All

Pühapäevaleht, 17.11.1996

Kaido Einama

Aafrika kirjeldused maadeavastajate reisikirjades
on olnud üsna hirmuäratavad. Alates inimesi söövatest
suguharudest või metsloomadest ning lõpetades kõikvõimalike
hirmsate haigustega, mis reisijat mustal mandril võivad
tabada. See aga ei tähenda, et turistid sinna ei kipu.
Lääne–Aafrika on üks kuumemaid turismipiirkondi maailmas,
karmid ekspeditsioonid on minevik.

Pühapäevaleht, 1997

Gunnar Press

Kümme aastat tagasi vaatas eestlane Jugoslaaviat ohates — oleks ka Eestil nii palju vabadust. Reisile pääsenud õnneseened rääkisid kaubaküllusest ja kiitsid lahkeid võõrustajaid. Tänaseks on Eesti prii, Jugoslaaviast aga järel vaid riismed.

Pühapäevaleht, 1997 Piret Tali Sakiline nagu südame kardiogramm on tee, mida mööda buss Vesuuvile ronib. Pöörded on äkilised ja tee kitsas. Süda isegi hakkab tugevamini lööma- Itaalias on kõik kas liiga suur, liiga kultuurne või ulatab elu loomuliku osana tagasi Kristuse eelsesse aega. Vesuuv kuulub nende liiga suurte asjade hulka. Alla vaadates peatub pilk Napoli lahel, mis on varahommiku puhul rohekasse uduvinesse mattunud -soe päev alles kogub jõudu.Vaja teada:

 Linke:

• Hotellibroneering Roomas
• Valuutakonverter: ITL kurss täna
• ÄP: Ööelu Roomas
• Märt Itaalias

Päevaleht, Vojaaž, 1994.

Kaido Einama

Odav bussireis Euroopasse on mõnus. Kohati isegi mõnusam, kui tippklassi kõigi mugavustega reis. Eriti, kui sattuda mõnesse turistide metropoli, näiteks Roomasse. Sellisel juhul ei piisa organiseeritud ühiskülastustest tähtsamate vaatamisväärsuste juurde. Liigne organiseeritus reisil on isegi ebameeldiv, sest paratamatult on tekkinud mitmesugused tavad ja reeglid, kuidas üht või teist vaatamisväärsust välismaalastele esitatakse (et ikka kõik aru saaksid ja tekiks mingi stereotüüp). Turist "vormitakse" mingi standardi järgi.

“Kui armastad, armasta leegitsedes.
Kui vihkad, siis vihka kirka välgatusena.
Kui pidutsed, tee seda nagu argipäeva ei tulekski.”

Krista Dudarenko

Reisijututoale

Krista Dudarenko

Reisijututoale

Lõuna- Itaalia erineb maa põhjaosast oluliselt- selle veendumuse tekkeks ei kulu kuigi palju aega. Maastikupildis hakkavad silma küpressid ja viinamarjaistandused, seevastu pooleliolevad majad ja üldine korrapäratus annavad tunnistust, et majanduslikult on piirkond maa põhjaosast tunduvalt maha jäänud.

Krista Dudarenko

Reisijututoale

Rooma.

Igavese Linna esmaavastajad, külastame hakatuseks küllap iga turisti kohustuslikku programmi kuuluvaid vaatamisväärsusi Colosseum, Foorum, Veneetsia väljak, Traianuse turuhooned ja Kapitoolium.
Piazza Navona on kahtlemata üks Rooma kenamaid väljakuid: ovaalsel platsil seisavad koguni kolm purskkaevu, milledest tähendusrikkaim on vahest keskmine, Jõgede purskkaev. Vetevoogude keskel kehastavad allegoorilised figuurid maailmajagusid ja jõgesid. Just Navona väljakult saame täiendust kodusesse pildigaleriisse- siin müüakse akvarelle saapamaa tuntuimate paikadega ning need momendid pakuvad ohtralt äratundmis- ja meenutamisrõõmu.

• Päevitage mõõdukalt, hoiduge piimajoomisest! Magellani Pilved, 1994

Urmas Eigla

Islandil palju puhast õhku ja Internetti

Kaido Einama Äripäev, 2000

Kui Islandile lennata Island Airi lennukiga, pakutakse äriklassis nagu igal pool mujalgi viski kõrvale jääd. Kuid mitte lihtsalt jääd, vaid tuhandeaastast, jäätunud samal ajal, kui islandlased avastasid esimestena Ameerika. Tuhandeaastast jääd pakutakse Ameerika avastanud Leifur Eiríkssoni auks 12aastase viski kõrvale, mille tõid esimesena Islandile Iiri mungad.

Puhkepäev, Äripäev 11.02.2000 Raivo V. Raam

India reis on nagu magustoit ning seda maad tasub külastada siis, kui teil on kõrini Vahemere kuurortidest, mis erinevad üldilmelt üksteisest samavõrd, nagu Lasnamägi Annelinnast. Või siis, kui Pariis, London ja Rooma on ennast teie jaoks ammendanud. India reis peaks kestma vähemalt kolm nädalat, sest esimesel nädalal te vaevalt et saate lahti prügimäe tundest. Pealegi väidab mitteametlik statistika, et 90%-l lääneeurooplastest ja 70%-l idaeurooplastest tuleb reisi algpäevil kõhuhädadega tegemist teha.

