All

Kui igatsed suurimat väljakutset, mida koduplaneedil pakutakse, siis tuleb ilmselt valida mõni allolevatest seiklustest.

Ettevalmistus peab olema hea ja nüüd treenima hakates võib ilmselt alles mitme aasta pärast end vajalikku vormi viia.

Kuid unistada on hea juba kohe praegu. Hakkame siis pihta.

Nädalavahetusel Läänemaal toimunud matkajate ja matkajuhtide kokkutulekul valiti aasta matkajaks saatesarja „Piire ületades” matkarühm ning aasta matkategelaseks Kristjan–Erik Suurväli Matkamise ja Mägironimise edendamise klubist.

Aasta matkaja tiitli sai seekord „Piire ületades” telesaates osalenud matkarühm. Üheksa erivajadustega inimest, kes võtsid vastu väljakutse ning läksid 15-päevasele seikluslikule rännakule läbi Eestimaa looduse. Teekonnal tuli ületada jõgesid ja võtta mitmeid tõuse, läbida metsad ning sood. Tõenäoliselt poleks keegi neist üksi nii raske matkaga hakkama saanud, kuid üksteist toetades jõudsid nad 15 päevaga põhjarannikult Munamäe tippu. Erivajadustega matkajate gruppi juhtis matkajuht Mart Reimann.

Jussi nõmmel ja järvede ääres oleme ennegi käinud. Kuid sealt edasi Paukjärveni pole matkanud, kuna autoga tulles on alati vaja auto juurde tagasi saada. Niimoodi aga algab ja lõpeb retk erinevas kohas. Seekord sai looduse Omnibussiga aga Jussi järvede juurde maha ja buss korjas hiljem Paukjärve juurest parklast peale. Kokku tuli rännakut 12 km.

Kitsast Koersillast ATV-d üle ei saa. Jalgrattad aga küll. Pikk sirge tee viib Jussi nõmmeni. Pööra vasakule, on huvitavam kulgeda Jussi nõmme mägedes, nähes avaraid vaateid üle lagendiku, mille kunagi tekitas nõukogude sõjavägi. Siin võeti mets paha ja pommitati nii maa pealt kui õhust. Pommilehtrid on siiamaani alles, leidub ka mõni pommikest. Nõmme enam metsa kasvada ei lasta, sest selline kanarbikulagendik on väga iseloomulik Põhja-Soomele. Nüüd on meilgi tükike sellist maastikku. Regulaarselt käiakse kasvavat võsa maha võtmas.

Inimene suudab lennata Airbus A380-ga võidu: see pole küll mingi juhuslik võiduajamine, kuid efektne ikkagi.

Kuulus langevarjur Vince Reffet tegi oma kõige efektsema lennu. Kaks jetpackidega meest kihutasid võidu Araabia Ühendemiraatide lennukiga Airbus A380.

Soome on meist vaid paari tunni kaugusel. Mõnikord saab Helsingisse lausa tasuta, kui laevafirmad teevad "rohelistele" Soome avastajatele sooduspakkumisi.

Kui aga sinu laev toob sind Katajanokka terminali, siis mõnesaja meetri kaugusel on Suomenlinna praamikai.

Kõigepealt osta pilet. Kassas ei pruugi inimesi olla, seega kasuta robotite abi. Piletiautomaadist saab osta pileti, millega pääseb praamile. See on mugav ja sujuvalt liikuv alus, mis viib Suomenlinna 15-20 minutiga, olenevalt ilmaoludest. Soojema ilmaga trügi tekile, jahedamal ajal saab istuda suurte akendega sisetekil.

Euroopa suurim odavlennufirma Ryanair tähistab rekordilist reisijate arvu 2015. aastal, müües homme, 4. novembril miljon lennupiletit hinnaga 15 eurot.

Neid pakutakse 400 erinevale lennule Euroopas, lendama peab novembrist märtsini. 15-eurosed piletid on saadaval kodulehel - www.ryanair.com alates kella 00:01 kolmapäeval kuni 24.00-ni neljapäeval, 5. novembril.

