Nõidade öö Vormsi saarel

Vormsi nõidade kokkutulekPühapäevaleht, elu, 1994.

Kaido Einama

19. - 21. augustini kogunes Vormsile üsna ebatavaline ja kirju seltskond, et korda saata pealtnäha mitte midagi ütleva nimega üritus - Vaimsuse laager. Taevas pidanuks olema täiskuu, aga paksude pilvede vahelt ei paistnud midagi. Seetõttu ei olnud näha ka nõidade siluette luua seljas kuupaistel ringi kihutamas. Nõidade kokkutulekule Vormsile oli kogunenud lisaks nõidadele-ravitsejatele, kes ennast kaasaegselt sensitiivideks nimetasid, ka lugematul hulgal haigeid, vaevatuid ja põduraid, kes oma hädadele leevendust tulid otsima ja nõiaõpilasi, kes kolme päeva jooksul peetavatest loengutest rohkesti elutarkusi lootsid ammutada. Kohaletulnute igapäevaelu lahutamatuks osaks oli ajalehtede "Paradoks", "Päikesetuul" või "Kolmas Silm" lugemine ja õhtune mediteerimine või mõnes orientaalklubis osalemine.

Korraldaja Ingvar Luhaäär (Tallinna Orientaalklubi president) ütles, et registreeritud osavõtjaid on nimekirja kantud 126, kuid tegelik laagriliste arv on pisut suurem - imevõimetega inimeste ümber tiirleb alati igasuguseid "metsikuid", kes on 100-kroonise osavõtutasu maksmata jätnud ja niisama laagris pesitsevad. Kokku oli Vormsil üle 140 "Vaimsuse Laagrist" viibija. "Nõidadeks ei tahaks ma seda seltskonda nimetada, sest neist on Eestis teatud mõttes teistsugune ettekujutlus, kui meie laagrit külastavatest sensitiividest. Muidugi võib nende seas olla ka nn. "klassikalisi" nõidu, kuid väga vähe. Nimetagem neid ikkagi sensitiivideks või imeravijateks."

Luhaäär ise endal erilisi imevõimeid ei leia olevat, kuid arvab, et sensitiivsus on teataaval määral arendatav ja nõuab ka sünnipärast annet. Orientaalkubi Sensitiivteaduste koolis arendatavatki andekamate oskusi. "Salme tänava kultuurikeskuses hakatakse selgi sügisel meie koolis õpetama uusi sensitiive, laagergi on neile üks võimalus ennast täiendada ja kogunumate kõrvalt üht-teist õppida," rääkis Luhaäär.

Müstilised märgid

Vaevalt oli laagrisse tulnud seltskond Rohuküla praamilt maha roninud, kui sensitiivid oma instrumendid välja võtsid. Laagriplatsil telgile sobiva koha valikul hakkasid nad pendlit kõigutades kadakate vahel nagu sapöörid ringi luusima. Omavahel räägiti müstilistest märkidest, mida saarele tulles tee peal nähti - näiteks draakonikujulistest pilvedest, mis Vormsi poole osutasid või peatselt saabuvast maailma lõpust (mõned usulahud olevat oma arvutuste tulemusel avastanud, et Kristuse 2000. sünnipäev on selle aasta 21. augustil ja siis võib oodata isegi viimsepäevakohut).

Peagi kutsuti rahvas ürituse korraldaja Ingvar Luhaääre poolt argliku kellahelina saatel loengule - nõidu õpetati valmis olema psühhiliseks kaitseks.

"Inimese peal saab erinevaid teemasid nagu klaveriklahvidel läbi mängida ja proovida, kuidas ta reageerib," juhatas filosoof Jüri Eintalu nõidusliku seltskonna psühholoogia salapärasesse maailma, "seejärel võetakse ette need tundlikud teemad, millele kõige paremini reageeriti ja esitatakse neid seni, kuni inimene endalt kaitse pealt ära võtab. Siis on saavutatud hüpnoosiseisund, milles võib aju mõjutada otse alateadvuse kaudu."