Seega on kokkuvõttes kaks võimalust - te kas ei harju ja jäätegi jälestama seda maad, või hakkate nautima teisel-kolmandal nädalal. Väga populaarne on eurooplaste seas ka Indias kuude kaupa seljakotiga rändamine. Ilmselt ainult nii saabki sellest maast killukese mosaiigi kokku panna.

Pühapäevaleht, aprill 1997

Kaido Einama

Aprilli keskel, kui meie veel esimestest sinililledest unistame, on Hollandi põlde katmas punane lillemeri. Rahvuslik lill tulp seotakse kõikvõimalikesse liikuvatesse rohelusepuhmastesse ja veetakse rongkäiguga läbi maa. Lillefestivali sabas venib hiiglapikk lilleturistide karavan, et kõike seda ilu näha.

Äripäev, Puhkepäev, 14. märts 2003

Mart Reimann
Matkajuht
TPÜ rekreatsioonikorralduse õppetooli õppejõud

Talvematk on tegevus, mis pakub vaheldust murdmaasuusarajal liuglemisele või suusamäel tõstukijärjekorras seismisele ja väärib kindlasti proovimist.

Kui suvine looduses käimine ja telkimine on iga aastaga üha populaarsemaks muutunud, siis talvel on Eesti loodus enamasti vaikne ja inimtühi. Talvel matkama minekut peetakse sageli ebameeldivaks ja isegi ekstreemseks toiminguks.

Äripäev, Puhkepäev, 14. märts 2003

Kaido Einama

9. märtsil kell 15.35 teatati, et Tallinnas Pirita teel on rannast umbes 1,5 km kaugusel laevatee lähedal kaks inimest jääl. Jääl olid Andrei (s. 1988) ja Aleksander (s. 1986), kes tulid ise kaldale ja anti politseile üle. Päästeteenistus ja Merevalvekeskuse kopter olid valmis alustama päästeoperatsiooni.

Kuigi jää on ligi pool meetrit paks, on merel liiklemisel omad ohud. Seal sõidavad laevad, nende teele jäädes aga võivad merel jalutajad ohtu sattuda.

Äripäev, Puhkepäev, 11. aprill 2003

JARMO SARNET
Puhhi Matkaklubi eestvedaja

Kui vastad küsimusele “Kas suudan seada grupi huvid kõrgemale isiklikest ja ei virise?” jaatavalt, siis võib minna mõnele pikemale eestimaisele matkale ja alles siis hakata mõtlema mägedesse ronimisest.

Edasi tuleb selgeks teha, kas on soov minna mägedesse omapäi (mägedesse ei minda üksinda, vaid alati grupina) või matkaklubiga. Matkaklubiga mägedesse minek on lihtsam ja ohutum, kuna kogu töö, alates marsruudist kuni menüü koostamiseni tehakse ära.

Linke:

• valuutakonverter: ESP kurss täna
• Online veebikaamerad Hispaanias
• Transmediterranea laevad Mallorcale
• PM 1996: Mallorca reisikiri
• Postimees 1999: Mallorca reisikiri
• Mallorcaweb
• Balearics Guide
• Vaata ka reisijututoa Hispaania albumit

Rannad

Liivarannad asuvad põhiliselt saare lõuna- ja idaosas. Playa de Palma rand on 5 km pikk.

Söök

Kolmekäiguline lõuna 80 kr, eelroad 40-90 kr Kvaliteetvein al. 80 kr, lauaveinid al. 20 kr

Transport

Transmediterranea laevad, sinna ööbimisega kajutis ca 12000 peseetat, tagasi kiirlaevaga 3,5 h ca 9000 peseetat

Mida vaadata

Raekoda Piiskopi palee, Almudaina palee, Araabia basseinid (a la saun), Katedraal, Mallorca muuseum, Hispaania Küla, Genova koopad.

Reisijututoale, 31. juuli 2000

Krista Dudarenko

“… Siis järgne mulle saarel, millel valitseb rahu. Kus mehed eales ei kiirusta ega naised ei vanane; ja sõnu ei kulutata asjata. Kus päike särab kauem kui kuskil mujal ning Leedi Kuu liigub oma teel aeglaselt, jõudeolemisest unisena. See saar on Majorca”.

(Santiago Rusinol) …

Pealinnas Palmas maandudes on õhusooja +25 kraadi (Tallinnast lahkudes seevastu vaid ebasõbralik +14).

Ilm on kergelt vines, ent oodatud troopilise varjundiga.

Oleme igati ootusärevas meeleolus ja samas teeme esimesed fotod lõbusalt sulisevatest purskkaevudest ja üleni säravlilladesse õitesse mattunud põõsastest, mida hiljem saarel üha ja üha kohtame ning mis oma lopsaka iluga alati silma rõõmustavad.

Estraveli kliendileht ESTraveller, september - oktoober 2001
Kaido Einama

Käesoleva artikli autoriks on Äripäeva arvutirubriigi toimetaja Kaido Einama, kelle hobiks on ka interneti reisiportaali Reisijututuba tegemine. Kataloonia pealinn Barcelona erineb mitut pidi muust Hispaaniast. Esiteks - seal on valgepäised ja pikad inimesed. Teiseks - nad räägivad oma keelt, katalaani keelt. Kolmandaks - Kataloonia piirkond on Hispaania ülejäänud osadest enam arenenud piirkond.

Äripäev, november 1999

Raivo V. Raam

Pole magusamat aega Hiinasse sattumiseks, kui mõne riikliku tähtpäeva eelne periood. Ja Hiina RV 50nda juubeli tähistamiskampaania oli just üks selliseid. Kevadel Pekingis käinud kurtsid, et paljud turismiobjektid olid tellinguis ja neile ei pääsenud ligi. Septembri viimaseks nädalaks oli aga kogu ehitusrämps Hiina pealinna peatänavailt ja väljakutelt eemaldatud ning asendatud kommunistlikule ideoloogiale kohase butafooriaga.