Mõnikord juhtub, et Naissaarele laevaga, purjekaga, paadiga või aurikuga saabudes on vaid mõni tund ringivaatamiseks. Kuhu minna, mida teha? Reisijutud.com annab nõu, kuidas paari tunniga saarel ära käia, ilma et hingeldama võtaks.

Ise käisime Naissaarel Looduse Omnibussiga ja aurikuga "Katharina". Aega oligi kaks tundi. Siis pidi sadamas tagasi olema.

Põhjatippu selle ajaga ei jõua. Isegi kiirelt kõndides läheb sinna ja tagasi aega kolm-neli tundi. Muidugi võib kolada ka sadama lähedal keskrajal, aga see pole nii huvitav. Taani kuninga aed ja miinilaod mahuksid selle aja sisse, aga miiniladudes pole miine ega eriti ka ladusid enam.

Üle jääb Lõunarada.

Helsingisse minna on lihtne. Astud laevale, istud paar tundi mõnes kohvikus või Rootsi lauas ja oled kas Länsisatamas või kesklinna sadamas. Mida edasi? Stockmann, Forum, Esplanaad, raamatupood ja mõni kohvik katedraali lähedal Aleksanterinkatul?

tegelikult kõlbab helsingi väga hästi ka jalutada. See on parkide linn, mille rohelisi alasid ühendavad jalgrattateed. Võid Läänesadamast jalutada kesklinna ja sealt Finnlandiatalo tagant algavaid parke mööda ikka põhja poole. Lõbustuspargid, loomaaed, meremaailm, rannapromenaadid - kõik need saab läbi jalutada ja ola õhtuks sadamas tagasi ilma taksot või ühistransporti kasutamata.

Ja inimesed on helsingis hulga rõõmsamad. Kui oled kaua mornide nägude keskel Tallinnas olnud, on tervendav natuke aega Helsingi parkides jalutada.

Eesti on lame maa ja mägesid siin eriti pole. Iseäranis sile ja madal on läänepoolne Eesti. Nii ka Lääne-Harjumaa - kuhu ka ei vaata, ikka mõni tasandik, tavaliselt ka võssa kasvanud.

Keilast Haapsallu sõites aga hakkavad Rummus silma omapärased mäed. Need on tekkinud kunagi nõukogude ajal paekivi töötlemise aheranest - paekivitolmust. Nõukogude ajal olid mäed ligipääsmatud, sest asusid vangla territooriumil. Kunagine Rummu karjäär oli ka kuiv, selle põhjas asusid hooned, okastraataiad, tänavalaternad, ekskavaatorid.

Kunagi kümmekond aastat tagasi sattusime Ohepalu oosidele, kus Regio kaardi järgi asus kõrgem tipp kui "ametlik" Voose lähedal asuv Harjumaa kõrgeim tipp. GPS koos baromeetriga kinnitas seda enam-vähem. Kuid hiljuti tegid Tartu Ülikooli geograafid ja Regio kartograafid ametliku avastuse Viljandimaal - Sakala kõrgeim tipp hinnati ümber. Juba vana sissetöötatud rada Rutu mäele varsti ilmselt unustatakse ja sisse tallatakse Härjassaare mäe juurde viiv raiesmikurada.

Kommertstekst

Ei ole olemas paremat puhkust, kui põgenemine saarele, kus tavaelust eraldab sind kilomeetrite kaupa merd ning täiesti eksootiline ümbrus. Vaikse ookeani lõunaosa saared sobivad selleks ideaalselt.

Allpool on mainitud mõned populaarsemad ning parimaks hinnatud ööbimiskohad, kuid Bookinghouse.ee lehelt leiab veel mitmeid variante ja ka võimalusel soodsad lennupiletid tulevaseks reisiks.

