All

Äripäev, Puhkepäev, august 2001 (pikk toimetamiseelne versioon)

Kaido Einama

Kuigi sõda lõppes Horvaatias juba 6 aastat tagasi, hüüatavad paljud ka praegu murelikult, kui kuulevad, et keegi läheb Horvaatiasse reisile.

Sõda on Horvaatia turismile jätnud jälje ka praeguseks, kuid see ei tähenda, et kohapeal tõepoolest midagi karta oleks. Vastupidi – see Vahemere äärne slaavi riik reklaamibki oma Euroopa ilusaimaid randu ja huvitavat mägist loodust lausega “Tulge Horvaatiasse, enne kui turistide massid selle paiga taasavastavad!”

Zagreb on pealinn. Vaatamist vääriv linn. Kindlasti käi Zagrebis ära, kui Horvaatiasse satud. Natuke meenutab isegi Tallinna oma tänavalaternate ja Toompea-suguse mäega. Ilusad pargid kesklinnas. parkides kohalikud noored, kurameerimas jne.

Plitvice rahvuspark on fantastiline koht, ca 140 km Zagrebist ranniku poole, Dalmaatsia maantee ääres. 16 imeilusat helesinist järve mis on omavahel ühendatud koskede ja jugade kaskaadidega. Suurel järvel sõidab laev.

Paklenica kanjon on ka suurepärane rahvuspark Aadria mere ääres, sõites Zadari suunas pööra Aadria maanteele ja ca 12 km pärast sildid näitavad sisemaa poole. Seal teevad ka profid mägironimist, saab ise mäkke tõusta ja koobastesse mäe otsas ronida.

Ilmus algselt: Äripäev, Puhkepäev, 28. veebruar 2003
Kaido Einama

(Mine otse linkide juurde, neid täiendatakse siin jooksvalt, viimati kontrollitud 06.2021)

Puhkama võib minna reisibüroo valmispaketiga, oma autoga või seljakotiga. Igal juhul aga aitab reisi omapärasemaks ja ka odavamaks muuta pilk Internetilehekülgedele, mis pakuvad reisiks vajalikku infot ja reisiteenuseid. Internetist reisiteenust muretsedes ei pea tavaliselt tasuma reisibüroode lisatasu, mis on vajalik firmade kontorite ja teenindajate ülalpidamiseks.

Linke:

• Hotellibroneering Glasgows
• Valuutakonverter: GBP kurss täna

Raha:
shoti nael
1 shoti nael = 1 briti nael = ca 24 EEK loo kirjutamise ajal
Shoti raha väljaspool UKd ei vahetata! UK sees saab neid tasuta 1:1 inglise naelte vastu vahetada.

Pühapäevaleht, 1996. Urve Repp

Londonist võib Ðotimaa pealinna Edinburghi sõita kiirrongiga, mis jõuab kohale umbes nelja ja poole tunniga. Öörong väljub Eustoni vaksalist pisut enne südaööd.

Öö ratastel saadetakse mööda kaheinimese-kupees ja pärale jõutakse juba varavalges. Kaheinimese-kupeed ei hiilga ruumikuse poolest. Euroopas on raudteed kitsamad kui meil ja ka rong on seetõttu kitsam.

Vahekäigus võib kellegagi kohtumisel oma kupeesse tagasi minna, sest vastasel juhul tuleb kõht kõvasti sisse tõmmata, et mööduja sama meetodit kasutades kuidagi edasi pääseks. Kõht-sisse nõksu läheb vaja ka kupees, kus on ruumi just nii palju, et saab ennast vaevalt ringi keerata.

Äripäev, 27.02.1998. Kaido Einama

Tallinnast Londoni lennates hakkab eestlaste konsetratsioon naaberistmetel küll tasapisi vähenema, kuid isegi keskpaiga töönädalat Heathrow lennuväljal maandudes on pardal ikka mõni kaasmaalane, kes brittide juurde reeglina äriasju ajama sõidab. Koos kaasmaalastega tuleb lennuväljalt lahkudes kõigepealt läbida lüüs, kus eraldatakse sikud lammastest ehk Suurbritannia kodanikud ja Euroopa Ühenduse liikmed muudest välismaalastest.

