All

Päevaleht, 1995
• Eesti matkagrupp Krimmi poolsaarel Ukrainas

Jaani ja Aivo reisimuljeid vahendas
KAIDO EINAMA

Käesoleva aasta suve hakul startisid Tallinnast
Krimmi poole kümmekond inimest, kaasas söögikraam ja
spetsiaalvarustus koobastes liikumiseks. Enamus minejaid
olid õpilased, matkajate vanus vahemikus 18–28 eluaastat.
Peaaegu kõik olid end varemgi mõnel matkal proovile
pannud, kuid oli ka neid, kes esimest korda matkama
läksid. Krimmi mindi hoolimata sellest, et enamus eestlasi
kipub praegu pigem Pariisi või Põhjamaadesse.

Päevaleht, 1995, elu, reede, rubriik "Vojaaê"

IVAR TAMM
KRISTJAN MÄLL

Nii kutsuti huvilisi Lääne-Ukrainasse Ternopoli lähistele Tðortkovi koopamatkale. Kogunes 14 julget, kes ei peljanud metsikut slaavlaste maad ega võimalikke varinguid koobastes, et vaeva tasuks kogeda ilu, riski ja seiklust.

Lääne-Ukraina heledates toonides kauniks värvitud külamajakeste kõrval tundub enamik Eesti praeguseid maaelamuid lagunema jäetud tööriistakuuridena. Põlluservad on seal sirged, nende vahel vonklevad külateed, mis vahetevahel muutuvad läbitamatuteks. Kuid seegi on Euroopa kõrval, kuhu me praegu ummisjalu tormame, huvitav.

Avaldatud lühendatult "Päevaleht Plussis" 17.04.1999
Raivo V. Raam
Kusadasi-Tallinn

Kui Juhan (Jaan, Mari või Pekka) Türgisse jõudis, oli Öcalani-nimeline turismihooaeg seal juba alanud... Äsja oli aasta tähtsaima püha Kurban Bairamõ raames toimunud tõeline "lõikuspidu" - 2,5 miljonil lambal lõigatakse Türgis igal aastal ohvripüha auks kõri läbi.

Valuutakonverter: Türgis kehtivate valuutade kursid täna

Hinnad: - Praad pluss klaas õlut või veini kohalikus stiilis restoranis maksab alates 40 kroonist - Poes maksab pudel õlut 8-12 krooni, odav lauavein14 krooni, paremad 50-80 krooni, 0,7-liitrine rahvuslik brändi Truva suveniirkarbis 80 krooni - Väikeauto (Fiat Uno) üür alates 60 DEM-ist päev, kõrghooajal 80-100 DEM-i - Türgi saun hamam alates 200 kroonist

Linke:

• Hotellibroneering Prahas
• Valuutakonverter: CSK kurss täna

Hinnad:
- Pilseni õlu 6-8 KC
- kohv 3 KC
- praad 30-50 KC
- kristallkujuke: väike 150 KC, keskmine 300 KC
- öömaja kahele (linnast väljas) 480-800 KC
- LINNAPANORAAM, bussireis 2 tundi (45min jala Praque kindluses, Staromestke plats ajaloolise kellaga, kuninga suvepalee, Juudi kvartal, Rahvusteater, Karli sild) 320 KC
- SUUR LINNAEKSKURSIOON, bussireis 3 tundi 30 min. 530 KC
- JUUDI KVARTAL, bussireis 2 tundi 30 min. (Franz Kafka perekonna haud, 6 sünagoogi, ajalooline linnaosa) 440 KC
- LAEVAREIS, 2 tundi 30 min. (Vltava jõgi, Praha sillad) 650 KC
- VÄIKELENNUKI ÜÜR, reis koos piloodiga Praha kohal ja ümbruses, 3350 KC

Reisijututoale, 3. jaanuar 2001

Krista Dudarenko

Pühapäevaleht, elu, reede, rubriik "VOJAAZH" 1994.

Kaido Einama

Kui Pariisi mineku eel üritatakse väita, et enne sinnakanti rändamist tuleb ära käia Nuustakul, siis Prahasse sõitjale ei soovitata tavaliselt midagi. Kunagine "välismaa" sisaldas ju ka seda pealinna , mis jäi ühest "raudsest eesriidest" siiapoole ja sinna sai üsna väikese jõupingutusega tuusiku hankida. Sellepärast ei põhjustagi teekond Prahasse ambitsioonikaid hüüatusi a'la "Küll mul ikka veab!" ja "Ega ma teist korda siiakanti enam satu". Ometi on ka Praha koht, kuhu tasub minna. Kasvõi sellepärast, et
seal on palju vaadata.

Ükskõik, kus teid lennuki, bussi või rongi pealt maha pannakse, jõuate varem või hiljem oma eksirännakutega Karli sillale. Jess! See on midagi tõelisele turistile, kes hindab ajaloolisi väärtusi ja turismindusega kaasaskäivat sebimist. Inglased kutsuvad tuntud objekti Charles Bridge'iks, sakslased Karlsbrücke'ks ja tðehhid ise Karluv Most'iks. Ehitis on kaunistatud pühakute kujudega. Nende vahel-ümber sagib nii tðehhe ja mustlasi, kelle peamine huvi näib olevat turistidelt raha välja meelitada.

Päevaleht, 1994, elu, reede, rubriik "VOJAAZH"

Anna Gerretz
Anna Gerretz on tekstiilikunstnik

Minu reis Tuneesiasse algas läbi mitme suurlinna Euroopas. Veendumus, et tegemist on tõelise turismimaaga, üha süvenes. Kirevaid reklaame, mis kutsusid suve just Tuneesias veetma, olid kõikvõimalikud kohad täis kleebitud.

Esimestel tundidel pealinnas Tunises olin küll pettunud. Kauneimad paigad jäävad metropolist kaugemale. See-eest sai aga kõikjal kaubelda, hindu lasti alla lausa mitmeid kordi.

Päevaleht, vojaaþ, reede, 19.05.1995

Aasta alguses loosis "Päevaleht" kõigi aastatellimuse vormistanud lehelugejate vahel välja reisi kahele inimsele soojale maale. Loosiga vedas tallinlannal TIIU NIGULil, kes valis reisisihiks Tuneesia. Koos AIME VISNAPUUga hakati 23. aprilli varahommikul minema ja sama päeva õhtuks olid põhjamaa daamid lennukiga Aafrika rannikul Tuneesias.

Mõlemal reisijal oli see esimene suurem välisreis. Tiiu Nigul polnud välismaal üldse käinud, Aime Visnapuu (nimetab ennast hetkel "koduseks tütarlapseks") oli külastanud vaid NSV Liidu avarusi, Poolat ja Ida-Saksamaad, mis praegu suurte reisidena kahjuks enam arvesse ei lähe.