Päevaleht, 1995

Nii nagu mõni aeg tagasi Eestis välismaalasi pärismaalastest
rangelt eraldi hoiti, on ka Hiinas sarnased kombed säilinud
siiani. Turistile pakutakse spetsiaalset raha, nn. sertifikaate,
neile on eripoed, hotellid, spetsiaalsed lõbustuskohad.
Muidugi ei astu keegi risti teele ette, kui välismaalane
temale mõeldud "mängumaalt" väljaspoole astub, kuid

Päevaleht, 21. juuni 1998

REIN SIKK
Nuuk-Kangerlussuaq-Tallinn

“Kui komistad lennukitrepil ja murrad jalaluu, hakkavad innuiidid südamest naerma,” selgitas 32 aastat Gröönis elanud Ole Oxholm saarerahva ja eurooplaste mõttelaadi erinevust. Kaheksa aastat grööni kultuuri Põhjalasse eksportinud Oxholm jätkas: “Innuiidid ei naera kahjurõõmust, nad on südamest õnnelikud, et murdsid üksnes jalaluu, mitte aga kaela.”

Eesti Päevaleht, 14. juuni 1998

REIN SIKK
Kangerlussuaq–Kopenhaagen–Rakvere

Loodusimena pole Grööni mandrijääle võrdset. Miljardid tonnid aastatuhandete vanust jääd liigub ja häälitseb mudalaamas lesiva poolunes saurusena. “Kui sa enesetapja pole, siis ära roni ligemale,” hüüdis võimsa dÏiibi roolist Jim Hufsey, USA Kangerlussuaqi lennuväebaasist Gröönimaale maha jäänud mees, kes nüüd huvilisi mandrijääle sõidutab. Hetke eest oli Jim oma masina poolesaja meetri kõrguse jäämassi veerde keeranud, nüüd kibeles lahkuma. Kunagi ei tea, millal ülalt pudenev majasuurune jäätükk auto lömastab.

Grööni pealinna Nuuki valitsusasutused on taanikeelsed

Eesti Päevaleht, 11. juuni 1998

REIN SIKK
Nuuk-Rakvere

Inussutissarsiorsinnaajunnaarallaarnersiutaarukkallartariaqaleraluarnersoq-una? on pikim gröönikeelne sõna, mis oma 77 tähega pretendeerib ka maailma pikima sõna tiitlile. “Ma mõtlen, kas me ei peaks sellelt inimeselt ära võtma ajutise töövõimetuse eest saadavat pensioni,” selgitas sõna sisu Nuuki lastekirjanik ja kooli-õpetaja Pia Rosing Heilmann. Ta lisas, et grööni keel sarnaneb pigem hieroglüüfe kasutatavate keeltega, mitte Euroopa omadega. Grööni sõnad sünnivad baasväljendile silpide ja lõppude liitmisest. See teebki sõnad pikaks.

Hülgemaks on Gröönimaal delikatess, kajakasupp aga tavaline roog
Eesti Päevaleht, 6. juuni 1998
REIN SIKK, Nuuk

Tõstsin auravast hülgest lõigatud verise maksa suu juurde ja hammustasin, saatjaks kalaturu innuiitide pilgud. Grööni tähtsaima delikatessi söömise mõju oli silmapilkne – hetke eest tõrjuvad olnud kalamüü-jad, linnusulgijad ja hülgenülgijad avanesid kui nõiavitsa väel. Nendega koos verisest maksast hammustaja võetakse omaks.

Linke:

• Hotelli broneerimine Bulgaarias, Sofias

Metsik oli seekordne aastavahetus, ekstreemselt metsik, võrreldes varasematega.
Tähistas seda aastavahetust sügaval Endla rabas, pisikeses romantilises matkamajakeses. Seda hoolimata väljas paukuvast pakasest, kolmekümnest külmakraadist ning üliraskest ligipääsust peopaika.

Käies aastaringselt ning iga ilmaga seiklemas kõikjal Eestis, ei tahtnud sedagi tähtpäeva kusagil linnas tähistada. Metsik loodus sobis kõige paremini uue aasta vastuvõtuks. Sestap siis Endla raba.

Kotkapilgule avaneb kõrgusest silmipimestav vaade all laiuvatele väljadele. Ümberringi on raba, üksikud puudega saarekesed sellest esile tõusmas, kauguses metsaviirg. Loodus on vaikne ja talviselt kaunis, pilvepiirilt pudeneb üksikuid lumehelbeid. Natuke eemal vaatekohast on püstkoda ja lõkkekoht, edasi vaevumärgatav jalgrada soole suundumas.

Selline pilt paistab igale matkajale, kes talvisel ajal ronib Rüütli raba serval vaatetorni tippu. Ida-Virumaal, Iisakust veidi Tartu poole asuva raba leiab Kotka matkaraja teeviitade järgi. Riigimetsa Majandamise Keskuse initsiatiivil on korrastatud rappa viivad teed, ehitatud matkarajad ning laudteed, püstitatud lõkkeplatsid ja väiksemad ehitised. Matkaraja enda kogupikkus on ca. 6 km; sellest 1,5 km rabamaastikul, enamus aga metsade ja vallseljakute rüpes lõpp-punktiga Iisakul.