Kuulati ka tuntud sensitiivi Feliks Jalakat Lääne-Virumaalt Roelast. "Ta kiirgab soojust,"sosistasid inimesed tunnustavalt sensitiiv Jalaka läheduses seistes, keda korraldaja Ingvar Luhaäär "elavaks mõõteriistaks" nimetab, kuna esineja tegeleb pendli abil haiguste, energiahälvete, "biovampirismi" diagnoosimisega. Taibates ümbritseva seltskonna ebatavalisust hakkab aga kellegi koer valjusti ulguma.

Nõiad pole kurjad

Esinejad toonitavad tihti vaid üht - nõiad ei ole kurjad. Kuna keskajast on pidevalt sisendatud mõtet neist kui kellegitest kurjadest, põletatud neid tuleriidal ja nende õpetusi ümber lükatud, on nõiad nüüd need, kellega hea lapsi hirmutada. "Me ei ole kurjad teiste vastu selle pärast, et paha energia tuleb sellele tagasi, kes teisele halba soovib," rääkis Feliks Jalakas, "teiste inimeste kurja vastu pole keegi kaitstud ja selle vastu soovitan kanda suletud haaknõelu südame lähedal." ("Punkariks ma nüüd küll ei hakka," pahandas üks eakam "nõid").

Vormsi kirikus "energiat imemas"

Teisel laagripäeval, kui hommikune taimetoit söödud, suundus kogu seltskond Vormsi "pealinna" Hullosse. Sensitiivid asusid "energeetiliselt huvitavas" pühakojas kohe pilte "silitama" ja pomisesid tunnustavalt: "Väga hea energiaväli... mõnus pilt, eriti siin keskel, soojendab kohe." Vormsilased jäid oma pühapilte imestunult silmitsema, nõiad aga suundusid surnuaeda rõngasristide vahele jalutama. Ette jäi kalmistu kaev, millel samuti läbinägemisvõime täpsuses jõudu katsuti. "See kaev on oma 15-20 meetrit sügav," poetas üks sensitiividest eemalt. "Ei, 16 meetrit ja 75 sentimeetrit,"parandas teda üks noorem naisnõid. "16 m 75 cm kõikumisega 3 millimeetrit," arvas kolmas, keda sensitiivides kahtlemise pärast kohe viltu vaatama hakati. Haudade vahel jalutades prooviti ajaviiteks mõistatada, kas kalmu alla on maetud hea või halb inimene.

Hüpnootiline loeng Rumpo poolsaarel

Pärast väikest jalgsimatka jõudsid laagrilised Rumpo poolsaarele, kus hävitati korraldajate poolt kaasa antud proviant - limonaad ja küpsised ning sensitiiv Tiit Teras Nõmmelt alustas järjekordse kahetunnise loenguga sellest, kui jõuetu on teadus kõiksuse ees. Kohati jõuti isegi niikaugele, et üks loengut kadakate vahel kuulav füüsik sapiselt märkis: "Nende arust on tunnetatav see, mis on katsutav ja kõva!"

Sensitiiv Terasel tundub olevat hea hüpnotiseerimisvõime või on koosolijad öö läbi "sabatit" pidanud, igatahes vajus pealtvaatajaskond sügavasse unne. Isegi Ingvar Luhaääre teade, et laagris on ootamas Ado Kochi parimate Kesk-Aasia traditsioonide järgi valmistatud Buhara bilaff, ei mõjunud ergutavalt.