Päevaleht, 1995, elu, reede, rubriik "VOJAAZH".

Kaido Einama

Võtke kätte alljärgnev Kaohsiungi kaart ja uurige seda - selle tegevusega tuleb Taiwanis üsna tihti tegeleda, kui kohalik keel suus ei ole ja hieroglüüfidki majaseintel mõistatuseks jäävad. Kui suudate kaardi abil jõuda näiteks Kingdom Hotel'ist Chiang Kaishek'i Memoriaalini, on vaike lootus ka tõelises Taiwani linnas hakkama saada.

Linke:

• Hotellibroneering Kopenhagenis
• Valuutakonverter: DKK kurss täna

Pühapäevaleht, märts 1995.

• Soome suusakeskustes suusatatakse aprilli lõpuni

Kaido Einama

Seda, miks inimesed igal talvel raha kulutavad ja
mägedesse sõidavad, võivad kõrvaltvaatajad nimetada
haiguseks, kergemeelsuseks või ükskõik milleks. Kord
juba mäesuusad alla saanud inimesed sellest ei hooli.
Nad lähevad ikka — korjavad aasta jooksul raha, kinnitavad
suusad autokatusele (või suruvad mõne turistibussi pagasiruumi)

ja suunduvad küngaste nõlvadelt alla laskma. Murdmaarajad
neid enam ei huvita — seal pole nende jaoks enam kõrgusi,
kiirust ega põnevust.

Päevaleht, 1995

• Legenditurism Kesk–Soomes

Kaido Einama

"Pange õhtuks selga uuemad dressid või vanem ülikond,
siis näete midagi, mida varem näinud pole!" hoiatab
Eestist pärit reisijaid neid Kesk–Soome väikelinnas
Valkeakoski vastu võtnud võõrustaja. Mõni tund autosõitu
viib meid matkakeskusse, kus kõigile antakse selga vastupidav
matkarõivastus: jalga villased sokid ja meie "Põhjala"
toodangut meenutavad kummikud, selga matkajope, pähe
villane müts. Veel natukene autosõitu natukene Lõuna–Eestit
meenutaval koppelmaastikul, kuni teeäärsed sildid reetma
hakkavad, kuhu oleme jõudmas — puust teeviit ütleb paiga
nimeks "Helvetinkolu".

Kaido Einama
Päevaleht 1996/97

Mõnel juhul võib kahjurõõmsalt nentida, et välismaalased,
kes Helsingisse satuvad pisut kaugemalt kui Läänemere
äärest, ei tea selle linna kohta ka suurt rohkem kui
näiteks Tallinna kohta.
Soomlasedki näevad vaeva ja peavad turistile selgitama, et nad pole slaavlased,
et Helsingi tänavatel ei jaluta jääkarud ja hülged,
et soomlased pole laplased, pole idaplokki kuulunud,

• Valuutakonverter: Euro kurss täna

• Helsingi info

Päevaleht, Vojaazh, 4. nov. 1994 Kaido Einama

Helsingis asub Baltimaade turismiametite infopunkt, mis tegutseb selle aasta 26. septembrist. Tagasihoidlikesse ruumidesse aadressil Merimiehenkatu tn. 29 pääseb liftiga maja sisehoovist, kuid infopunkti töötajate sõnul ei pea nende kontorisse ilmtingimata kohale tulema.

Pühapäevaleht, veebruar 1997. Kaido Einama

Kes oleks mõni aasta tagasi osanud aimata, et eestlased korjavad 1997. aastal kokku korraliku rahasumma, ostavad mäesuusavarustuse ja sõidavad massiliselt paarituhandemeetristele mägedele, et sealt peaaegu vaba langemise kiirusel alla söösta. Suusahullus on jõudnud tasase maastikuga Maarjamaale ja enne, kui minnakse Tatratesse või Alpidesse, käiakse läbi pisikeselt Kuutsemäelt. Murdmaarajad tagasitulijaid enam ei huvita.

Linke:

• Hotellibroneering Singapuris
• Valuutakonverter: SGD täna
• Krokodillipark
• Öösafari
• Sentosa kuurortsaar
• Veepark
• ÄP 1997: Tai, Singapur
   
• Singapore Guide
• Singapore Timeout
• Asian Homepage

Hinnad:
- Singapuri saab lennata Finnairi, SASi ja Lufthansaga, edasi-tagasi pilet maksab 10 000–11 000 krooni.
- Kui ihkad ülimugavust ja valid tipphotelli, näiteks maailma kõrgeimaks peetava 73-korruselise West Stamfordi, maksad hingehinda. Mõõdukuse piiridesse jäädes pole Haapsaluga olulist hinnavahet.
- Paarisaja krooni eest võid osta bussipileti, sõitmaks läbi Malaisia; sealnegi viisa antakse piiripunktist.
- Soosituima suveniiri - Singapuri linna valvava kalasabaga lõvi - võid kotti pista ka 15 kohaliku dollari eest.

Pühapäevaleht, 08. juuni 1997.

Gunnar Press

"Praegu on õues palav küll, aga öö poole läheb külmaks," muretseb hotellipidaja. "Kui kavatsete välja minna, pange midagi soojemat selga, noormees!"

"Aga mis ma ütlesin!" rõõmustab pisike pilusilm mõne tunni möödudes. "Siinmail on ikka nii - pärast päikeseloojangut langevad kraadid järsult."

Mehike marsib hüpleval sammul kuldäärisega termomeetrini ning näitab sõnadele kinnitust: päevasest 37 kraadist pole järel rohkem kui 27. Põhja-Euroopast tulnu pühib kohkunult higi.

Linke:

• Hotellibroneering Strasbourgis
• Valuutakonverter: FRF kurss täna
• Out: Strasbourg

Hinnad:
- Strasbourgi rätik 40-60 FRF
- EC sümboolikaga sinine vihmavari 80-100 FRF
- Strasbourgi postkaart 2-4 FRF
- lõunasöök restoranis: 45-65 FRF, gurmaanile kuni 85 FRF (1995)

Päevaleht, 1995, elu, reede, rubriik "VOJAAZH"

Kaido Einama

Paljude turismilinnade linnavalitsused on mõistnud, et iga turist, kes linna külastab, toob kaasa raha ja jätab selle heal juhul isegi maha, kui midagi huvipakkuvat leiab.

Pühapäevaleht, 29. juuni 1997.