Esmaspäevasel loodusõhtul Tallinnas Rahvusraamatukogus 2. märtsil kell 18 esilinastub Rein Marani uus film „Suvisted Tammealusel“. Filmi tootmises-loomises osalesid stsenarist, režissöör ja operaator Rein Maran, operaatorid Tõnu Talpsep ja Ants Tammik, toimetaja Margit Maran, konsultant Ahto Kaasik, muusik Tuule Kann.

Loodusfilmide vanameister Rein Maran on jäädvustanud seekord Virumaal Tammealusel põliseid hiietavasid ning rahvakalendri kombestikku, milles väljendub eestlastele omane loodusearmastus.

KAIDO EINAMA

Paukjärv on Põhja-Kõrvemaa üks tuntumaid kohti. Hea meditatsioonmatka saab teha just sealkandis Paukjärve juurest üle Kõnnu Suursoo ringiga Tammsaare metsavahikoha kaudu tagasi Kaksiksilla parklasse. Kuid on ka teine tee. Lihtsam ja lühem. Kokku 7,8 km. See teekond algab Kaksiksilla parklast Soodla jõe ääres ja läheb esialgu otse Jussi järvede poole.

Eksida pole eriti võimalik, sest viit suunabki Jussi järvede telkimisala suunas. Kui aga oled tõusnud selle tee pealt (pärast teeviita) juba oosiharjale, pane hoolega tähele, kust tuleb ära pöörata vasakule, oosiharja peale. Siis on edasi jälle lihtne - samm vasakule, samm paremale ja oled 45-kraadisel nõlval, kust saab vaid alla veereda. Ära veere - hoidu ikka jääaja moodustatud oosiharjale.

Kui Kõrvemaa oosid läbi konnatud või sealsetesse parklatesse saabudes tundub, et rahvamasse on rajal liiga palju, siis tasub vaid natuke ida poole edasi sõita ja järgmised oosid ongi kohe võtta. Vahe-Eestis kulgevad paralleelsed oosiharjateed, mida ühest tüdinedes saab asendada kohe teistega.

Ohepalu eeliseks on veel see, et sealsed rajad on vähem tuntud kui näiteks Neeruti või Põhja-Kõrvemaa kandis. Kõrgust on aga neil isegi enamgi - Ohepalu külast otse itta sõites ja Harjumaa-Lääne-Virumaa piirist alates põhja poole umbes 60 meetrit kulgedes võib GPS-iga registreerida 103-meetrise tipu. See on Vetla kandis Taganurgal asuvast mõni aeg tagasi "ametlikuks" nimetatud Harjumaa kõrgeimast tipust (102 m) tervelt meetri jagu kõrgem.

Otepää kandis on meie suurimad suusanõlvad, ka mägesid on matkamiseks rohkem. Kus aga käia ära enne Nuustakule minekut? Just Neeruti mäed on õige koht, pealegi oli kunagi nõukogude ajal plaanis just sinna teha suur korralik suusakeskus. Aga õnneks (või sportlaste kurvastuseks) jäi suusakeskus rajamata. Nüüd on Neerutis jääaja mäed ja orud koos järvedega, Neeruti mõisa rajatud kanalid, linnamägi, matkarada oosiharjal ja Pariisis on ootamas üks kohvik.

5,8 kilomeetrit matka mägedes on vähemalt alguses üsna vaheldusrikas, Lõpupoole kipub muutuma üksluisemaks, aga see alla 6 km rada pole ju ka teab mis pikk.

Reklaamartikkel

Miks hakata reisides end kohaliku ühistranspordi võimaluste otsimisega vaevama? Ebamugavusi võib esineda isegi rohkem kui üks. Välisriigis viibides ei pruugi keelest või süsteemist arugi saada. Rääkimata sellest, et alati ajad ei sobi, punktist A punkti B ei pruugi isegi ühendust olla ning kui ühendus on olemas, siis tuleb vahepeal aega parajaks teha, sest kahe transpordivahendi vahel olev ooteaeg võib venida tundide pikkuseks. Ja kui on veel kohvrid ning kotid, on see eriliselt ebamugav viis aega veeta.