Milleks koguda aasta otsa raha sukasäärde ning see siis talvel ühe korraga soojal maal ära laristada? Vedeleda basseini serval, mis ei erine Eesti omadest? Igavleda ööklubi ukse ees, kui taskuraha kulutatud? Jalutada ekskursioonigrupiga mööda tolmuseid tänavaid ning lõpuks tõdeda, et midagi ei nähtudki? Teha fotosid, mille mõte seisneb vaid sõprade ees uhkeldamises? Tulla tagasi Eestisse – päikesest ära põletatud ja vaimselt rahulolematu?

Tasub teada

• Hotelli broneerimine Venemaal
• Liiklus: Moskva magistraalidel oskavad ka Ladad 140ga kihutada, nii et esialgu kuuerealise tee viiendasse ritta ei maksaks trügida.
• Sõiduaeg: Tallinnast kell 6 varahommikul startides jõuab hilisõhtuks Moskvasse.
• Bensiin: odav, ca 6 kr liiter ja bensiinijaamu on igal pool. Kanistritega, nagu vanasti, ei pea sinnapoole enam sõitma.
• Kaardid: Venemaal või meil välja antud kaartidesse maksab suhtuda ettevaatlikult. Mõnda kaardile joonistatud teed polegi olemas, see sai küll kunagi planeeritud, kuid rahapuudusel on jäänud ehitamata.
• Suletud tsoonid: Venemaal on endiselt piirkondi, kuhu ei tohi minna, ja suletud linnu, näiteks Sosnovõi Bor.

Äripäev, Puhkepäev, 28. märts 2003 (täispikk autori versioon)

Toomas Talts, IT Grupp

Puhkepäev, 25.02.2000 Villu Zirnask, Eesti Päevaleht

Reis Edela-Boliivia inimtühjadele ja viljatutele aladele on kui reis teisele planeedile - sedavõrd harjunust erinevad on värvid, sedavõrd kummaline on maastik. Eriti meeltmööda peaks see kant olema J.R. Tolkieni kääbiku-raamatute või Salvador Dali maalide austajaile.

Reisi alguspunkt on Uyuni Põltsamaa mõõtu linn 800 km kaugusel Boliivia pealinnast La Pazist. Uyunist jääb kaugelt vaadates mulje kui kosmoserändurite laagrist asustamata planeedil. Nimelt asub küla keset hiigelsuurt ja tühja tasandikku, mida ääristavad vulkaanide üksikud tipud. Ent seestpoolt vaadates on tegu üsna turisti sõbraliku linnaga (kui te igapäevastest vee- ja elektrikatkestustest suurt numbrit ei tee). 

Linke:

Päevaleht 1995
Kaido Einama

Olete sattunud Lõuna–Euroopasse. Selja taga on maailmalinnad Pariis, Rooma või Ateena, ära tahaks aga käia ka kuumal maal Hispaanias. Teel aga on raha üle jäänud, sest eestlase jaoks kallid riigid ei ole kutsunud just suuri oste tegema. Tõustes bussi või sõiduautoga Püreneede käänulisi teid pidi ülespoole, avastate peagi omapärase koha – väikeriigi, mis oma suuruselt ehk isegi Eesti kõrval väike tundub – Andorra. See on koht, kus on samal ajal nii Prantsusmaa kui ka Hispaania kultuuri mõjutusi — rohkem on siiski tulnud läänenaabritelt – Hispaania kõige Prantsusmaa–poolsemalt rahvalt kataloonlastelt. Ja suhteliselt odavad poed, mis viivad hetkeks tasakaalutunde, ahvatledes ostma eelkõige just tohutul valikul mitmesuguseid tehnikakaupu.

Linke:

Päevaleht, 1995

Kaido Einama

Kui Türgis sai puhata raha säästes
ja samas veidi tagasihoidlikumates tingimustes mererannas
lesides, käies vahepeal ära ajaloolistes linnades,
siis Austria pakub turistile hoopis midagi muud. Lisaks
parajalt kõrgetele hindadele pakutakse Austrias puhkust
puhtas looduses mägede vahel, kõikjal ümbritseb turisti
väga kõrge elustandard. Ka turvalisusega pole probleeme.
Austrias puhkavad nii spordi– kui kultuurihuvilised.
Esimesed sõidavad mägedesse, leides endale sobiva suurusega
slaalominõlvadega suusakeskuse, kultuurihuvilised külastavad
Viini erinevaid ooperiteatreid ja kirikuid.

Pühapäevaleht, november 1996

Urmo Kohv

Viie tuhande meetri kõrguselt paistab kevadine Argentina
silmapiirini laiuva rohelise vaibana. Mudase Rio De
La Plata hiiglaslikust suudmest paisuv lahesopp eraldab
sellest Uruguai tasandike rohekas–kollased toonid ning
ettepoole kiigates paistab lennukiaknast sipelgapesana
Buenos Airese laialivalguv kontuur.
Eestlased ei pea Argentinat kuumaks turismimaaks. Kuigi
põhjast lõunasse vahelduva looduse rikkumatus ja kliima
erinevus (riigi territoorium läbib mitut kliimavöödet)
need seisukohad kummutama peaksid. Pealegi on seal parajasti suvi, kui meie talvemõnusid naudime või kevad, kui meil puud lehti langetavad.