KRISTI PÄRN

Prantsuse Riviera isehakanud pealinn - muinaskreeklaste Nikaia, roomlaste Nizza ja prantslaste Nice on jumalik puhkusepaik nii luksusliku elu ja rannamõnu nautlejaile kui ka kunsti- ja arhitektuurisõpradele. Just seepärast tõttasid sinna, Vahemere-äärsele helesinisele rannikule, lisaks miljonäridele ka kunstnikud Henri Matisse, Pablo Picasso, Marc Chagall ning saksa filosoof Friedrich Nietzche.

Päevaleht, 1994.

Kaido Einama

Suurlinnadele on alati püütud anda mingit müstilist
imidzhit, mis kutsub perifeeriast pärit inimesi ette
võtma palverännakut kas siis moe–, kunsti–, filmi– või
usumetropolidesse, et veenduda müüdi vastavuses tegelikkusele.

Eduka filmistsenaarumi tüüpiline süþeegi on selline,
kus peategelane tüdineb rahulikust argielust mõnes kõrvalises
kohas ning läheb maailmalinna (New Yorki, Pariisi, Londonisse)
õnne otsima. See aga ei kipu eriti kergesti tulema.
Linateose moraal on tavaliselt selline, et ilma tohutu
töö– ja läbilöögivõimeta satutakse tavaliselt rentslisse.
Ainult eriti andekad jõuavad maailma suurlinnades haljale
oksale.

Päevaleht, 1995

Aastavahetus erinevates seltskondades ja erinevates paikades

Kaido Einama

31. detsembri õhtul tõmbavad Pariisi kerjused selga
igapäevastest pisut räbalamad riided ja lähevad tänavale.
Rikkamad linnakodanikud on juba mõned päevad varem suundunud
oma maavillasse, sest turistide käratsemisest igal aastavahetusel
on nad lihtsalt tüdinenud. Hilised turistid aga kammivad
veel mööda viimaseid lahti olevaid ööpoode, et endale
Eiffeli torni alla korralikku prantsuse šampanjat kaasa
osta. Valmistutakse peoks.

Meile nii tuttav vaatepilt kuuskedega ringi sebivatest
inimestest ka vana aasta viimastel päevadel pole prantslastele
üldsegi mitte iseloomulik.

PPL, elu, 1995.

Kaido Einama
Pariis

Inimesed, kes elavad linnas, milles pole metrood,
erinevad teatud mõttes neist, kes iga päev vähemalt
paar korda maa alla kaovad, et sõita kodust tööle, poodi
või kellegile külla. Allmaaraudtee kui puhtalt praktiline
lahendus ülekoormatud maapealsele liiklusele ei ole
sajandi jooksul jäänud mitte lihtsalt transpordisüsteemi
osaks, vaid ka omapärase allmaa–elu ja mitmekordse sub–sub–kultuuri

Pühapäevaleht, 1995
• Pariisi ultramoodne uuslinnak — La Defense

Kaido Einama

Lääne–Pariisi ilmetu sügispäev algab keskmisest
linnakodanikust pisut rikkama kontoriametniku kodus
varajase kerge hommikusöögiga. Siis istub pere toitja
autosse, avab kaugjuhtimispuldiga garaaþiväravad ja
suundub automagistraalile. Mõne aja pärast kaob tee
maa alla ja sobivast tunnelist pöördub varane töötaja
maa–alusesse parklasse, kust viib klaaslift üles — maa
peale või pilvelõhkuja rohelise taimestikuga koridoridesse.
Algab lääne–pariislase tööpäev klaasi, betooni ja kultuurtaimestikuga
XXI sajandi elustiiliga linnakus La Defense'is.

Eesti Päevaleht, juuli 1995, rubriik suvitaja

Kaido Einama

Kunstnike ja boheemlaste kõrts Auberge de la Bonne Franquette on Pariisis Montmartre'i tuntuim koht, kus saab tunda tõelist Prantsuse hõngu ehtsate ðansoonide, kankaani
ja koomikutega. Kesklinna isegi kõige nooblimad restoranid
on paratamatult euroopastunud ja harva pakutakse neis
midagi muud, kui euromalli järgi meelelahutust.

Päevaleht, 1994/95

Kaido Einama

Eestigi on seda tugevalt tunda saanud. Pariisi hingust
nimelt. Pakitakse kohvreid, ajalehekuulutustest otsitakse
odavamaid reisihindu metropolide metropoli reisimiseks.
Minnakse lennukiga, bussiga, hääletades.

Kohale jõutakse pisut pettununa — kas kogu läbielatud vaev tasus seda ära? Tänaval kõnnib inimesi, nagu Tallinnaski, ei ole mingeid müstilisi olevusi, elegantseid linnaelanikke, luksust armastavaid daame ja härrasid.

Avaldatud muudetult Stiilis 1998 Raivo V. Raam Eesti kllima on niivôrd stabiilselt ebameeldiv, et pea alati vôib tekkida soov siit nädalaks kuhugi sooja kaduda. Tavaliselt tuleb reis vähemalt 4-5 nädalat ette planeerida. Kuid mida teha, et ära lennata kohe täna-homme? Otse Tallinnast väljub väike valik puhkusereise Wris-Toursi vahendusel. Kuid mulle midagi soodsat ei pakutud - kôik olevat välja müüdud. Hiljem selgus siiski, et näiteks Tuneesia grupi kokkusaamisega oli probleeme ning hind lasti umbes 25% alla...Linke:

Linke:

• Hotellibroneering Varssavis
• Valuutakonverter: PLZ täna

Olulist:
- Varssavi rahvusvaheliselt lennuväljalt on kesklinna 8 km, transport takso või liinibussiga
- lubatud kiirused asulates 60 kmh, maanteel 90 kmh, kiirteel 110 kmh
- riiklikud puhkepäevad: Uus Aasta, Lihavõtted (2 päeva), Corpus Christi, 22. juuli - rahvuspüha, 1. november - hingedepüha, Jõulud
- Turisti-info Varssavis: pl. Zamkowy 113, tel. 270 000

Pühapäevaleht, 16.12.1995

Puhkepäev, 28.04.2000 Villu Zirnask Eesti Päevaleht

Tahate teada, kuidas võiks maailm välja näha pärast veeuputust? See võimalus on teil olemas, kui lähete Boliivia ja Peruu piirile jääva Titicaca järve äärde. Põhjusi on kaks. Esiteks on see piisavalt kõrge kant, et ookeanist üle ujutamata jääda. Teiseks tekitavad järvest välja ulatuvad kaljusaared tõesti veeuputusejärgse tunde. Eheduseotsijalt saab Titicaca ümbrus plusspunkte sellegi eest, et lääne kultuur on sealset elu-olu vaid napilt muutnud.