Päevaleht, ELU, 1995, Vojaazh

Kaido Einama

Linn udus. Hommikune tee kusagil väikeses baaris, "lordi
eine" praetud munade ja singiga, umbes niimoodi algab
üks tüüpiline päev Londonis. East End cockney'dega,
kes räägivad tundmatut keelt, mis pole inglise keel,
on vaesed inimesed, töötavad taksojuhtidena või kokkadena
ja West End rikaste inglastega, kelle töömured algavad

Linke:

• Hotellibroneering Thessalonikis
• valuutakonverter: GRD täna
• ÄP: Thessaloniki
• Kreeka jumalas
• matk Kreekasse
• Postimees: Vahemere saared
• ÄP: Kreeta
• EE: Kreeka 2000
• PM: Kreeka 1997

Vajalikku:

Pühapäevaleht, jaanuar 1997.

Ene Levand

Vähesed lapsed Egiptuses on näinud jõulupuud oma tõelises hiilguses. Moslemi usus pole jõulutraditsioonidel kohta. Sellepärast sobiski aastavahetus Egiptuses kõige paremini just nendele turistidele, kes jõulude tingel-tangelist küllastunud olid ja rahu läksid otsima.
Sellest hoolimata möödus aastavahetus sealkandis kärarikkalt. Rohkete laulude ja tantsudega, mida ilustavad ilutulestik ja rohked kaunistused. Et meeleolu oleks eriti ülev, tarbitakse mõõdukas koguses ka haðiðit. Aastavahetuse suurpeole on kõik oodatud, ka õrnem sugu, kes muidu pidudest eemal hoitakse.

Linke:

Magasin, mai 1996

Päevaleht, Vojaazh, juuli 1994. Aarne Ruben Kaido Einama
• Hiiumaa turismipäevad •

Mõnikord tundub, et Eestil ongi ainult üks suurem saar – Saaremaa. Teistest on kuulda üsna vähe, välismaised turistidki kipuvad enamasti sattuma Kuressaare kanti. Seda ebaõiglust püüdsidki hiidlased 7.–9. juulini kestnud Hiiumaa turismipäevadel leevendada. Üle tüki aja toimus ka Hiiumaal üritusi, mis meelitasid ligi kaugemaid külalisi. Kuigi saarele oodatakse rohkem turiste sealse majanduselu elavdamiseks, ei taheta samas liiga rohkearvuliselt reisijaid kohale meelitada, et see muud elu häirima ei hakkaks. Turismipäevadel otsitigi optimaalset lahendust turismi arendamiseks Hiiumaal.

Linke:

• Regio atlas: Alatskivi

Magasin, juuli 1996.

Kaido Einama

"Ilupuiestikud. Purskkaev oma sätendava veega. Loss
või lossi moodi uue aja ehitus oma tornikestega, lipukestega, akende ridadega, palkonitega," kirjutab Juhan Liiv jutustuses "Vari". See kirjeldus käib Murumäe lossi kohta, mille iga inglane eksimatult ära tunneb. Tunneb küll ära, kuid ei paiguta ehitist kaugeltki mitte Peipsi äärde
Juhan Liivi sünnikohta Alatskivile. Inglane on veendunud,
et talle näidatakse kuninglikku suveresidentsi Ðotimaal
Balmoral Aberdeenshire–is, mis ehitati kuninganna Victoriale.

Eesti Päevaleht, juuni 1995.

Kaido Einama

Paadi esiotsas istuja jälgib jõepõhja, selgitab
Toomas Uibo ülesannete jaotust kivisel jõel
allavoolu laskudes. Tagumine tüürib aeruga.
Eesistuja peab ka otsustama, kustpoolt
takistustest mööda sõita.

