

Eesti Maanteeameti registrisse on 2017. aasta aprilliks kantud 31 193 veesõidukit, mis on 1385 võrra rohkem, kui aasta tagasi samal ajal.

Kaptenikool.ee asutaja, Rene Kalmaru sõnul on eestlased mootorpaadi usku. “Eestis on registreerinud ligi 14 500 mootorpaati, võrdlusena purjejahte on kordades vähem - 850 alust,” rääkis Kalmaru.

Kui linnast välja ei jõua või ei taha minna, siis see matkarada sobib linna-pargimatkaks. Kogu ulatuses saab joosta ka. Pikkuseks täpselt 5 km, seega treeninguks on vahemaa täpselt teada.

Alusta KUMU ülemisest parklast, kuhu võib saabuda nii autoga, bussiga kui jala. Teekond viib KUMU juurest üle Valge tänava silla Pae parki. Lasnamäe linnaosavalitsuse eest mööda, Pae järve rippsillale. Suviti on järvel purskkaev, viimastel aastatel pesitsevad veesilmal lisaks luikedele ja kajakatele ka eksootilised pardilised, näiteks sarvikpütt.

Selgub, et eestlased kulutavad puhkusele rohkem, kui mitu korda kõrgemat palka saavad soomlased. Ferratum Grupp küsitles üle 10 000 leibkonna 16 Euroopa riigis seoses nende suvepuhkuse veetmise plaanidega. Küsiti, kui palju puhkusele kulutatakse, mida inimesed plaanivad puhkuse ajal teha, kui paljud kasutavad puhkuse ajal mobiilipanka, kui paljud majutuse leidmiseks Airbnb’d.

AirBNB on kõigle juba teada - saab leida ahjutaguseid tube või villasid ja kõike sinna vahele jäävat, et nautida või kannatada kohaliku elaniku väljapakutavat soodsat öömaja. Kuid on olemas ka telkimise AirBnb. Näiteks Tentrr - puhtalt USA-keskne telkimisplatside jagamise sait või Hipcamp - taas USA-keskne. Millal tulevad ülemaailmsed laagripaltsi jagamise saidid?

Alates eilsest, 27. maist 2017 avati Orlandos Avatari maailma teemapark "Walt Disney World's Pandora: The World of Avatar". Fännide esimesed muljed on positiivsed. Erinevalt möödunud kümnendite parkidest on seal ohtralt kasutatud LED paneele, laserprojektoreid ja virtuaalreaalsuse efekte.

Teemapark asub Disney Animal Kingdomi teemapargis, pileti hind on seal 99 dollarit. 

Sissepääsu juures on hiiglaslik hõljuv kalju, nagu filmiski oli näha. tegelikult on rippuvate väätide vahele muidugi ära peidetud ka tugistruktuurid, aga eemalt näeb välja piisavalt ehtne.

Käisime pühapäeval Naissaarel virtuaalreaalsust üles võtmas. Ricoh Theta 360 SC kaamera pildistab korraga üles kõik enda ümber, pärast saab seda virtuaalprillidega vaadata, nagu oleks ise samas kohas. 

Esimesed katsed on siin. Kõige parem on vaadata suurena, klikkides pildil Theta logo.

Rattahooaeg on alanud ja liikluses ei kipu autojuhid rattureid märkama ning vastupidi. Mida siis teha? Riputada end tulesid täis nagu jõulupuu?

Jah. Tasub riputada küll. Kuid organiseeritult ja süsteemselt. See PORT Designsi seljakott aitab ratturit märgatavaks teha ja ühtlasi annab teada nagu auto tagatuled, mida rattur plaanib teha. Paljude jaoks on imelik igas kurvis käega märku anda, kuhu soovid pöörata ja järsust pidurdusest niikuinii ei saa käega taga sõitvale juhile teatada, sest siis on käed pidurdamisega hõivatud. Kuid üks nutikas seljakott saab.

^{Uber. Foto: (CC) Mark Warner / Flickr}

Uberiga sõitnud saavad sõidu lõppedes juhile anda tagasisidet hindega viie punkti skaalal. Vähem teada on, et ka juhid annavad klientidele hinde nende sõidu lõppedes. Nüüd saavad ka sõitjad Tallinnas väga lihtsalt oma hinnet näha. Hinne kuvatakse äpis kasutajanime kõrval menüüs.

Drooni, kaamera ja 3D modelleerimise tarkvaraga võib teha igasugusest päris objektist arvutis igast küljest vaadatava 3D mudeli. Mõni päev tagasi tehtud droonilennu ja suure hulga piltide põhjal tehti tarkvara- ja konsultatsioonifirmas CAD-Süsteemide OÜ Bentley Context Capture´i abil Patareis vanglast 3D mudel, mida saab igast küljest vaadata, suurendada, pöörata. Nädalavahetusel Patarei vanglalt minema lennanud 40 meetrit katust on 3D mudelis näha endiselt õuel kägaras maas, ühe enim ohustatud kultuuriväärtuse olukord muutus nüüd veelgi kehvemaks.

Euroopa Hotellide ja Restoranide assotsiatsioon HOTREC kuulutas Tallinnas toimunud aastakonverentsil Euroopa Turismiauhinna laureaadiks Estraveli pikaajalise juhi Anne Samliku.

Konverentsi võõrustaja Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimehe Verni Loodmaa sõnul on Anne Samlik olnud üks Eesti turismimaastiku olulistest kujundajatest. „Teda hinnatakse kõrgelt nii riigis sees kui meie välispartnerite poolt,“ ütles Loodmaa.

Tallinnas toimuval HOTRECi aastakonverentsil tutvustati uuringufirma TCI Research poolt aastatel 2013-2017 läbi viidud globaalset uuringut, mille kohaselt on turistidele jaoks hotelli valimisel oluline eeskätt turvalisus, siiras teenindus ja privaatsus

World Photography Organisation nimetas Belgia fotograafi Frederik Buyckxi fotokonkursi 2017 Sony World Photography Awardsi aasta fotograafiks. Frederik Buyckxi võiduseeria „Whiteout” jäädvustab lootuse muutumise talve saabudes.

^{Autorent ja -jagamine. Foto: (CC) Kenny2332 / Pixabay}

Talv on läbi (loodetavasti) ja ees on terendamas suvi ning algamas puhkusteaeg, mil on autorendi tipphooaeg nii Baltikumis kui terves maailmas. Mida autot rentides silmas pidada, et saada soodsatel tingimustel hea ja mugav sõiduk?

^{Kruiisilaevad Tallinnas. Foto: Kaido Einama}

Baltimaade suurima reisibüroo ja autorendiettevõtte esindajate sõnul eelistavad reisijad sel hooajal külastada eelkõige Aasiat ja Araabia Ühendemiraate, kuid palju reisitakse ka Euroopas. Itaalia, Hispaania ja Saksamaa on populaarsemad riigid, kuhu on praeguseks enim broneeringuid tehtud.