Linke:

• Valuutakonverter: KZT kurss täna
• Lenin Peak region
• Peakware: lenin
• karakol.su

Lenini mäetipust:
Lenin mäetipp oma 7134 meetriga asub Pamiiris Taga -Altai ahelikus Kõrgõstani ja Tadzikistani piiril endise N. Liidu kõrgeima mäe Peak Kommunism (7495 m) lähedal.
Pik Lenin vallutati 1928. aastal Saksa mägironijate (E. Allwein, E. Schneider, K.Wien) poolt. Esimesed eestlased jõudsid Lenini mäetippu 11. 08.1965 Peeter Varepi juhtimisel.

Linke:

• valuutakonverter: RUB kurss täna
• Suur vene kaart
• Vene AOde kaart

Mida vaja teada enne reisi:

• Sealpool polaarjoont on suvel polaarpäev
• Suvel on sooja harva üle 30 kraadi
• Talvel on kuni 40 kraadi külma
• Tohutult sääski
• Vahemaad tunduvad petlikult lühikesed

Eesti Loodus 2000
Lembe Ruben

Terve juulikuu veetsid 12 üliõpilast ja ekspeditsiooni juht Kadri Viires Neenetsite autonoomses ringkonnas.

Linke:

• Hotellibroneering Mexico Citys
• Valuutakonverter: MXP kurss täna
• ÄP 1997: Mehhiko
• Go2Mexico.com 

Rahvuslikud lõbustused:

• Charreada on vaatemänguline spordiala, kus ratsanikud demonstreerivad härgade ning metsikute hobuste püüdmist lassodega;
• Corrida, härjavõitlus, mis toimub igal pühapäeval maailma suurimal härjavõitlusareenil Plaza de Toros de México;

Äripäev, Puhkepäev, 1. detsember 2000

Tõnu Tender, Tartu Ülikool

Kuidas Marimaale pääseda?

Marimaale sõitmise hind jääb alla kolme tuhande krooni. Hinna sisse mahub viisa, tervisekindlustus, sõit bussi ja rongiga edasi-tagasi, ööbimised hotellides ning söömised kolm korda päevas nii Marimaal kui Vana-Irboskas. Marimaale sõitmiseks on vaja esmalt jõuda Moskvasse. Sealt edasi lähevad rongid Joðkar-Olasse.

Venemaale sõitmisel tuleb arvestada, et ühed hinnad on Venemaa kodanikele, teised, kümme korda kõrgemad, välismaalastele. On hea, kui sealpool leidub sõpru-tuttavaid, kelle abil saab sõidu hinda allapoole suruda (st Venemaa kodanikele mõeldud teenuseid kasutada).

Pühapäevaleht, veebruar 1997. Kaido Einama

Puhkepäev, 1. september 2000
Kaido Einama

Ajal, mil meil tuhanded sääsed jultunult puhkavaid kehasid ründavad, käivad turistid Leedu kuurordis kahjurõõmsalt vaatamas, kuidas sääsk miljoneid aastaid tagasi merevaigu sisse kinni jäi.

Linke:

Vaata ka Reisijututoa Leedu pildigaleriid

Pühapäevaleht, märts 1997.

Kaido Einama

"Ära paki oma sooje sokke veel ära! Meie trambime lumes ja poris veel aprilli lõpuni," soovitab varakevadine Vilniuse turismibroðüür Leedu pealinna saabuvatele turistidele soojad jalavarjud kaasa võtta. Millegipärast liigitavad seal käinud reisijad nähtud reisimuljed mõnikord ðokiturismi valdkonda.

Leedusse viiv bussiliin on tavaliste turistide poolt viimasel ajal unustatud. Vilniusse sõidavad enamasti kaubareisijad, kes raskete turukottidega tagasi tulevad ja vaatamisväärsustele eriti tähelepanu ei pööra. Vanad, väikesed ja üsna nõukogudeaegsed kauplused linnasüdames jätavad need reisijad samuti külmaks. See-eest on turg suur hiiglaslik putkadega kaetud põld, kust võib osta mida iganes nõelast allveelaevani.

Pühapäevaleht, 17.11.1996

Kaido Einama

Aafrika kirjeldused maadeavastajate reisikirjades
on olnud üsna hirmuäratavad. Alates inimesi söövatest
suguharudest või metsloomadest ning lõpetades kõikvõimalike
hirmsate haigustega, mis reisijat mustal mandril võivad
tabada. See aga ei tähenda, et turistid sinna ei kipu.
Lääne–Aafrika on üks kuumemaid turismipiirkondi maailmas,
karmid ekspeditsioonid on minevik.

Pühapäevaleht, 1997

Gunnar Press

Kümme aastat tagasi vaatas eestlane Jugoslaaviat ohates — oleks ka Eestil nii palju vabadust. Reisile pääsenud õnneseened rääkisid kaubaküllusest ja kiitsid lahkeid võõrustajaid. Tänaseks on Eesti prii, Jugoslaaviast aga järel vaid riismed.

Pühapäevaleht, 1997 Piret Tali Sakiline nagu südame kardiogramm on tee, mida mööda buss Vesuuvile ronib. Pöörded on äkilised ja tee kitsas. Süda isegi hakkab tugevamini lööma- Itaalias on kõik kas liiga suur, liiga kultuurne või ulatab elu loomuliku osana tagasi Kristuse eelsesse aega. Vesuuv kuulub nende liiga suurte asjade hulka. Alla vaadates peatub pilk Napoli lahel, mis on varahommiku puhul rohekasse uduvinesse mattunud -soe päev alles kogub jõudu.Vaja teada:

 Linke:

• Hotellibroneering Roomas
• Valuutakonverter: ITL kurss täna
• ÄP: Ööelu Roomas
• Märt Itaalias

Päevaleht, Vojaaž, 1994.

Kaido Einama

Odav bussireis Euroopasse on mõnus. Kohati isegi mõnusam, kui tippklassi kõigi mugavustega reis. Eriti, kui sattuda mõnesse turistide metropoli, näiteks Roomasse. Sellisel juhul ei piisa organiseeritud ühiskülastustest tähtsamate vaatamisväärsuste juurde. Liigne organiseeritus reisil on isegi ebameeldiv, sest paratamatult on tekkinud mitmesugused tavad ja reeglid, kuidas üht või teist vaatamisväärsust välismaalastele esitatakse (et ikka kõik aru saaksid ja tekiks mingi stereotüüp). Turist "vormitakse" mingi standardi järgi.

“Kui armastad, armasta leegitsedes.
Kui vihkad, siis vihka kirka välgatusena.
Kui pidutsed, tee seda nagu argipäeva ei tulekski.”