Ühel soojal juunikuu Hommikul kell 7 startis Tallinnast
seitsmeliikmeline matkaseltskond. Varustus oli napp
— ainult kergemad riided, kuigi eesmärgiks oli lõunaks
jõuda Ahja jõele, et alustada kolmetunnist kanuumatka.
Paate kaasa ei võetud — nende eest hoolitses kohalik
aktsiaselts Toonus Pluss.

Ajakiri Canadian Escape, esinumber (1/1, jaanuar-veebruar 2003)

Mida on huvitav teada?

• Enamus kanadalasi elab tunni tee kaugusel 49ndast paralleelist ehk piirist USA ja Kanada vahel.
• Elanikke - ligi 30 miljonit.
• Pealinn: Ottawa.
• keeled: inglise, prantsuse.
• Prantsuse turistid külastavad Kanada prantsuskeelset osa Quebecit, britid suunduvad põhja jääkarusid vaatama, sakslased ja jaapanlased kolavad lääneranniku loodusparkides ja mägedes, pealiskaudne turist ei jõua Niagara joast kaugemale.

Valdek Udrise reisipäevik, kus mälu värskendamiseks on kasutatud Mart Toomi märkmeid.

Eessõna

Ametlikult öeldes, käputäis eesti alpiniste käisid 2001 aasta augustis Alpides, kirjutamaks uut, pisikest ja vähetähtsat, et mitte öelda tähtsusetut artiklikest Eesti alpinismi mahukatesse annaalidesse.

Ja mis edasi tuleb, on kõik täiesti mitteametlik. Kogu järgnev oopus on puhtalt minu subjektiivne nägemus ja fantaasia vili ning seetõttu palun armsal lugejal järelduste tegemisel igasugused võimalikud, arvatavad ning ka pealtnäha kindlad kokkulangevused tsitaatide, nägude, isikunimede, geograafiliste punktide nimetuste ja kuupäevade osas lugeda üsna juhuslikeks ja tegelikult toimunud sündmustega tõenäoliselt mitte mingit seost omavaiks.

Matkapäevik, 15 – 24. August

Kirja pannud Valdek Udris
kuu aega hiljem

Matterhorn oli juba ammu-ammu mõtteis mõlkunud , nüüd kui jumal annab, saab siis ehk tehtud. Niisiis vedas Valdo buss mind Valdoga 15 augusti 1999 õhtuks, tahtes ise 12% tõusul ää kooleda, Cervinio külje alla. Edasisõitjad laulsid mahajääjaile pisaraist nõretavail häälil kitarri saatel hüvastijätuitku, mida kroonis “HÕISSA”.

Pühapäevaleht, juuni 1996

Kaido Einama

Enne Jaanipäeva kaovad inimesed tsiviliseeritud kohtadest
ära. Ilmuvad välja mingis maakohas ja ehmatavad, sest kohalikud inimesed tegelevad linlase jaoks üsna hirmsate asjadega.

Kõigepealt pakuvad nad jalust maha võtvat jooki,
söövad peale kuivatatud sauruse moodi kalu ja lähevad siis
noaga loomadele kallale. Ikka selleks, et need siis
julmal moel tükeldada ja ära süüa.

Link:

• Saared.ee

Äripäev, Puhkepäev, 28. juuli 2000

Kaido Einama

Eesti väikesaared on suvel veel üks väheseid kohti, kus ei pruugi lähima 500 meetri raadiuses silma hakata teisi telklaagreid. Selle eest võib kohata mereelukaid, looduskaitseinspektoreid või metsikuid lambaid, kellest õnneks ükski pole väga ohtlik.