Vaata ka Cebiti fotoalbumit Reisijututoas Äripäev, 13. märts 2003 Kaido Einama, Tarmo Riisenberg

Kui eelmisel aastal Las Vegases toimunud Ameerika suurim tehnoloogimess Comdex võib osalejate puudumise tõttu jääda isegi viimaseks, siis Hannoveris eile alanud Cebit näitab, et tehnoloogiasektor on mõõnast üle saamas. Eriti kehtib see kõige kohta, mis sisaldavad endas uut trendisõna - mobiilsus. Mobiilsed seadmed, uued kaameraaga telefonid, traadita võrgud ja juhtmevabad lahendused panevad messibokside juures rahva tunglema. 26st messihallist on ligi pooled ehk 12 pühendatud telekommunikatsioonile, ülejäänud hallides tehakse tagasihoidlikumalt juttu ka arvutitest, tarkvarast ja lisaseadmetest. Ka Nokia juht Jorma Ollila ütles Cebiti avakõnes, et mobiilsusest saab uus megatrend ja tarkvara ning arvutite messist on saanud tõeline tehnoloogiamess.

Äripäev, 13. märts 2003 Kaido Einama

Kui vastata rohket raha lubavatele elektronkirjadele Nigeeriast, kaotab paremal juhul raha, halvemal juhul lisaks ka elu või tervise, selgus Domina Security korraldatud testist. Paljud elektronpostiaadressi omanikud on vähemalt kord leidnud oma postkastist kirja, mis kutsub miljoneid teenima. Kord pakutakse teenimisvõimalust Nigeeria rikka pärija varanduse kõrvaletoimetamisel, kord Londoni soliidse ärimehe raha kantimisel. Andmeturbefirma Domina Security turvalisuseksperdid uurisid, mis saab siis, kui neile kirjadele ka vastama hakata.

Vaatamisväärsused:

• Jägala juga (kõrgus 8m)
• Kiiu tornlinnus
• Kostivere kivikalmed
• Saha kabel ja rõngasrist
• Kolga mõis

Päevaleht, märts 1995.

Kaido Einama

• Põhja–Eesti Turismiühenduse väljasõit põhjarannikule•
15. märtsil alustas Tallinnast "Viru" hotelli lähedusest
sõitu reisibuss. Mitte turistidega, vaid turismitöötajatega,
kes läksid tutvuma kohtadega, kuhu hiljem oma kliente
saata. Enne, kui välis– või siseturist Ida–Harjumaa
turismiobjektidele lasta, prooviti kõik omal käel ära
— alates tuumapea raketišahtist Tallinna kälje all ja
lõpetades Lahemaa Rahvuspargi mõisakompleksidega.

Päevaleht, 1994, elu, reede, rubriik vojaaz

Kaido Einama

Pühapäeva õhtu Võru lähedal Kubijal on augustikuu vihmavalingutes üsna trööstitu. Kubija järve kaldal asuvasse Võru turismikeskusesse rühivad mööda mäkke tõusvat rada kaks saksa turisti - esimesed "maadeavastajad", kes kuulutavad suve lõppu ja eurooplaste loidu huvi Eesti augustikuise looduse vastu. Nende eesmärgiks on jõuda katuse alla - sooja hotellituppa - , kus oma läbiligunenud kompse ja märgi riideid kuivatada ning kaarti uurides leida tagasitee lähima rongijaamani. Nende jaoks on seiklusrikas suvi läbi, koju minnes arvatavasti kiidetakse ka kaasmaalastele Lõuna-Eesti omapärast ja puutumatut loodust.

Linke:

• Kuidas valida ratast?
• Matkarajad Eestis
• Võrtsjärve sihtasutus

Reisijututoale saadetud jalgrattakiri, 4.09.2002

Vidrik Puruvana ;)

Juuli viimase nädalavahetuse hommikuunise Võrtsjärve limnoloogiajaama rahusse trügib ükshaaval ja seltskonniti 130 ratturit. Ees ootab kolmas Võrtsjärve Sihtasutuse jalgrattamatk. Kas Setust ja Saarest tulijaid oli, ei tea, Tartust ja Tallinnast küll, sekka mõni peedulane-elvalane, limnoloogiajaama ja “Waide” motelli rahvast.

Äripäev, Puhkepäev, 20. aprill 2000.

Kaido Einama

Regio kaart: Võhandu

Kui 13 kanuutajat aprilli lumisel varahommikul Paidra lähedal kanuudesse istub, on kohalikud elanikud üllatunud – viimased suusatajad pole veel Lõuna-Eesti kuppelnõlvadelt lahkunud, kui juba esimesed veesportlased Võhandu jõele trügivad.

Puhkepäev 9.06.2000

Kaido Einama

Kohe näete, mida üks kummipaat teeb, ütleb Emajõel kummipaadimatkade korraldaja Indrek Herman ja tõmbab ühte valget plastmastünni nöörist. See teeb raksatuse ja viskab end kaheks pooleks laiali. Seest hakkab midagi sisinal väljuma ja moodustab Kavastu kail Emajõe ääres suureneva kummist kera. Asi, mis hetk hiljem teeb kõrvulukustavat undavat häält, on ujuvvahend, millega ligi kuus inimest kohe allavoolu hakkavad triivima. "See on ülesurve klapp," rahustab V-Matkade instruktor ja kaob ise end lahti pakkinud paadi salongi, nuga käes. Välja tulles on tal käes hulk pakikesi, mida reisil tõenäoliselt vaja ei lähe, aga mis on mõeldud laevahuku üleelajatele. Kavastu vastaskaldalt, kuhu käib 1999. aastast taas üleveoparv, vaatab meid seltskond kaatrisõitjaid, kes peavad ekspeditsiooni ettevõtmist hullumeelseks. "Ärge nendega Peipsile küll minge," hoiatab kaatrijuht, "lõpetate niimoodi veel Venemaal."