Krista Dudarenko

Reisijututoale

Krista Dudarenko

Reisijututoale

Lõuna- Itaalia erineb maa põhjaosast oluliselt- selle veendumuse tekkeks ei kulu kuigi palju aega. Maastikupildis hakkavad silma küpressid ja viinamarjaistandused, seevastu pooleliolevad majad ja üldine korrapäratus annavad tunnistust, et majanduslikult on piirkond maa põhjaosast tunduvalt maha jäänud.

Krista Dudarenko

Reisijututoale

Rooma.

Igavese Linna esmaavastajad, külastame hakatuseks küllap iga turisti kohustuslikku programmi kuuluvaid vaatamisväärsusi Colosseum, Foorum, Veneetsia väljak, Traianuse turuhooned ja Kapitoolium.
Piazza Navona on kahtlemata üks Rooma kenamaid väljakuid: ovaalsel platsil seisavad koguni kolm purskkaevu, milledest tähendusrikkaim on vahest keskmine, Jõgede purskkaev. Vetevoogude keskel kehastavad allegoorilised figuurid maailmajagusid ja jõgesid. Just Navona väljakult saame täiendust kodusesse pildigaleriisse- siin müüakse akvarelle saapamaa tuntuimate paikadega ning need momendid pakuvad ohtralt äratundmis- ja meenutamisrõõmu.

• Päevitage mõõdukalt, hoiduge piimajoomisest! Magellani Pilved, 1994

Urmas Eigla

Reisijututoale, 19. september 2000
Signe Pärt

Kes meist poleks kuulnud sõna Jeruusalem. Esimesed assotsiatsioonid, mis selle linnaga seoses tekivad on Piibel, kirik, juudid… Kaasaegses kontekstis lisanduvad ka veel poliitika ning kemplemine teemal "kellele peaks linn ikkagi kuuluma".

Alljärgnevas kirjatükis poliitikast juttu ei tule, kuna meie grupi viisid sinna hoopis teised huvid. Nimelt toimus Jeruusalemmas IFLA (International Federation of Library Associations) 66. aastakonverents raamatukogu- ja infotöötajatele üle maailma, milles osalesid ka eestlased. Viibisime Pühas paigas augustikuus, mil kuumus on eriti tappev - kraad näitas stabiilselt 45-47 kraadi. Võrreldes Tel Aviviga aga oli Jeruusalemmas tuulisem ja kuivem ning tagasi mõeldes polnud kuumuse talumine mitte just kõige hullem katsumus. Lõunamaine kuumus on lihtsalt teistsugune kui oleme siin harjunud.

Islandil palju puhast õhku ja Internetti

Kaido Einama Äripäev, 2000

Kui Islandile lennata Island Airi lennukiga, pakutakse äriklassis nagu igal pool mujalgi viski kõrvale jääd. Kuid mitte lihtsalt jääd, vaid tuhandeaastast, jäätunud samal ajal, kui islandlased avastasid esimestena Ameerika. Tuhandeaastast jääd pakutakse Ameerika avastanud Leifur Eiríkssoni auks 12aastase viski kõrvale, mille tõid esimesena Islandile Iiri mungad.

Puhkepäev, Äripäev 11.02.2000 Raivo V. Raam

India reis on nagu magustoit ning seda maad tasub külastada siis, kui teil on kõrini Vahemere kuurortidest, mis erinevad üldilmelt üksteisest samavõrd, nagu Lasnamägi Annelinnast. Või siis, kui Pariis, London ja Rooma on ennast teie jaoks ammendanud. India reis peaks kestma vähemalt kolm nädalat, sest esimesel nädalal te vaevalt et saate lahti prügimäe tundest. Pealegi väidab mitteametlik statistika, et 90%-l lääneeurooplastest ja 70%-l idaeurooplastest tuleb reisi algpäevil kõhuhädadega tegemist teha.

Seega on kokkuvõttes kaks võimalust - te kas ei harju ja jäätegi jälestama seda maad, või hakkate nautima teisel-kolmandal nädalal. Väga populaarne on eurooplaste seas ka Indias kuude kaupa seljakotiga rändamine. Ilmselt ainult nii saabki sellest maast killukese mosaiigi kokku panna.

Pühapäevaleht, aprill 1997

Kaido Einama

Aprilli keskel, kui meie veel esimestest sinililledest unistame, on Hollandi põlde katmas punane lillemeri. Rahvuslik lill tulp seotakse kõikvõimalikesse liikuvatesse rohelusepuhmastesse ja veetakse rongkäiguga läbi maa. Lillefestivali sabas venib hiiglapikk lilleturistide karavan, et kõike seda ilu näha.

Äripäev, Puhkepäev, 14. märts 2003

Mart Reimann
Matkajuht
TPÜ rekreatsioonikorralduse õppetooli õppejõud

Talvematk on tegevus, mis pakub vaheldust murdmaasuusarajal liuglemisele või suusamäel tõstukijärjekorras seismisele ja väärib kindlasti proovimist.

Kui suvine looduses käimine ja telkimine on iga aastaga üha populaarsemaks muutunud, siis talvel on Eesti loodus enamasti vaikne ja inimtühi. Talvel matkama minekut peetakse sageli ebameeldivaks ja isegi ekstreemseks toiminguks.

Äripäev, Puhkepäev, 14. märts 2003

Kaido Einama

9. märtsil kell 15.35 teatati, et Tallinnas Pirita teel on rannast umbes 1,5 km kaugusel laevatee lähedal kaks inimest jääl. Jääl olid Andrei (s. 1988) ja Aleksander (s. 1986), kes tulid ise kaldale ja anti politseile üle. Päästeteenistus ja Merevalvekeskuse kopter olid valmis alustama päästeoperatsiooni.

Kuigi jää on ligi pool meetrit paks, on merel liiklemisel omad ohud. Seal sõidavad laevad, nende teele jäädes aga võivad merel jalutajad ohtu sattuda.

Äripäev, Puhkepäev, 11. aprill 2003

JARMO SARNET
Puhhi Matkaklubi eestvedaja

Kui vastad küsimusele “Kas suudan seada grupi huvid kõrgemale isiklikest ja ei virise?” jaatavalt, siis võib minna mõnele pikemale eestimaisele matkale ja alles siis hakata mõtlema mägedesse ronimisest.

Edasi tuleb selgeks teha, kas on soov minna mägedesse omapäi (mägedesse ei minda üksinda, vaid alati grupina) või matkaklubiga. Matkaklubiga mägedesse minek on lihtsam ja ohutum, kuna kogu töö, alates marsruudist kuni menüü koostamiseni tehakse ära.