Seetõttu on alati kasulik kaaluda hoopis varianti ka reisi ajaks endale auto rentida. Isikliku sõiduvahendi omamisel on suured plussid. Rendiautoga on garanteeritud väikseima ajakuluga punktist A punkti B jõudmine, kõik pausid on vabalt valitud pikkusega ning kui tee peal mõnest huvitavana tunduvast kohast mööda sõidetakse, saab teha lihtsalt tagasipöörde ja minna vaatama, mis seal toimub. Mugavus on kindlasti ka see, et kõik kohvrid-kotid on käeulatuses ja kui midagi vaja, siis ei pea tükk aega peatust ootama ning teiste kohvrite alt enda oma välja kaevama.

Vormsil oleme me käinud üsna palju kordi, aga kui nüüd meenutama hakata, siis sel sajandil ainult talvel. Ikka üle mere - kas autoga, jalgsi (jalgsi), uiskudega või soome kelguga. Kuid suvisemal ajal ning praamiga toimus viimane külaskäik alles täpselt 20 aastat tagasi. Hirmus jah, kuidas aeg lendab.

Aasta oli siis 1994.

Nõidade kokkutulek. Esoteerika kõrgaeg.

Sel ajal polnud Telegramme ega Alkeemiaid, olid Paradoks, Päikesetuul ja Kolmas silm. Lisaks hulk orientaal-, astroloogia- ja vaimsuseklubisid. Kogu see kirju seltskond sai kokku Vormsi saarel.

KAIDO EINAMA

Kõduneva metsaaluse lõhn, kuivava heina sahisemine, haned lahkumas lõuna poole - selline ongi Hüpassaare matkarada sügisel. Nukker, aga ilus.

Parklasse saab autoga lahedalt ära parkida, sest Mart Saare 130. sünnipäeval paar aastat tagasi tehti suur korralik parkimisplats, kuhu ka laulukooride bussid ära mahuksid. Pererahvas peab lambaid - sellepärast ei maksa ära ehmatada, kui parkla värav on kinni. See peabki kinni olema, et lambad plehku ei paneks. Tee lahti, sõida sisse ja sulge enda järel.

Matkarada algab parkla nurgast ja viit juhatab saepuruteele, mis kulgeb lepistiku all edasi männimetsa poole, mis ümbritseb kitsa ribana rabamaastikku.

Kui Lottemaa kanti Google´i Street Views´st vaadata, siis praegu on seal näha kunagine lagunenud sõjaväeosa ja ei kuskil jäneste või kassi maja. Kuid Street View panoraame saab nüüd ka igaüks ise pildistada.

Kuidas see siis käib? Iseenesest siin midagi keerulist pole. Vaja on nutitelefoni uusima Androidiga (versioon 4.4) ja ka mudel peab olema selline, et toetab Google Camera app´i. Kõige lihtsam on vaadata Google´i kontoga sisse logides veebist sellelt lingilt, kas sinu telefon (või tahvel) toetab Google Camera rakendust. Kui toetab, vajuta install ja hetke pärast on Google´i kaamerarakendus telefonis olemas.

Merepäevad on läbi, aga merele saab ikka. Ehkki Looduse Omnilaev läks juba täna teele, saab liituda järgmiste etappidega.

Siin on info Looduse Omnibussilt.

Retk 2: Käsmu-Kabböle

Sõidame Kajsamooriga üle Soome lahe otse põhja - Kabböle sadamasse (asub Porvoo ja Loviisa vahel). Laeval jätkub merepärandi seminar. Järgmisel päeval külastame Saaristo muuseumi, meremuuseumi Kotkas ja tagasi sõidame Helsingi kaudu Viking Line´i laevaga. Kohti 15. Kajsamoor väljub Käsmu meremuuseumi juurest 22. juulil kell 7, tagasi Tallinnas (Viking Line´iga) 23. juuli südaööl. Hind 100 eurot.