Väljas on üle 15 kraadi külma, hingeõhk aurab. Ligi kümneliikmeline seltskond piirab maskeerimisvõrkudes veneaegset UAZ bussi, millele hääled sisse antakse. Mootor undab, õhus levib värsket bensiinihaisu. Indrek Herman alustab esimeste seiklussafari turistide instrueerimisest eelseisvate katsumuste kohta.
„Olge valvsad, ärge midagi vahele jätke,“ hoiatab ta legendi näidates. Orienteeruda tuleb rajal kaardita, legendil on vaid märkused stiilis 300 meetrit edasi ja siis paremale, üksiku puu juurest keera vasakule mäest alla jne. Keerulisemates kohtades tuleb arvutada või kompassiga suunda määrata. Hoiatatakse, et püss, mis autos kaasa võetakse, on samuti reisil vajalik. Isegi nöörijupp, kirves ja taskulamp kuluvad ära.

Vaata ka Viikingipäevade pildialbumit

Äripäev, Puhkepäev, 10. august 2001

KAIDO EINAMA

Käsmus jalutaja võis nädala eest kokku põrgata metsikute sõdalastega. Eesti ja võõramaa keeli rääkivad viikingisalgad nägid välja kui muistsel ajal ja valmistusid peatselt algavaks hirmsaks tapluseks.

Viikingi-ilm ehk torm ja vihm ei seganud ürgseid sõdalasi. Käsmu meremuuseumis, mis oli Käsmu viikingipäevade eestvedaja, olid end tujutseva ilma eest varjanud mõned lääne turistid teadmata, missugusesse Hagarite maailma nad poolsaare tipus Vana-Jüri neemel satuvad. Enne kui viikingilaager paistma hakkas, müüdi aga kodumaist kaasaegset jäätist ning lõunanaabrid olid laiali laotanud muistsete ehete müügileti. Viikingid olid muuseas ka kuulsad kaupmehed.

Vaata ka Reisijututoa veinitesti

Pühapäevaleht, 1995 Kaido Einama

MIGUEL A. TORRES on Hispaania ühe kuulsaima veini–impeeriumi juht. Aprilli lõpupäevil oli ta AS Dunker kutsel Tallinnas, et laiendada maailmatasemel veinide levikut ka Eestisse, mis on rohkem tuntud õlle– ja viinamaana. Torrese dünastia on alates 17. sajandist Hispaanias Penedesi mäel kasvatanud erinevaid viinamarjasorte. Torrese veinid on võitnud nn. veinikatsumistel ka Prantsuse punaseid bordooveine.

Rääkivad veinid

Vaata ka villisesafari pildialbumit

Puhkepäev, 21. detsember 2001

Kaido Einama Äripäev

Väljas ulub tuul ja sajab lund, vihma või midagi muud. Aeg-ajalt viskab termomeeter ligi 20 kraadi alla nulli. Kuid just nüüd on paras aeg minna metsa puhkama.

Pühapäevaleht, Kaido Einama

Ringkäik Lõuna-Eesti turismitaludes

Tõeline välismaa turist ei lepi enam sellega, et
Tallinnas majutatakse ta mõnda hotelli või motelli teiste
omasuguste seltsi ja sõidutatakse sealt päeval giidi
juhtimisel turismiobjekte vaatama.
Ekskursioonide aeg on mööda saamas, asjalik puhkaja tahab ka ise midagi
teha, tungida avastatud võõrriigi ellu, saada osa kohalikest

Pühapäevaleht, Kaido Einama

"Mesilinnu" motell
ei taha samuti end kui ehtsat turismitalu reklaamida.
Otepää–Tartu maanteel on koguni silt, mis viitab lähedalasuvale
Saloonile. Käänulist teed pidi sisse sõites avanebki
vaade uhkele ehitisele, mis tundub olevat kokku pandud
männijuurikatest ja ümaratest palkidest. Ja jälle on
esimeseks tervitajaks lokkiskarvaline koer, kes võõrast

Pühapäevaleht, Kaido Einama

Tallu jõudmine algas sellest, et Pärnu lähedalt
tuli üles leida Uulu kauplus. Selle tagant tuli kord
pöörata vasakule, kord paremale, siis otse jne. Ekslejaid
teati Mägra turismitaluni juhatada küll: "See ilus
hoone seal kruusatee lõpus," viipas jalgrattaga mööda
sõitev külamees.