Linke:

• valuutakonverter: ESP kurss täna
• Online veebikaamerad Hispaanias
• Transmediterranea laevad Mallorcale
• PM 1996: Mallorca reisikiri
• Postimees 1999: Mallorca reisikiri
• Mallorcaweb
• Balearics Guide
• Vaata ka reisijututoa Hispaania albumit

Rannad

Liivarannad asuvad põhiliselt saare lõuna- ja idaosas. Playa de Palma rand on 5 km pikk.

Söök

Kolmekäiguline lõuna 80 kr, eelroad 40-90 kr Kvaliteetvein al. 80 kr, lauaveinid al. 20 kr

Transport

Transmediterranea laevad, sinna ööbimisega kajutis ca 12000 peseetat, tagasi kiirlaevaga 3,5 h ca 9000 peseetat

Mida vaadata

Raekoda Piiskopi palee, Almudaina palee, Araabia basseinid (a la saun), Katedraal, Mallorca muuseum, Hispaania Küla, Genova koopad.

Reisijututoale, 31. juuli 2000

Krista Dudarenko

“… Siis järgne mulle saarel, millel valitseb rahu. Kus mehed eales ei kiirusta ega naised ei vanane; ja sõnu ei kulutata asjata. Kus päike särab kauem kui kuskil mujal ning Leedi Kuu liigub oma teel aeglaselt, jõudeolemisest unisena. See saar on Majorca”.

(Santiago Rusinol) …

Pealinnas Palmas maandudes on õhusooja +25 kraadi (Tallinnast lahkudes seevastu vaid ebasõbralik +14).

Ilm on kergelt vines, ent oodatud troopilise varjundiga.

Oleme igati ootusärevas meeleolus ja samas teeme esimesed fotod lõbusalt sulisevatest purskkaevudest ja üleni säravlilladesse õitesse mattunud põõsastest, mida hiljem saarel üha ja üha kohtame ning mis oma lopsaka iluga alati silma rõõmustavad.

Linke:

• Hotelli broneerimine Kanaaridel
• Lennupilet kanaaridele
• Valuutakonverter: peseeta kurss täna
• Lanzarote reisikiri
• Gran Canaria
• Kanaaride kaart
• Kanaaride tuurid
• Lanzarote.com

Vaata ka Reisijututoa Kanaaride pildialbumit

Linke:

• Hotellibroneering Kanaaridel
• Tenerife 1994
• Loodus 1998: Tenerife

Söök

• Kolmekäiguline lõuna 80 kr, eelroad 40-90 kr
• Kvaliteetvein al. 80 kr, lauaveinid al. 20 kr

Reisijututoale, 12. aprill 2001

Krista Dudarenko

Pühapäevaleht, 1997

Kaido Einama

Olid ajad, kui Kanaari saared olid Eestist välismaale reisija prestiiþireis. Pärast Kanaare tuli kõik muu: Pariis, London, New York. Nüüd käivad Kanaari saartel need, kellel kunagi see nimi kõrvu jäänud või need, kes harjumusest eest leida mugavaid muretuid liivarandu ikka sinna lihtsalt puhkama sõidavad. Ilma kurnavate ekskursioonide ja tüütu bussisloksumiseta.

Kanaarid kui kuritahtliku logelemise sünonüüm on praegugi oma mõjujõus, kuigi saar iseenesest on peale liivarandade ka vanade ja ajalooliste vaatamisväärsustega. 1500 kilomeetrit Atlandit eraldavad Euroopast saari, mida peetakse iidse Atlantise ainukeseks vee peale ulatuvaks osaks.

Estraveli kliendileht ESTraveller, september - oktoober 2001
Kaido Einama

Käesoleva artikli autoriks on Äripäeva arvutirubriigi toimetaja Kaido Einama, kelle hobiks on ka interneti reisiportaali Reisijututuba tegemine. Kataloonia pealinn Barcelona erineb mitut pidi muust Hispaaniast. Esiteks - seal on valgepäised ja pikad inimesed. Teiseks - nad räägivad oma keelt, katalaani keelt. Kolmandaks - Kataloonia piirkond on Hispaania ülejäänud osadest enam arenenud piirkond.

Äripäev, november 1999

Raivo V. Raam

Pole magusamat aega Hiinasse sattumiseks, kui mõne riikliku tähtpäeva eelne periood. Ja Hiina RV 50nda juubeli tähistamiskampaania oli just üks selliseid. Kevadel Pekingis käinud kurtsid, et paljud turismiobjektid olid tellinguis ja neile ei pääsenud ligi. Septembri viimaseks nädalaks oli aga kogu ehitusrämps Hiina pealinna peatänavailt ja väljakutelt eemaldatud ning asendatud kommunistlikule ideoloogiale kohase butafooriaga.

Päevaleht, 1995

Nii nagu mõni aeg tagasi Eestis välismaalasi pärismaalastest
rangelt eraldi hoiti, on ka Hiinas sarnased kombed säilinud
siiani. Turistile pakutakse spetsiaalset raha, nn. sertifikaate,
neile on eripoed, hotellid, spetsiaalsed lõbustuskohad.
Muidugi ei astu keegi risti teele ette, kui välismaalane
temale mõeldud "mängumaalt" väljaspoole astub, kuid

Päevaleht, 21. juuni 1998

REIN SIKK
Nuuk-Kangerlussuaq-Tallinn

“Kui komistad lennukitrepil ja murrad jalaluu, hakkavad innuiidid südamest naerma,” selgitas 32 aastat Gröönis elanud Ole Oxholm saarerahva ja eurooplaste mõttelaadi erinevust. Kaheksa aastat grööni kultuuri Põhjalasse eksportinud Oxholm jätkas: “Innuiidid ei naera kahjurõõmust, nad on südamest õnnelikud, et murdsid üksnes jalaluu, mitte aga kaela.”

Eesti Päevaleht, 14. juuni 1998

REIN SIKK
Kangerlussuaq–Kopenhaagen–Rakvere

Loodusimena pole Grööni mandrijääle võrdset. Miljardid tonnid aastatuhandete vanust jääd liigub ja häälitseb mudalaamas lesiva poolunes saurusena. “Kui sa enesetapja pole, siis ära roni ligemale,” hüüdis võimsa dÏiibi roolist Jim Hufsey, USA Kangerlussuaqi lennuväebaasist Gröönimaale maha jäänud mees, kes nüüd huvilisi mandrijääle sõidutab. Hetke eest oli Jim oma masina poolesaja meetri kõrguse jäämassi veerde keeranud, nüüd kibeles lahkuma. Kunagi ei tea, millal ülalt pudenev majasuurune jäätükk auto lömastab.