Linke:

• Soomaa kaart
• Soomaa.com
• Soomaa üleujutuste kaart
• Soomaa luhad

Reisijututuba, 17.03.2002

Laupäeval, 16. märtsil oli möödas täpselt päev sellest, kui Aivar Ruukel Soomaalt teatas: uus üleujutus ehk Soomaa kuues aastaaeg on alanud. Eelmine, viies aastaaeg oli veebruaris, kui nelja jõe ühinemispiirkonnas üks viimaste aastate suuremaid üleujutusi üle käis.
Meie viieliikmeline seltskond sõitis hommikul otse Riisa maanteele, kuhu jätsime autod ja kust esimesed ekstreemsemad kanuudega jääst läbi vastuvoolu juba ühest teisest grupist teele asusid.

Vaata ka Haabjameeste kokkutuleku pildigaleriid

Äripäev, Puhkepäev, 05. oktoober 2001

Kaido Einama

Soomaal Riisa küla tee ääres seisavad poris mitu suurt turismibussi. Porised jäljed aga lähevad edasi, metsa alla, kuhu bussid enam ei pääse. Mudane raskestiläbitav sootee viib otse Karuskose talu juurde, kus haabjamehed peavad iga-aastast kokkutulekut.

Karuskosel ei saa vaadata CNNi ning isegi mobiililevi on katkendlik. Seal peavad haabjamehed oma kokkutulekut. Talu juurde ei saa ka autoga, sõiduvahend tuleb jätta porise ja vesise aasa äärde metsa alla ja siis üle rippsilla üle jõe minna.

Äripäev, Puhkepäev, 2. juuli 1999

Kaido Einama

Esimene ebatavaline asi, mis Soomaa kõnepruugis kõrva hakkab, on see, et vahemaid mõõdetakse kahte moodi. Üheks peamiseks mõõtühikuks on jõgi. Jõge mööda saab sõita Pärnusse, kunagi sai sealt ka vett pidi Tartusse ja Peipsi äärde.

Matkade korraldaja Aivar Ruukel juhatab oma Saarisoo tallu, kus Soomaa kanuumatkad algavad või lõpevad: mööda jõge on sinna Aesoost 4 km ja Jõesuust 8 km. Maitsi on Saarisoo talu Tori–Kaansoo tee 13. kilomeetril.

Linke:

• Regio kaart: Rapla
• Ilm Raplas praegu

Reisijututoale, 07. august 2000

Kaido Einama

Augustis jalgrattaga matkale? Aga loomulikult, see on parim aeg ringi sõita mööda külateid ja manööverdada kõrvale hoovihmapilvede eest, imetledes valgusemängu maastikel.
Seekord reisis Reisijututuba nädalavahetusel, seega sobib matk järgi proovimiseks ka tööinimestele.

Alustage 17.00 Viljandi maateelt Tallinnast Järvelt ja ca 4 tunni pärast koos söögipausiga tee peal olete Raplas kohal. Tempot tehes kulub aega vaid kolm tundi.

Linke:

• Pärnu.ee
• Eesti Maja
• Ilm Pärnus praegu

Ajakirjast Global Estonian, nr. 3/2000

750 aastat tagasi piiskopkonna pealinnana rajatud Pärnu oli ühenduslüli Euroopa ja Venemaa vahel. Vanimad inimese jäljed Pärnu ümbruses ning ka terves Eestis on leitud Pärnust 15 km kauguselt Pulli külast, kus elati u. 8800 aastat BC.

Regio kaart: Põltsamaa ümbrus

Pühapäevaleht, 1996.

Kaido Einama

Veinimetropol Põltsamaal peidab oma veinikeldrites jooke, mis küll ei võistle Euroopa kvaliteetveinidega, kuid muutuvad iga aastaga aina paremaks. Nagu head eliitveinidki, kuid siin on põhjus teine: iga aastaga täiustatakse kunagi peedikaks nimetatud puuvilja- ja marjaveine, mis nüüd enam ammu nurgataga joomise rüübe pole.

Põltsamaa veinitsehhi maastik on pigem tööstuslik kui ajalooline. Nõukogude-aegsed ruumid ja sisseseade ei meenuta üldse traditsiooniderohket veinitootmist, mida Prantsusmaal püütakse serveerida rohkem kunsti kui tootmisena.

Linke:

Linke:

• Regio kaart: Pirita jõgi ja Lagedi ümbrus
• Osalejad: OK jutukas
• Korraldajad: Veematkad

Vaata ka Pirita kanuumatka pildigaleriid

Äripäev, Puhkepäev, 20. aprill 2001.

Kaido Einama

Eelmisel laupäeval koertega õues pikalt ei jalutatud. Ikkagi lumetorm. Mõned aga ei teinud sellest suurt välja, läksid hoopis kanuutama kärestikulisele Pirita jõele.

Regio kaart: Petseri

Pühapäevaleht, 1996.

Kaido Einama

"No nii," sõnab vene piirivalvur, kui Pühapäevalehe fotograaf avab fotokoti, kus kümmekond filmi taskutes rivis. "Tulge kõrvale. Siin on midagi kahtlast."
Kui leitakse veel diktofonikassett, millel keegi ütleb NATO ja salapärane sidevahend - peiler, on ametnikel asi selge: spioonid.