Talu turvasid kaks koera, kes külalisi esialgu autost
välja ei lasknud. Sauna poolt tuli ka peremees Tiit

Pühapäevaleht, Kaido Einama

Hiiumaal, Pühalepa vallas asub Mati Kibuse turismitalu,
mis väliselt tundub üsna pisike olevat, kuid seestpoolt
nii suur, et lõpuks kaob orienteerumisvõime, mitmendal
korrusel asutakse. Kuid see pole kõik — õuel valmib
veel üks maja, mis mahutaks tulevikus veelgi rohkem
külalisi.

Praeguse hoone neljal korrusel saavad öömaja ligikaudu
20 inimest, viimane korrus on juba viilkatuse vastas

Eesti Päevaleht, Magasin, talv 1996.

Kaido Einama

Talisuplejate kümblused jääaugus muutuvad pikemateks, mis on ilmselge märk kevade saabumisest. Kui veel mõni nädal tagasi pidi karastunud talvine plaaþimõnude maitsja kõmpima lumel pika maa, et jääauguni jõuda, siis nüüd võib juba rannalumelt paterdada otse lahtisesse kaldavette, et soovitud supluskuur läbi teha. Jää ja lumi ei takista: talisuplejate rannahooaeg kestab 365 päeva aastas.

ÄP Online, 20.12.2000

Kaido Einama

Vene uurumislaev Akademik Keldõsh viib turistid järgmise aasta juulis süvavee miniallveelaevadega uppunud Titanicu vraki juurde kaheteistpäevasele ekspeditsioonile.

Reisi hind algab 35 500 USA dollarist (616 000 krooni) inimese kohta ja selle raha eest saab endale kitsukese koha kolm reisijat mahutavas allveelaevas MIR I või MIR II, kuulata loenguid Titanicu ja süvaveesukeldumise kohta teadlastelt ning näha, kuidas käivad uurimistüüd allveelaevade emalaeva Akademik Keldõshi pardal.

Eesti Päevaleht, Magasin, september, 1996.

Kaido Einama

Neoontriipudega ülikondades seltskond kobib valgesse kaatrisse ja tiirutab mõnda aega Lohusalu lahes. Eemal külitab madalikul roostetanud laevakere. Huvitav, milline see vee alt välja näeks?

Allveeturistid sinna aga ei lähe. Neid huvitab hoopis vees hulpiv ankurdatud kanister. Selle üles leidnud, sulpsavad nad sealsamas selg ees vette ja pinnale jäävad vaid kihisevad hoovused.

Villiseretked Läänemaal '01

• põhipakett maksab 790 kr/inimene, hinna sees on lõunasöök, õhtusöök, saun, ööbimine, hommikusöök
• päevane retk 590 kr/inimene (kui soovitakse tellida ainult retke)
• autorent koos instruktoriga 490 kr/tund oma marsruudil
• ühe auto meeskonnas on 3–6 inimest

Puhkepäev, 6. aprill 2001

Kaido Einama

Allikas: Keskhaigekassa, Kaja Tampere 2000

Eestil on vältimatu arstiabi osutamise lepingud järgmiste riikidega:

• Soome
• Rootsi
• Läti
• Leedu
• Ukrainaga

Eesti elanik, kes ajutiselt viibib nendes riikides, saab vajalikku vältimatut arstiabi samadel tingimustel ja korras nagu vastava riigi elanikki.