Grööni pealinna Nuuki valitsusasutused on taanikeelsed

Eesti Päevaleht, 11. juuni 1998

REIN SIKK
Nuuk-Rakvere

Inussutissarsiorsinnaajunnaarallaarnersiutaarukkallartariaqaleraluarnersoq-una? on pikim gröönikeelne sõna, mis oma 77 tähega pretendeerib ka maailma pikima sõna tiitlile. “Ma mõtlen, kas me ei peaks sellelt inimeselt ära võtma ajutise töövõimetuse eest saadavat pensioni,” selgitas sõna sisu Nuuki lastekirjanik ja kooli-õpetaja Pia Rosing Heilmann. Ta lisas, et grööni keel sarnaneb pigem hieroglüüfe kasutatavate keeltega, mitte Euroopa omadega. Grööni sõnad sünnivad baasväljendile silpide ja lõppude liitmisest. See teebki sõnad pikaks.

Hülgemaks on Gröönimaal delikatess, kajakasupp aga tavaline roog
Eesti Päevaleht, 6. juuni 1998
REIN SIKK, Nuuk

Tõstsin auravast hülgest lõigatud verise maksa suu juurde ja hammustasin, saatjaks kalaturu innuiitide pilgud. Grööni tähtsaima delikatessi söömise mõju oli silmapilkne – hetke eest tõrjuvad olnud kalamüü-jad, linnusulgijad ja hülgenülgijad avanesid kui nõiavitsa väel. Nendega koos verisest maksast hammustaja võetakse omaks.

 

• Hotelli broneerimine Gibraltaril
• Valuutakonverter: ESP ja GBP kursid täna

•  Gibraltari pildid

Raha: inglise nael, hispaania peseeta 1GBP=19EEK, 1ESP=0,1EEK loo ilmumise ajal

Hinnad: Bensiin Super 4.20EEK Shoti viski 45EEK Postkaart 5EEK Praad 60EEK

Pühapäevaleht, 1996 september Kaido Einama

Kuus ja pool ruutkilomeetrit kaljut Gibraltari väina Euroopa–poolel on ihaldusväärne paik. 440–meetrine kalju, mille alles hiljuti turistide hordid avastasid, on maiuspala olnud kõikidele maailmavallutuslike plaanidega suurriikidele. Praegu kuulub maatükk inglastele ja ahvidele. Inglased Gibraltaril peavad eestlasi rohkem "valgeteks inimesteks" kui näiteks naabreid hispaanlasi.

Pühapäevaleht, veebruar 1997

Kaido Einama

Tundmatud saared Vaikse ookeani keskel - Filipiinid - on eestlaste jalajälgi veel väga hõredalt täis. Eelmise aasta lõpupoole seal käinud golfimeeskond sai MM-võistlustel küll päris viimaste hulka, kuid reis ise oli väärt kohaleminemist. Kaugest maast räägib AGE reklaamibüroo projektijuht Karin Kilp.

Linke:

• Hotelli broneerimine Bulgaarias, Sofias
• Oanda valuutaspikker: Bulgaaria LEV täna
• Kauri Bulgaaria reisipäevik

Metsik oli seekordne aastavahetus, ekstreemselt metsik, võrreldes varasematega.
Tähistas seda aastavahetust sügaval Endla rabas, pisikeses romantilises matkamajakeses. Seda hoolimata väljas paukuvast pakasest, kolmekümnest külmakraadist ning üliraskest ligipääsust peopaika.

Käies aastaringselt ning iga ilmaga seiklemas kõikjal Eestis, ei tahtnud sedagi tähtpäeva kusagil linnas tähistada. Metsik loodus sobis kõige paremini uue aasta vastuvõtuks. Sestap siis Endla raba.

Kotkapilgule avaneb kõrgusest silmipimestav vaade all laiuvatele väljadele. Ümberringi on raba, üksikud puudega saarekesed sellest esile tõusmas, kauguses metsaviirg. Loodus on vaikne ja talviselt kaunis, pilvepiirilt pudeneb üksikuid lumehelbeid. Natuke eemal vaatekohast on püstkoda ja lõkkekoht, edasi vaevumärgatav jalgrada soole suundumas.

Selline pilt paistab igale matkajale, kes talvisel ajal ronib Rüütli raba serval vaatetorni tippu. Ida-Virumaal, Iisakust veidi Tartu poole asuva raba leiab Kotka matkaraja teeviitade järgi. Riigimetsa Majandamise Keskuse initsiatiivil on korrastatud rappa viivad teed, ehitatud matkarajad ning laudteed, püstitatud lõkkeplatsid ja väiksemad ehitised. Matkaraja enda kogupikkus on ca. 6 km; sellest 1,5 km rabamaastikul, enamus aga metsade ja vallseljakute rüpes lõpp-punktiga Iisakul.

Milleks koguda aasta otsa raha sukasäärde ning see siis talvel ühe korraga soojal maal ära laristada? Vedeleda basseini serval, mis ei erine Eesti omadest? Igavleda ööklubi ukse ees, kui taskuraha kulutatud? Jalutada ekskursioonigrupiga mööda tolmuseid tänavaid ning lõpuks tõdeda, et midagi ei nähtudki? Teha fotosid, mille mõte seisneb vaid sõprade ees uhkeldamises? Tulla tagasi Eestisse – päikesest ära põletatud ja vaimselt rahulolematu?

Tasub teada

• Hotelli broneerimine Venemaal
• Liiklus: Moskva magistraalidel oskavad ka Ladad 140ga kihutada, nii et esialgu kuuerealise tee viiendasse ritta ei maksaks trügida.
• Sõiduaeg: Tallinnast kell 6 varahommikul startides jõuab hilisõhtuks Moskvasse.
• Bensiin: odav, ca 6 kr liiter ja bensiinijaamu on igal pool. Kanistritega, nagu vanasti, ei pea sinnapoole enam sõitma.
• Kaardid: Venemaal või meil välja antud kaartidesse maksab suhtuda ettevaatlikult. Mõnda kaardile joonistatud teed polegi olemas, see sai küll kunagi planeeritud, kuid rahapuudusel on jäänud ehitamata.
• Suletud tsoonid: Venemaal on endiselt piirkondi, kuhu ei tohi minna, ja suletud linnu, näiteks Sosnovõi Bor.

Äripäev, Puhkepäev, 28. märts 2003 (täispikk autori versioon)

Toomas Talts, IT Grupp

Puhkepäev, 25.02.2000 Villu Zirnask, Eesti Päevaleht

Reis Edela-Boliivia inimtühjadele ja viljatutele aladele on kui reis teisele planeedile - sedavõrd harjunust erinevad on värvid, sedavõrd kummaline on maastik. Eriti meeltmööda peaks see kant olema J.R. Tolkieni kääbiku-raamatute või Salvador Dali maalide austajaile.

