IRAAN - maa, kus lootus on meest magusam ja mille elanike südameis sosistab ahvatlus.

29 september 2012. Tallinn-Stockholm-Istanbul-Teheran

Tänane päev vaheldus meil  lendamise ja ootamisega. Kokku kolm korda ühe päeva jooksul.  Esimene etapp viis meid Tallinnast – Stockholmi.
Stokis tuli meil 6 tundi oodata järgmist lendu. Linna peale me ei viitsinud minna ja pealegi oli meil plaan rõõmsamaks ajaviitmiseks juba Tallinnas paika pandud.
Esimest korda elus algas laupäeva hommik veini joomisega, mis kestis järgmise lennuni. Joodud veini kogust ei suuda enam meenutada, kuid meie reisikott muutus tänu sellele tegevusele hulka kergemaks. Pealegi kroonis meie ettevõtmist ka 50 SEK suurune preemia. Mingi kohalik kalkar saalis pidevalt meie läheduses.
Istus meie vastu toolile ja vahtis pingi alla. Mõne aja pärast muutus mehike rahutuks ja ta lahkus. Seepeale ilmus vennike jälle umbes 15 min. pärast tagasi ja istus sinnasamasse. Kordus sama lugu. Mulle äratas taoline käitumine kahtlust ja kui ta läind oli kiikasin pingi alla, kus lebas 50 SEK suurune rahatäht.
Kuna selle kupüüri omanikku läheduses polnud, siis leidsime et see peaks kuuluma leidjale. Kõhklemata reisis leid kindlasse kohta.
Varsti ilmus see vennike jälle välja ja nagu arvata kestis tema istumine vaevalt mõne sekundi.
Umbes tund enne väljalendu registreerisime ennast lennukile.  Check-IN tädi vahtis meid kummalisel pilgul, kui nägi et me Iraani tahame minna. Kontrollis viisade olemasolu ja kleepis hoolikalt pagasitähikud kottide külge. Ise seletas, et Iraan pole just mitte väga turvaline paik pagasi ja inimeste jaoks. Mõtlesin, et see pole hetkel vaidlemise koht, sest igaüks kujundab oma arusaamad ja maailmapildi selle järgi kuidas lääne propaganda seda serveerib. Olgu tal ja paljudel temasugustel hea elada sellise teadmistega.
Istanbuli jõudsime umbes 3 tunniga. Siin olime me pagasist prii ja aega oli järgmise lennuni 5 tundi. Selle aja veetsime lennujaama lähedal olevas meelelahutus- ja kaubanduskeskuses VIA Port. Istanbuli Aasia poolne lennuterminal on küllaltki uus ja uhke ehitis. Põhiliseks lennuteenindajaks on siin Türgi enda lennukompanii Pegasus. Hinnad on neil normaalsed ja lennukid ka mugavad. Sama kompanii vahendusel lendasime Istanbulist edasi Teherani. Taskus ainult ühe otsa pilet. 
Kella 23 paiku sättisime end koos teiste 200 murjamiga lennukisse ja andsime tuld. Pegasuse lennukompanii on kohustusliku ohutusabinõude demonstreerimise osavalt ja palju huvipakkuvamalt lavastanud, kui teised. Kogu demo mängitakse maha lennukis asuvatelt ekraanidelt. See pole mingi tuim tekst. Tegevus käib muusika ja tantsu saatel, millesse on põimitud erinevaid visuaalseid efekte, kenade näitsikutega eesotsas.
Karmid islamireeglid keelavad taoliste etenduste näitamist, kus suures plaanis katmata juustega õrnemat sugupoolt demonstreeritakse. Teherani lennuks oli neil valmis tehtud jällegi sama efektne video, kuid kõik osalised olid filmis asendatud lastega.
Lastel pearäti kandmise kohtustus puudub. Arvan, et taolise demo näitamisega ei olnud kellegi huvisid ega tõekspidamisi riivatud või alavääristatud. Teherani maandusime natuke peale kella kahte öösel. Enne lennult väljumist käib naisreisijate hulgas läbi tõeline stiilimuutus nagu Fokini stiilipäevikus, ainult et vastupidi. Kogu meik ja huuleläige nühitakse hetkega maha, juuksed peidetakse räti alla ja olemine on hoopis vaguram kui lennule minnes. Passikontrolli formaalsused venivad ja röövivad meilt tunni uneaega. Esiteks pole kedagi, kes välismaalasi kontrollida tahaks ja kui üks töötaja tuleb, siis teeb ta oma tööd suure hoole ja põhjalikkusega. Järgmine käik on vaaluutavahetusse, kust meist mõne hetkega miljonärid saavad. Ametlik pangagurss hetkel on 1 EUR = 16000 riaali. Pole just paha on esimene mõte.
Jääme ka silma kohalikele taksojuhtidele, kes on meil kui hagijad kallal ja pakuvad häälekalt oma autot. Kell on pool neli öösel, kui lennujaamast minema saame. Laseme end sõidutada hotelli, mille oleme enda arvates varem broneerinud. Siin selgub, et tube pole. Unine ja umbkeelene hotellitöötaja laiutab käsi ja korrutab „Ful, full“. Otsime siis lähedalasuvate seast ühe, kus töötajad ei maga ja isegi vaba tuba on olemas, mis meile plaanitust 3 korda kallima hinna eest maha äritakse.  Hommik on õhtust targem arvan ma. Vaatan kella ja see näitab viiendat hommikutundi. Targa hommiku saatel saame lõpuks magama.

 

edasi saab lugeda ja vaadata  siit - http://iraan2012.blogspot.com/

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.