Päevaleht, elu, neljapäev, 1995, 2 külge

Kaido Einama

Niitväljal on hobustega tegeletud sajandeid.
Mis siin imestada, tegelikult oli ju igas mõisas omal
ajal hobusekasvatus, kuid hobuste suurimate vaenlaste
– autode tulekul kippusid endised mõisatallid tühjaks
jääma. Alles on jäänud üksikud "saarekesed"

Reisijututuba, aprill 2001

Kaido Einama

Nagu mõned päevad tagasi OK jutuka ja Reisijututoa ühismatkal, koguneme ka seekord Peterburi maantee Nehatu hamburgeriputkas. Kaugsõiduautojuhid näksivad mikorlaineahjus soojendatud burgereid, unine meeleolu. Seekord pole lumetorm, vaid jahedavõitu kevadine pärastlõuna. Valdo Kangur Noorte Matkaklubist räägib kiivritest ja betoonseinast raudoradega, millest tuleb kiirelt mööda saada, muidu on paat läbi.

Reisijututuba, 12.06.2001

Kaido Einama

Eelmine suvi Taevaskojas seilama hakanud jõelaev Lonni on saanud oma laevastikku lisa: plastmasspontoonidele ehitatud katamaraanparved on sellesuviseks hooajaks vette lastud ka Emajões. Kuus meetrit pikad alused vaatas üle ka Veeteede Amet ja hindas ehitised aerupaatideks.

Esialgu kolmest alusest koosnev laevastik võib peale võtta üle 20 inimese, mootoriga varustatud parvedel on ka salong, kus reisijad saavad mugavalt jälgida mööduvaid soomaastikke. Jaanipäeval hiivab aga ankru juba 5 veesõidukit, igaühe jõuallikaks 5 hobujõuline päramootor.
Juuni alguses ühel väga vihmasel laupäeval startisime nendesamade parvedega Kavastust hommikul uudishimulike pilkude saateta

Äripäev, Puhkepäev, 15. september 2000

Ahti Kooskora

Islandlaste meelistegevuseks ja tugeva tervise tagajaks peetakse juba saare asutamisest alates suplust soojas vees. Mis parata, et looja on mõnes maailma paigas eriti heldekäeline olnud.

Äripäev, Puhkepäev, 18. august 2000

Ahti Kooskora

Kaks sentimeetrit aastas – see on kiirus, millega Euroopa Ameerikast eemale kihutab. Viimane “keevis”, mis kahte kontinentaalset platood koos hoiab, on väike saareriik Island.

Laava, tuff, kraatrid ning valendavad liustikud – esimene pilk, mis Islandile läheneva lennuki aknast avaneb. Voolamisjälgedega, sakiline ja poorne – nagu oleks meie Kalevipoeg kaugel põhjas õnne valamas käinud.

Vajalikku reisiks:

• Eesti Vabariigi suursaatkond asub aadressil 46, rue Pierre Charron, 75008 Pariis tel.: 01 56 62 22 00 faks: 01 49 52 05 65
• EuroDisney on avatud iga päev, ka talvel. Pariisist 32 km.
• Versailles' loss asub Pariisist 25 km. Ringreis miniraudteel Versailles' aias maksab 67 krooni.

Linke:

• [Valuutakonverter: FRF täna]
• [Hotelli broneering Pariisis]
• Webcamid Prantsusmaal
• Webshots: Prantsusmaa pildid

Linke:

• Valgamaa.ee
• Lõuna-Eesti Turismivärav
• Pühajärve Puhkekeskus

Siit leiad reisilugusid ja pilte Valgamaast.

Päevaleht, 1994

Jüri E. Saar

Jaanipäeva lähenedes kipuvad nii Eesti kui naaberriikide turistid Saaremaale. Sinna jõudmiseks on kaks võimalust: õhuteed või laevateed pidi. Lennuk jõuab kohale 50 minutiga, laevaga läheb aega kauem. Vastavalt kohaletuleku viisile saab Saaremaaga tutvumiseks valida erinevate variantide vahel. Kui on saabutud lennukiga, võib eeldada paksemat rahakotti ja seetõttu soovitaks saarega tutvumiseks üürida auto. Praamiga kohalejõudmiseks on suviti kasulik pilet broneerida, et isikliku sõiduvahendiga edukalt ja kiiresti kohale jõuda.

