Talvematkal ei sega putukad ja inimesed

Äripäev, Puhkepäev, 14. märts 2003

Mart Reimann
Matkajuht
TPÜ rekreatsioonikorralduse õppetooli õppejõud

Talvematk on tegevus, mis pakub vaheldust murdmaasuusarajal liuglemisele või suusamäel tõstukijärjekorras seismisele ja väärib kindlasti proovimist.

Kui suvine looduses käimine ja telkimine on iga aastaga üha populaarsemaks muutunud, siis talvel on Eesti loodus enamasti vaikne ja inimtühi. Talvel matkama minekut peetakse sageli ebameeldivaks ja isegi ekstreemseks toiminguks.

Loomulikult võib ekstreemseks muutuda iga toiming, mis on oskamatult ja hooletult ettevalmistatud. Kui aga talvematk on hoolikalt läbi mõeldud, kujuneb sellest elamusterohke ja meeldejääv üritus. Näiteks võib tuua Põhjamaad, kus talvine matkamine ja telkimine on üldrahvalik harrastus.
Selleks, et talvist matkamist ka Eestimaalastele tuttavamaks muuta, korraldas telesaade Osoon talvematka „Merest mereni“. Matkati mööda Eesti suurimat loodusmassiivi ehk Vahe-Eestit, mis kulgeb pideva 20-50 km laiuse ribana Ikla ja Pärnu vahelisel alalt läbi Eesti Lahemaa põhjarannikule. Alustati Häädemeestelt ja lõpetati Tammispea külas Lahemaal.

Miks talvel?
Talvel pakub loodus muudest aastaaegadest erinevaid elamusi: kuna taimestik puhkab ning loodus on lume- ja jääkatte all, on võimalik hõlpsasti pääseda sellistesse kohtadesse, kuhu suvel pääseda on raske, kui mitte võimatu; puuduvad putukad, kes suvisel ajal matkaliste elu sageli põrguks muudavad. Ei ole värskemat ja puhanumat tunnet, kui ärgata karges talvekülmas soojas magamiskotis. Huvitav on talvel ka vaadata ja uurida metsloomade jäljeridu, mida suvel ei näe. Kuna matkamisel on oluline päevavalgus, on parim aeg matka korraldamiseks just talve lõpp, mil päev juba pikem. Kevad on viimastel aastakümnetel üha varajasem, seetõttu ei julgenud me matka kevadkuusse jätta ja meie idee sai teoks veebruari lõpul.

Matkale eelnes põhjalik kaardimaterjali analüüs sobiva marsruudi leidmiseks. Lõplik marsruut pandi paika topograafilistel kaartidel mõõtkavas 1:50000. Eesmärgiks oli korraldada pikk talvematk ja kõige pikema marsruudi suhteliselt asustamata piirkonnas sai kombineerida just Vahe-Eestis.

Meie teekond läks kauges kaares mööda asulatest ja suurtest põllumajandusmaastikest, kuna külakoerte haukumine ja inimeste sagimine häirib matka päris palju. Matk kulges valdavalt mööda soid ja metsi.

Mida kaasa võtta?
Talvine matkavarustus ei erine oluliselt suvisest. Vajalik on soe magamiskott, abiks on ka kahe suvise magamiskoti kokkuliitmine. Suvisest matkast rohkem on vaja kaasa võtta sokke ja kindaid.

Parim varustus matkaks on laiad matkasuusad ja trossklambrid ning tugevast materjalist kepid. Mitu meie matkal osalejat kasutasid ka tavalist murdmaasuusavarustust. Kitsaste suuskadega on sügavas lumes liikumine natuke raskem kui matkasuuskadega, samuti on kaasaegsed klambrid õrnad ning võivad kukkumisel puruneda. Töökindlamad on Nõukogude ajast pärinevad kukeklambrid.
Ööbisime nii telgis kui ka matkaonnides ning vanades mahajäetud taludes, mis on traditsiooniliselt väljakujunenud matkajate peatuspaikadeks. Enamus matkaonne olid ilma kütteta ja sama külmad kui telgid, viimastes ööbides läheb öösel aga tunduvalt niiskemaks kui matkaonnis ja niiskus on talvematkaja palju hullem vaenlane kui külm.
Matkasime keskmiselt 25 km päevas, mis on küllaltki tihe graafik ning esmakordselt matkale minejale ei soovita planeerida üle 15 km päevas.

Kui graafikust maha hakkasime jääma, aitasid meid lumest lahtilükatud metsasihid või teed, kus läbisime kohati rohkem kui 6 kilomeetrit tunnis. Tuleb arvestada ka ootamatustega, näiteks meie matkal mõnda kaardil olevat teed ei eksisteerinud ja aega maastiku läbimiseks kulus mitmeid kordi enam. Seisakuid võivad tekitada ka matkavarustuse purunemised, mille remont aega võtab.
Matk kestis 12 päeva. Esmakordselt matkale minejale soovitaks kahte päeva ühe ööbimisega.

Alustuseks võib proovida kogu varustusega võtta ette mõnetunniseid retki kodu lähedal ja proovida telkida näiteks koduõuel.

Mitmepäevase suusamatka varustus

Isiklik varustus

  1. Jalanõud: matkasaapad/suusasaapad/voodriga kummikud

 

  • Säärised (lumesukad)
  • Sokid: 3 komplekti
  • Kindad: 2 komplekti – õhemad ja paksemad
  • 2 paari hingavat pesu
  • Kampsun/fliis
  • Vihma- ja tuulekindlad jope ja püksid
  • Sulejope või –vest
  • Seljakott
  • Külma taluv magamismatt ja soe magamiskott
  • Tasku- või otsmikulamp
  • Sööginõud (kauss, kruus, lusikas nuga), veepudel
  • Märkmik, pliiats, kell, õmblustarbed
  • Tikud
  • Suusavarustus: (laiad) suusad, kepid (rõngastega tugevast materjalist,), suusasidemed
  • Päikeseprillid

    Grupivarustus

    1. Matkakaart, kompass; (GPS)

     

  • Telk (talviseks kasutamiseks)
  • Piiritus- või gaasipriimus; põletusaine; toidu valmistamise nõud
  • Toiduained, soovitavalt kiiresti valmivad, vähese veesisaldusega, mitte kergelt riknevad.
  • Tööriistakomplekt (suusavarustuse remondiks), suusamäärded, liigendnuga, kirves
  • Apteek

    Allikas: Mart Reimann

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.