Salevere Salumägi on otsekui Toompea keset lagedat Matsalu. tegemist on jääajal kokkupressitud korallkaljuga, mis jää taandudes ja sulavee uhtudes jäi alles üksiku platoona.

Salevere mäele viib väike matkarada. Tagumises osas laskub trepp alla laudteele, kust saab panka ka alt vaadata. Seal on ka puhtaveeline allikas.

Tagasi kulgeb rada sarapuusaludes, räägitakse ka, et Saleveres on palju usse ja seda on lausa ussimäeks kutsutud.

See siin pole ametlik matkarada, kuid riivab mere ääres Eurorada, mis on tähistatud ja puha.

Alustada on lihtne. Lähed Klooga-Randa, jätad auto sinna, kuhu rannalisedki tavaliselt jätavad ning hakkad Treppoja poole minema. Lähed Treppoja juurest sisemaale. Põikad GPS-träki järgi metsa. Jõuad hüljatud elamurajoonini - märk kunagisest kinnisvarabuumist. Siis jalutad nõukogudeaegsetes suvliarajoonides. Laulasmaa kool jääb teele ja siis on söögikoht - Recket.

Reklaampostitus

Ilusad ilmad tekitavad meis kõigis soovi minna õue ja end veidi liigutada. Parim viis seda teha on hüpata ratta selga ja sõita loodust avastama. Selleks on loomulikult vaja üht kindlat ja mugavat jalgratast.

Meie veebipoest 1A.ee leiate jalgrattaid igale vanusele. Pakume rattaid lastele, naistele ja meestele – nii soodsamas kui ka kallimas hinnaklassis. Missugust jalgratast soetada? Eelkõige tasub mõelda, kui suur rattasõidu sõber olete. Kas olete pigem „pühapäevaharrastaja“ või teete rattaga tõsisemat sporti? Kas naudite väljakutseid rasketel maastikel või eelistate sõita pigem mugavatel ning siledatel teedel?

Hannoveris kui messilinnas on suuremate messide ajal alati raske majutust leida. Peab varakult ette broneerima. Messiinimeste jaoks on hea valik kodumajutus (ja eksootiline ka - ööbida mõne Saksa pensionäri aiapäkapikkudega majakese pööningukorrusel), kuid hotelle linnas on samuti, mis tippaegadel muutuvad röögatult kalliks. Seekord testis Reisijutud.com Dormeo Hannoveri hotelli.

Karinu mõis (saksa keeles Kardina) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal. Kaasajal jääb mõis Järva-Jaani valda Järva maakonnas asudes Järva-Jaani ja Väike-Maarja maantee ääres asuvas Karinu külas. Karinu küla on esmakordselt ürrrikutes mainitud 1519. aastal. 

Karinu mõis kuulus Rosenite (valge) suguvõsale. Rosenid, kelle kodumaaks on Baltimaad olnud juba alates 13. sajandist, on vanimaid ja auväärsemaid baltisaksa suguvõsasid, kelle ajalugu on kulgenud tihedas seoses Eestimaaga.

Reisijuht.ee alustab reisijutuvõistlusega - kolme kuu jooksul saab postitada oma reisijutu ja iga kuu antakse välja üks peaauhind. Pane oma lugu kirja ja saada ära.

Lisaks on iganädalasi auhindu reisiraamatute näol (Siin- ja sealpool maanteed ja Jalutaja teejuhi sarjast) ning kingituseks kinopiletid igale avaldatud loo autorile. Lugu peab olema kuni 8000 tähemärki pikk ja mõni pilt ei tee ka paha.

Matkata võb rabade ja laugaste vahel, mägedes, jõgedel ja merel. Alati muutub asukoht horisontaalselt. Seekordne nn matkarada aga horisontaalis suurt asukohta ei vaheta, tõusta tuleb tippu. Pikkus on edasi-tagasi vaid veidi üle 120 meetri, aga arvestades seda, et liikumine kulgeb enamasti vertikaalsuunas, on Oleviste torni vaateplatvormile tõus matkaraja nime väärt.