Turistina Petseri kloostrisse saada pole kerge, kui tulema hakata Eestimaa poolt. Liinibuss, mis Tartust Petserisse sõidab, on peaaegu tühi, seda rohkem saavad piirivalvurid pühenduda väheste piiriületajate uurimisse. Mõnuga toimepandav protseduur võib küll naljakas olla, kuid tõsiseid ametnikke liigse lõbususega solvata ei tohi. Venemaa piir on tihe ja läbitungimatu, piirivalvurid karmid ja tõsised.

Osaliselt ilmunud Stiilis nr. 9/2000

Meelik Mallene
Bulls Press

Tai saared võib jagada kahte rühma: ühed, mis asuvad mandrist läänes, ehk Andamani meres (India ookean) - PHUKET, KO PHI PHI, KO LANTA, KO SIMILAN, KO SURIN, ja teised, mis asuvad mandrist idas, ehk Tai lahes (Lõuna-Hiina meri) - KO SAMUI, KO PHA NGAN, KO TAO, ANG THONGI MEREPARK.

Minu kogemused piirduvad Phuketi ja seda ümbritsevate väiksemate saartega (saar on tai keeles Ko või Koh, nagu isegi vast juba mõistate...), millest siis veidike lähemalt.

Päevaleht, 1994, vojaazh, reede

Britt Rosen

Taisse sattuv Euroopa turist tunneb end sealse rahva keskel pisut erilisemalt, kui lähemates turismimaades, sest ta on teenindajate ja kauplejate jaoks sõna otseses mõttes püha - valgenahalisi külalisisi teenindatakse lausa piinlikult suure tähelepanuga, nende heaks tehakse kõik, et nad rahule jääksid.

Selle lugupidamise juures jääb tahaplaanile turisti poolt riiki toodav raha, sest teeninduskultuur ja sõbralikkus külaliste vastu on nii loomulik, et mingit kasusaamishimu ei oska aimatagi. Valge inimene on ümbritsetud ülima luksusega, mis tegelikult ka maksab.

Eesti Päevaleht, juuli 1996. Kaido Einama

Regio kaart: Mustvee

Päevaleht, Vojaazh, reede, 19.05.1995 Kaido Einama

Peipsi ääres asuv väike 2000 elanikuga linn elab muust Eestist erinevat elu. Kevadel, kui lumi sulab, kaetakse puusõrestikud aedades kiledega, tassitakse kohale raudahjud ja külvatakse maha kurgiseeme. Juba kevade keskpaigas kasvavad kasvuhoonetes pikad rohelised köögiviljad — selleks, et täita põhjatut Vene turgu ja tuua Eestisse raha. Kurgikasvatajate linnas on neli kirikut: õigeusu, luteri, vanausu ja baptistide. Järverannas asub suur raamatukauplus, kahel pool teed on sajameetrised kasvuhooned, kus kasvab piklik kurgisort libelle. Majad on ligistikku, mis viitab idapoolsetele mõjudele, rannal ootavad kaluripaadid püügihooaega. Kõneldakse nii vene kui eesti keelt — esimest siiski rohkem.

Linke:

• Pärnu.ee
• Haapsalu.ee
• Regio kaart: Tõstamaa ümbrus

Enne reisi tasub teada

• Infot majutuskohtade kohta saab Haapsalu ja Pärnu turismiinfopunktidest või Internetist
• Süüa saab Lihula lähedal rookatusega stiilses trahteris Birgit, Tõstamaal on võimalus valida mitme baari ja söökla vahel (baaris on prae hind 20-30 krooni), 4 km Tõstamaalt Kastnas asub kauplus-baar. Sisemaal on söögivõimalused kehvemad.

Äripäev, 07. august 1998 Kaido Einama

Lääne-Eestisse reisile minnes tallatakse tavaliselt ikka neidsamu tuntud radu, millest palju räägitud ja kirjutatud: Haapsalust põhja poole jäävatele poolsaartele ja rannikule. Läänemaa lõunaosa on aga paljudel veel täiesti avastamata.

Rait kirjutab, mida võttis kaasa 8 päevasele
jalgrattamatkale suvel Horvaatias.

Vaata ka Packing Listi reisijale

Riided ja jalanõud

Eesti Päevaleht, 1995

Kaido Einama

Viitna kõrtsi taga mõnisada meetrit Peterburi maanteest eemal asub Lahemaa rahvuspargi kontor. Tagasihoidlikus kahekorruselises majas töötavad teadlased ja ametnikud, kes tegelevad looduse kaitsmise ja pargi tutvustamisega.

Pühapäevaleht, 13.07.1997.

Kaido Einama

Põhja-Eesti pankrannik pole sugugi halvem kui Kreeka kallas Vahemere ääres. Kui Tallinna poolt suund mööda rannikut ida poole võtta, leiab kohti, mis viimaseid aastaid turisti eest varjatud on olnud.

Palava suveilmaga Tallinnast väljapääsemine polegi nii lihtne. Sulav asfalt, autoummikud ja linnast põgenevad inimesed on igal pool jalus. ja teid on uuesti liivatama hakatud! Tõrvast ligasele asfaldile käivad liivapuisturid liivatolmu pistamas, niiet suurest teest tuleb paratamatult võimalikult kiiresti kaugemale pääseda.