Siit leiad lugusid Põlvamaast ja Setumaast.

Internetilinke:

• Estraveller: Katkendeid Setumaa päevikust
• Põlvamaa koduleht
• Põlvamaa turismiveeb
• Põlvamaa loodusfoto

Internetilinke:

• Jõgeva maavalitsus
• Aarde Villa - majutusasutus peipsi kaldal
• Tammemäe kostitalu

Magasin, september 1996.

Kaido Einama

Nädalavahetuseti ehmatab Männiku metsades uitavaid
marjulisi mändide vahelt kostuv tulevahetus. Kas tõesti
on militaristid rahuliku äärelinna mahajäetud sõjaväebaasi
tagasi tulnud, küsivad kohalikud jalutajad. Lähemal
vaatlusel selgub, et varemete vahel uitab tõesti laigulisi,
kes üksteist taga ajavad ja värvikuulidega tulistavad.
Need on elitaarselt puhkavad paintballi mängijad.

Paadimehe aastaraamat 2001

Aastaid on Läänemaa mees Andres Luiga mootorpaadiga Haapsalu ümbruses ja mujal Väinameres ringi kolistanud ja kala püüdnud, kõige pikemad reisid on aga üksinda seilatud ja ulatunud Taani ja Saima kanalit pidi Iisalmisse, mis on ühtlasi nende merematkade kõige põhjapoolsem punkt. Harrastus sai alguse 1983. aastal, õige hoo sai sisse 1992. aastal, kui endise N Liidu piirivalve oma valvelaevade ankrud viimast korda üles tõmbas ja Peterburi poole minema tossutas.

Giidid sellel lehel

• Kristiina Kurme
• Kristiina Lukk
• Mall maasikas

Pühapäevalehe reportaazh, 13.01.1996

Kaido Einama

Turist, kes Eestisse tuleb, vajab juhendamist. Juhendajad
vajavad turiste. Mõlema huvid saavad kokku ekskursioonil,
kus giid tutvustab ning turist kuulab–vaatab.

Lühi-info

• 2002 toimumiskoht: New Orleans
• Aeg: 25.-29. mai
• Eksponente: 1375
• Osalejaid: 5750
• Riike: 70

Korraldab: Travel Industry Association of America (see lehekülg on praegu puhtalt isiklikuks tarbeks, reisipäevik nii-öelda. Kui pakub huvi, siis aga palun -- loe)

Reisijututoale, 2002

Kersti Järve ( potsatator@hotmail.com )

Mida kujutavad endast militaristlikus stiilis matkad? Lihtsalt seljakott selga ja actionit tegema metsa? Käime teatud trassi maha ja kogu lugu?

Põhimõtteliselt ongi nii, aga kõige selle juures ilmenvad alati ootamatud asjaolud ning iga pisikestki sammu tuleb kaaluda ja asjad ettevalmistada. Rännaku keskel pole just eriti meeldiv avastada, et Su armsad vesivillid moonduvad üha rohkem veristeks kogumikeks. Loomulikult oled leukoplaastri maha unustanud!

Sulle on tulnud idee minna jalgsimatkale, võtta seljakott selga ja astuda trassile. Need asjad paraku nii lihtsalt kah ei käi...

Internetilingid:

• Laserzone.ee
• Megazone

Reisijututuba, juuni 2001

Puhkepäev, 15. september 2000

Vilve Torn

Maailmas on kuhjaga paiku, millest tavakodanikel aimugi ei ole. Mõni võtab kätte ja läheb omal käel uusi paiku avastama, teine jääbki ootama, et juhus talle ise mõne võimaluse kätte mängib. Katrin Lumeste kasutab mõlemat võimalust.

Katrin ehk Kati on noor tumedajuukseline ning ðokolaadpruuniks päevitunud naine, kellega kohtudes tekib esmalt tunne et ta ei sobi kohe üldse Eestimaa sügisesse. Ta on äsja saabunud Ibiza saarelt ning hoolimata kliimamuutusest tingitud külmetusest õhkub tema igast liigutusest energiat ning tema ilus naeratus võtab lihtsureliku jalust nõrgaks.