Alustada tuleb (aprillist oktoobrini) Oleviste kiriku peasissekäigust sisenedes vasakule jäävast kassast. Pilet on paar eurot.

Aegviidu põhjaosas on küll jalgrattaga hea pikemaid tiire teha, kuid aeglase matka jaoks, eriti kevadel, kui kõik tärkab, sobib ka jalgsimatk. Nii on aega iga ülast, nurmenukku, kullerkuppu, maasika- ja murakaõit passida ning vaikselt istudes ka mõnd looma märgata.

Ümber Ülemiste on Reisijutud.com teinud tiire juba peaaegu kümmekond. Mõned neist said kunagi ka dokumenteeritud: näiteks 2002. aasta matk, 2003. aasta matk Ülemiste ja Harku järvede ümber, 2010. aasta matk põikega Nõmmele jne. 

Seekord oli aga kätte jõudnud aeg marsruuti pikemaks venitada, sest Ülemiste taha on tekkinud uuselamurajoonid, mis varustatud korralike kergliiklusteedega ning ka Järvevana teel on nüüd rattatee avatud (ehkki ühes kohas põikas veel korraks ümbersõiduga majade vahele, aga see oli vaid ehituse ajal).

Praegu, kevadel, kui lumi on sulanud (tõsi, varjulisemates metsasoppides ja näiteks palgivirnade all on kelts veel alles), jää läinud ja ilmad piisavalt soojad, on parim aeg paadi- või kanuumatk ette võtta. Miks? Sest sääski veel pole, kaldaääred pole mehekõrguse rohuga kaetud ning jõelsõit ei tähenda vaid võsakoridori läbimist. Lehti pole. Lisaks on veetase veel kõrge, teed juba metsas peaaegu tahedad ja lõkkeplatsidel pole üleasustatust, nagu suvekuudel.

Kuhu aga minna? Reisijutud.com käis väikese seltskonnaga esimest korda Soodla jõel ja võib tõesti soovitada, et see on hea jõgi. Nii kummipaadi, kanuu kui kajaki jaoks. Kajaki ja kummipaadiga seda jõge proovisimegi.

Vahikülas on alati hea vahtida, kuidas Vääna jõgi kitsast paekivikraavist pahinal väikesest astangust alla voolab, aga sealt saab ka pikema matka ette võtta. Vääna jõgi sukeldub peale väikest langust kõrgete kallastega kanjonisse ja kulgeb käänuliselt madalate luhtade ja järskude nõlvade vahel. Aeg-ajalt ulatub üle jõe mõni langenud puu, millega saab teekonda lühendada.

Odavaid Hiina asju eBayst tellida on loterii, aga teinekord on päris huvitavaid asju tulnud. Igaks juhuks küll ekspeditsioonile saabunud varustusega ei maksa minna, aga mõni asi on oma hinna kohta siiski üllatavalt kasutatav.

Seekordne militaarmustriline 65-liitrine mahukas seljakott tuli Hong Kongist. Maksis 25 dollarit. Piltidel näeb välja nagu päris.

tegelikult on ka lähedalt vaadates nagu päris, alles katsudes saab aru, et see on pigem igapäeva- kui lahinguolukorra kott. Siiski-siiski, mitte igapäeva ka vaid pühapäevakott. Igapäevases kasutuses võivad koti pehmemad kangad liiga kiiresti räbalaks kuluda. Küljelolevad võrktaskud on ka sellisest kummalisest vilditaolisest pehmest aukudega materjalist, mis okste ja takjate taha kinni jääb. 

Lennufirma SAS aitab meil nüüd ka Kopenhageni kaudu San Franciscosse jõuda. Arvestades eesti startup-IT-firmade buumi peaks olema see oluline marsruut. Lennatakse kuus korda nädalas.

SAS lendab praegu üle ookeani New Yorki, Chicagosse ja Washingtoni. Läänerannikul enne seni sihtkohti polnud.