Reisi alguspunkt on Uyuni Põltsamaa mõõtu linn 800 km kaugusel Boliivia pealinnast La Pazist. Uyunist jääb kaugelt vaadates mulje kui kosmoserändurite laagrist asustamata planeedil. Nimelt asub küla keset hiigelsuurt ja tühja tasandikku, mida ääristavad vulkaanide üksikud tipud. Ent seestpoolt vaadates on tegu üsna turisti sõbraliku linnaga (kui te igapäevastest vee- ja elektrikatkestustest suurt numbrit ei tee). 

Linke:

Päevaleht 1995
Kaido Einama

Olete sattunud Lõuna–Euroopasse. Selja taga on maailmalinnad Pariis, Rooma või Ateena, ära tahaks aga käia ka kuumal maal Hispaanias. Teel aga on raha üle jäänud, sest eestlase jaoks kallid riigid ei ole kutsunud just suuri oste tegema. Tõustes bussi või sõiduautoga Püreneede käänulisi teid pidi ülespoole, avastate peagi omapärase koha – väikeriigi, mis oma suuruselt ehk isegi Eesti kõrval väike tundub – Andorra. See on koht, kus on samal ajal nii Prantsusmaa kui ka Hispaania kultuuri mõjutusi — rohkem on siiski tulnud läänenaabritelt – Hispaania kõige Prantsusmaa–poolsemalt rahvalt kataloonlastelt. Ja suhteliselt odavad poed, mis viivad hetkeks tasakaalutunde, ahvatledes ostma eelkõige just tohutul valikul mitmesuguseid tehnikakaupu.

Linke:

Päevaleht, 1995

Kaido Einama

Kui Türgis sai puhata raha säästes
ja samas veidi tagasihoidlikumates tingimustes mererannas
lesides, käies vahepeal ära ajaloolistes linnades,
siis Austria pakub turistile hoopis midagi muud. Lisaks
parajalt kõrgetele hindadele pakutakse Austrias puhkust
puhtas looduses mägede vahel, kõikjal ümbritseb turisti
väga kõrge elustandard. Ka turvalisusega pole probleeme.
Austrias puhkavad nii spordi– kui kultuurihuvilised.
Esimesed sõidavad mägedesse, leides endale sobiva suurusega
slaalominõlvadega suusakeskuse, kultuurihuvilised külastavad
Viini erinevaid ooperiteatreid ja kirikuid.

Pühapäevaleht, november 1996

Urmo Kohv

Viie tuhande meetri kõrguselt paistab kevadine Argentina
silmapiirini laiuva rohelise vaibana. Mudase Rio De
La Plata hiiglaslikust suudmest paisuv lahesopp eraldab
sellest Uruguai tasandike rohekas–kollased toonid ning
ettepoole kiigates paistab lennukiaknast sipelgapesana
Buenos Airese laialivalguv kontuur.
Eestlased ei pea Argentinat kuumaks turismimaaks. Kuigi
põhjast lõunasse vahelduva looduse rikkumatus ja kliima
erinevus (riigi territoorium läbib mitut kliimavöödet)
need seisukohad kummutama peaksid. Pealegi on seal parajasti suvi, kui meie talvemõnusid naudime või kevad, kui meil puud lehti langetavad.

Vaata ka Cebiti fotoalbumit Reisijututoas Äripäev, 13. märts 2003 Kaido Einama, Tarmo Riisenberg

Kui eelmisel aastal Las Vegases toimunud Ameerika suurim tehnoloogimess Comdex võib osalejate puudumise tõttu jääda isegi viimaseks, siis Hannoveris eile alanud Cebit näitab, et tehnoloogiasektor on mõõnast üle saamas. Eriti kehtib see kõige kohta, mis sisaldavad endas uut trendisõna - mobiilsus. Mobiilsed seadmed, uued kaameraaga telefonid, traadita võrgud ja juhtmevabad lahendused panevad messibokside juures rahva tunglema. 26st messihallist on ligi pooled ehk 12 pühendatud telekommunikatsioonile, ülejäänud hallides tehakse tagasihoidlikumalt juttu ka arvutitest, tarkvarast ja lisaseadmetest. Ka Nokia juht Jorma Ollila ütles Cebiti avakõnes, et mobiilsusest saab uus megatrend ja tarkvara ning arvutite messist on saanud tõeline tehnoloogiamess.

Äripäev, 13. märts 2003 Kaido Einama

Kui vastata rohket raha lubavatele elektronkirjadele Nigeeriast, kaotab paremal juhul raha, halvemal juhul lisaks ka elu või tervise, selgus Domina Security korraldatud testist. Paljud elektronpostiaadressi omanikud on vähemalt kord leidnud oma postkastist kirja, mis kutsub miljoneid teenima. Kord pakutakse teenimisvõimalust Nigeeria rikka pärija varanduse kõrvaletoimetamisel, kord Londoni soliidse ärimehe raha kantimisel. Andmeturbefirma Domina Security turvalisuseksperdid uurisid, mis saab siis, kui neile kirjadele ka vastama hakata.

Vaatamisväärsused:

• Jägala juga (kõrgus 8m)
• Kiiu tornlinnus
• Kostivere kivikalmed
• Saha kabel ja rõngasrist
• Kolga mõis

Päevaleht, märts 1995.

Kaido Einama

• Põhja–Eesti Turismiühenduse väljasõit põhjarannikule•
15. märtsil alustas Tallinnast "Viru" hotelli lähedusest
sõitu reisibuss. Mitte turistidega, vaid turismitöötajatega,
kes läksid tutvuma kohtadega, kuhu hiljem oma kliente
saata. Enne, kui välis– või siseturist Ida–Harjumaa
turismiobjektidele lasta, prooviti kõik omal käel ära
— alates tuumapea raketišahtist Tallinna kälje all ja
lõpetades Lahemaa Rahvuspargi mõisakompleksidega.

Päevaleht, 1994, elu, reede, rubriik vojaaz

Kaido Einama

Pühapäeva õhtu Võru lähedal Kubijal on augustikuu vihmavalingutes üsna trööstitu. Kubija järve kaldal asuvasse Võru turismikeskusesse rühivad mööda mäkke tõusvat rada kaks saksa turisti - esimesed "maadeavastajad", kes kuulutavad suve lõppu ja eurooplaste loidu huvi Eesti augustikuise looduse vastu. Nende eesmärgiks on jõuda katuse alla - sooja hotellituppa - , kus oma läbiligunenud kompse ja märgi riideid kuivatada ning kaarti uurides leida tagasitee lähima rongijaamani. Nende jaoks on seiklusrikas suvi läbi, koju minnes arvatavasti kiidetakse ka kaasmaalastele Lõuna-Eesti omapärast ja puutumatut loodust.