Pühapäevaleht, jaanuar 1997. Kaido Einama Kuskil metsa vahel peatub moodne limusiin. Inimesed ronivad välja, võtavad suusad ja kaovad metsa. Lõuna-Eesti vähese lumega kuppelmaastikud on suusatajatele vanast harjumusest armsamad, kui Põhja-Eesti lumeuputuse käes vaevlevad madalad künkad. Eliitsuusatajad kogunevad talve saabudes Kuutsemäele. Kuutsemägi on vaatamata lume alt välja tungivale liivale inimesi puupüsti täis. Tõstukisaba venib, taevast kukub alla üksikuid lumeräitsakaid. Põhja-Eestist tulnud kiruvad: oleks pidanud kodust ikka lund kaasa võtma. Aga suusatavad ikkagi.Linke:

Päevaleht, 1995

Kaido Einama

• Ðokiturism Kundas •

Toolse või Rakvere poolt Kundale lähenedes muutuvad
metsad ja maastik tee ääres aina hallimaks. Linnale
veelgi lähemale jõudes on näha ka selle põhjustaja —
Kunda tsemenditehas, mille kaks suurt korstnat taevasse
tsemenditolmu ja muud keemiat paiskavad. Linn on mattunud
ühtlase tolmukihi alla, tänavad on hallid, hallimad

reisijututuba, juuli 1999

Kaido Einama

Kunagi Kloogaranda sõites olid rongid täis nagu bussid. Inimesed rippusid lahtistel akendel nagu Ladina-Ameerikas, oli minestanuid, oli rüselemises kannatada saanuid. Randa saabunud rongi ootasid juba tihedalt perrooni ummistavad pruuni nahaga higised päevitajad: veel liikuva rongi vabadele istekohtadele visati läbi lahtiste akende kotte, et paremaid kohti reserveerida. Ranna äär oli täis jäätisemüüjaid, kes müüsid mõnekopkasi jäätiseid, iga 60ndate päikeselise kommunismi stiilis müügiputka müüs, mida nõukogude ajal saada oli.

Eesti Päevaleht, 1995.

Kaido Einama

Klooga ümbruses ringi liikudes võib siin–seal näha
vigases eesti keeles maalitud silte, mis südame kiiremini
põksuma panevad ja mis teatavad: "Seis, lastakse!" Loomulikult ei "lase" sildi taga enam keegi. Halvimal juhul võib sealt leida mõne piknikuseltskonna, kelle jaoks lagastatud sõjaväeümbrus rahuldust pakub. Eesti sõjaväelased pole aga Klooga hajali paigutatud sõjaväe–ehitiste vastu huvi tundnud. Küll aga on endistel Vene sõjaväelastel veres kahtlustamine: kõik, kes pildistavad või käituvad muidu kahtlased, pole kui mitte just spioonid, siis diversandid igal juhul.

Eesti Päevaleht, juuni 1995
Kaido Einama

Linke:

• Ilm Jõgeval praegu
• Regio kaart: Jõgevamaa

Päevaleht, Vojaazh, 1995

Kaido Einama

Jõgeva maavanem MEELIS PAAVEL arvab, et Jõgevamaa ei ole ega ka saa arvatavasti niipea mingiks turismiparadiisiks.

Välismaalasi ei huvita näiteks Palamuse ajalooline tähtsus ja ka soine Peipsi rand ei meelita, kui saab minna järve liivase põhjaranniku äärde. "Võimalusi turismiga raha ja tööd siiakanti tuua siiski on," loodab maavanem ja arvab, et Jõgeva maakonnas hakkavad puhkama eelkõige siseturistid. Vaatamisväärsusi ju on — Palamuse koolimaja, Põltsamaa linnus, Paduvere talumuuseum, Endla looduskaitseala, Saadjärve puhkekeskus.

Linke:

Vojaazh, märts 1995.

Kaido Einama

11200 aastat tagasi taganes Peipsi järvest põhja
poole jäävalt maa–alalt jääkeel ja lõunast tungis peale
elu. Mõni tuhat aastat tagasi asusid ürgmetsa elama
inimesed — meie sugulasrahvad vadjalased. Neist on järgi
veel praegugi tee ääres silma torkavad rohtunud künkad
— kääpad, kuhu maeti surnuid.

Illuka mõisa juures on veidrad koerad. Jooksevad mööda

Reisijututoale, oktoober 2000
Krista Dudarenko

Ühtäkki avastame endid niiskest ja pimedast õhtust, taamal aimumas ehtsad palmid ja kuusirp taevavõlvil kummuli… Seda siis pärast võrratut lennusõitu üle Euroopa ja kuldset päikeseloojagut Püreneede kohal ning kannatamatult kaua kestnud maandumist üle mägede Málagas. Vaevu mallanud end sisse seada Torremolinoses hotellitoas, kui juba kibeleme tagasi õue ilma ja õhustikku nuhutama. Kõik näib kuidagi pehme ja mingi sooja udu sees: kliima, hääled ja helid, isegi omaenda sammud. Mööda 126 trepiastet alla randa, kus vahused lained näivad kõrvulukustava mürinaga kaldale paiskuvat. Jahedus, mis hilisõhtu süvenedes merelt tulvab…

Pühapäevaleht, november 1996.
Kaido Einama

Hispaania lõunarannikul Costa del Sol–is kasvasid 30 aastat tagasi vaid oliivid ja mägedes uitasid kitsed. Siis aga tulid esimesed turistid. Lõid vaiad maasse ja ehitasid rannikule, kus vihmaseid ilmu on vaid 35 päeva aastas, esimese hotelli. Praegu on Päikeserannik miljonite turistide puhkepaik. 30 aastat hiljem maandus Malaga lennuväljal eestlaste esimene tšarterlennuk Wris Toursi turistidega.