Viking Line müüs reisiparvlaeva Isabella, mis pidi suveperioodil tulema tihendama sõidugraafikut Tallinna ja Helsingi vahel.

Reisiparvlaeva Isabella müük moodustab ühe osa Viking Line’i pikemaajalisest strateegiast, kirjutab laevafirma oma saadetud teates. Viking Line otsustas juba 2009. aastal laeva Viking Grace projekteerimise alustamisel, et Isabella müüakse ühe osana algsest finantseerimiskavast. Isabella on olnud müügis 2012. aasta suvest alates ja laev pakkus huvi ka mitmetele rahvusvahelistele ettevõtetele. Laev müüdi lõpuks Tallink Grupile.

Täna hakkasid erinevatest allikatest tulema teated Google Navigationi laienemisest muudesse riikidesse, sealhulgas Ida-Euroopasse ja Balti riikidesse. Õhtul tuli ka esimesi teateid Eestist - ilma telefoni ruutimata, häkkimata ja trikitamata saab siingi Google´i tasuta häälega juhendavat navirakendust kasutada.

Lõplik riikide nimekiri, kus Google Navigation rakendus, trükiti ära Androidpolice´i uudises:

• Bulgaaria
• Eesti
• Ghana
• Island
• Elevandiluurannik
• Keenia
• Läti
• Leedu
• Senegal
• Slovakkia

Mida siis sellega teha saab? Kui oled Tallinnas, siis saab panna kohale juhendama lühemat/kiiremat teed pidi.

Täna alustati Sõtke linnuse maa-ala puhastamist võsast, sest hiljuti tehtud kosmosemõõtmised Lidariga paljastasid Sõtke linnuse ringvalli ideaalse ringikujulise olemuse, mis vihjab sellele, et tegemist võib olla eestlaste iidse pühapaiga - Stonehenge´iga. Ilmselt asusid algselt ringvallil ka ringikujuliselt püsti pandud hiiglaslikud kivirahnud, mis kavatsetakse betoonist uuesti valada.

"LIDARi kõrgusmudeli kohaselt on Sõtke muinaslinnuseks peetav ringvall täiesti veatult korrapärane ring läbimõõduga 77-78 meetrit," kirjutas Valdo Praust hiljuti Facebookis. Sellest saigi alguse Märjamaa lähedal asuva võsastunud ala uurimine.

Jane Saks saatis Reisijutud.com-ile oma reisikirja Kongost, kus ta elas Rwanda piiri lähedal Gomas.

(esimest osa vaata siit)

USU; SÖÖ JA ARMASTA

See oli minu teine pühapäev Gomas, kui käisime Wolframiga hommikul jälle ujumas ja pärast hommikusööki kell 9 tuli Christian triiksärgis, kingades, teksades ja piibel ning pastakas näpu vahel, sest minu ja tema tee viis meid täna kirikusse. Wolfram oli nii lahke ja viis meid autoga sinna. Ise ta kirikusse ei tulnud.

Jane Saks saatis Reisijutud.com-ile oma reisikirja Kongost, kus ta elas Rwanda piiri lähedal Gomas. Pikk lugu ilmub mitmes osas.

TEEL AAFRIKASSE

Neid eestlasi pole vist enam eriti palju, kes Egiptuses käinud poleks. Mina siiski veel kuulun nende hulka, kes pole. Seega oli mulle Kongo DV külastus tõesti esimene kord Aafrika mandrit külastada.

Kui lõpuks küllaltki kallis pilet Tallinn-Stockholm-Ethiopia-Kigali käes oli, võisin oma esimest reisi Aafrikasse ootama jääda. Pileti hinnas oli 2x23 kg + 8 kg käsipagasit.

Olin nii ootusärevuses, et öö enne reisi algust ei saanud sõba silmale ja päeval puudus toiduisu. Ootasin nii väga... nagu ootasin ka oma esimest lennureisi Tartu-Riia-Pariis. Asi oli ootamist väärt.