Maailmalõpu eelõhtul

21. august (kell 12 südaööl), mis olevat mõnede arvutuste kohaselt Jeesuse 2000. sünnipäev ja järjekordne väljapakutud maailma lõpu saabumise kuupäev, loodeti "Vaimsuse laagris" väärikalt vastu võtta jõulumeeleolus ühismeditatsiooniga. Kadakatevahelisele platsile moodustus mediteerijatest ring, pimeduses hakati üksteise järel südant puistama ja telefoninumbreid vahetama. Kellegi monotoonne hääl õpetas neid, kes veel mediteerimisest suurt ei jaganud: "Asetage jalad risti, käed rindade vahele. Seejärel alustage loitsu... Teatavasti on 21. august Jeesuse sünnipäev ja ühtlasi ka Uue Ajastu (New Age) algus. Nüüd rääkigu igaüks oma lugu..."

Kell lähenes 12-le, ärevus laagris kasvas, kuigi enamus olis siiski neid, kes saabuvasse "uude aega" ei uskunud. Paljud abivajajad aga kogunesid sensitiivide vastuvõtujärjekorda, et 25 krooni eest seansile pääseda (Ingvar Luhaäär põhjendab: "Sensitiivid olid sunnitud kehtestama vastuvõtutasu, et abivajajad neid liialt massiliselt ei tülitaks. Kuid laagris tundub neid sellest hoolimata väga palju olevat." ).

Kell oli vist juba kesköötundi löönud, kui siin-seal veel loitsusid ja laule kostis. New Age-liikumise esindajad olid nõidade ringist juba kuhugi ööpimedusse kadunud, lõkke ääres aga oodati sensitiiv Feliks Jalaka vastuvõtujärjekorda. Inimeste nägudelt oli näha, et paljud neist olid sensitiivilt juba tõhusat abi saanud.

Vaevatud ja haiged saavad abi

Feliks "avab" parajasti järjekordset klienti, kõigutades paljutähenduslikult oma kuulsat pendlit: "nii... vererõhk on madal, peab tõstma... pojal kaetust ei ole, kuid tal on kallal 4 energeetilist vampiiri. Kas võtan energeetilised vampiirid maha või kuidas soovite?"

Loomulikult soovitakse kurnajatest vabaneda, veel parem, kui saaks teada ka pahategijate nimed. Feliks vehib kätega mehe pea kohal ja liigutab käsi niimoodi oma 10 minutit. Siis vaadatakse uuesti märkmikku, kõigutatakse pendlit. "Tundub, et keegi on veel sees, temast ei saa kohe kuidagi lahti." Protseduuri korratakse. Mees on nii pikk, et Feliksil on tegemist tema pea kohal kätega ringide tegemisega. "Peadpidi kosmoses", arvavad inimesed.

Järgmisena astub lõkketule valgusse prillidega naine. Ta kurdab, et tütar on kohutavalt sõltuv oma mehest (naisel on vist ämma probleemid?). Feliks vaatab tütre pilti ja teatab: "Kohe näha, et kaetus on peal!"

"Vaadake minu poega ka," on naine nõudlik. "Poeg on puhas poiss. Kuid mulle tundub, et teil endal on sensitiivseid võimeid."

"Olen sellega jah pisut tegelenud," kohmatakse tagasihoidlikult, kuid järjekorrast ootab jutulepääsemist juba uus klient, kelle sugulane olevat vahepeal laagris (energiast) nii tühjaks imetud, et olevat isegi kokku vajunud. Leitakse kolm energiavõtjat, "vampiiri".

Järgmine klient kirjeldab pärast seanssi, mis tunne tal tekkis: "Pea valutab natukene ja imelik on olla. Kõrvus ka kohises natukene, tasakaal tahtis ära kaduda..."

"See on hea, et midagi tundsite," on Feliks rahul, "muidu äkki mõeldakse, et olen mingi rumal vanamees ja vehin siin niisama kätega."

Järgmisel hommikul pakitakse juba laagrit. Maailm on alles, ilm ilus ja nõidade laager läbi saanud. Eestimaal aga ootavad tuhanded abivajajad, kes seekord raviseansist ilma jäid ja tunglevad ekstrasensside, sensitiivide, bioenergeetikute ja teiste keerulise nimega tegelaste vastuvõtule.