Internetilink:

• Veematkade korraldajad

Paadimehe Aastaraamat 2001

Lauri Vahtre

Juba üle kahekümne aasta olen oma sõpradega käinud kevadeti mõnel Eesti või Põhja-Läti jõel kummipaadimatkal. Korduvalt on selleks olnud Piusa, Võhandu, Valgejõgi, Vaidava ja Amata. Kõik head, igaüks oma nüanssidega, millest lühike ülevaade tagapool. Kuid olgu konkreetsed ilma- ja veeolud millised tahes, ikka on see olnud üks suur kevadesse minek, millega olen aja jooksul nii ära harjunud nagu hommikuse hambapesuga ja ilma on nagu imelik.

Reisijututuba/ÄP Online, 07. mai 2001

Kaido Einama

Nädalalõpul jõudis maailma ajaloo esimeselt kosmosepuhkuselt tagasi USA miljonär Dennis Tito. Maailma esimene kosmoseturist maandus pühapäeval CNNi teatel Kasahhi steppides.

"Maandumine oli pehme," ütles Tito CNNi korrespondendile pärast planeedile tagasisaabumist vaatamata sellele, et kaks kosmonauti pidid reisilöt saabunud turisti meditsiinitelki talutama, sest ise ta jalgu alla ei võtnud. Tito soovitas kosmoseturismi ka teistele, keda on järjekorras juba mitusada.

ÄP Online, 30.04.2001

Kaido Einama

Maailma esimene kosmoseturist, USA ärimees Dennis Tito jõudis täna pärast kahepäevast lendu Venemaa kosmoselaeval Sojuz rahvusvahelisse kosmosejaama, teatab CNN.

60-aastane Tito on endine NASA insener ja oma puhkuse veedab ta 6 päeva 385 kilomeetri kõrgusel ümber maa lennates. Ringreis läheb maksma 20 miljonit dollarit.

Koos kahe Vene kosmonaudiga põkkuti edukalt rahvusvahelise uurimisjaamaga. Turist saab nädala mööda saata vaid Vene päritolu moodulis Zvezda, kus on magamisasemed ja laud toidu ettevalmistamiseks kaaluta olekus söömiseks, tualett ja pesemisvõimalus. Peale kaunite kosmosevaadete nautimise kuue päeva jooksul midagi muud erilist ei toimu. Siis järgneb kahepäevane tagasisõit.

Tallinn, 27. jaanuar 2000 a.

Marius Peterson, Eesti Vabariigi kodanik
-------------------------------------------------------
näitleja ja muusik, Stuudio THEATRUM asutajaliige ja juhatuse liige

Austatud Eesti Vabariigi President
Austatud Eesti Vabariigi Peaminister
Austatud Eesti Vabariigi Välisminister
Austatud Läti Vabariigi Suursaadik Eesti Vabariigis
Austatud Leedu Vabariigi Suursaadik Eesti Vabariigis

Päevaleht, Vojaazh, 1995

Kaido Einama

Läti piiril oli 3. jaanuar iseenesest üks üsna tavaline
päev. Nagu ikka, ületasid piiri peamiselt Leedu ja Eesti
kodanikud. Läti piirivalvurid teadsid täpselt, kuidas
kellegiga käituda. Ometi juhtus noore piirikaitsjaga
väike eksitus.
Teatavasti ei tohiks Balti riikides reisivatel inimestel
piiri ületamine Läti ja Leedu vahel mitte midagi maksma

http://www.spain.info - turismi-infot.

Hispaanias saab odavalt ja mugavalt puhata lõunarannikul, käia kataloonia ajaloolisi linnu vaatamas või külastada pealinna Madridi kuningalossi ja parki.

Eesti Päevaleht, Magasin, 13. aprill 1996

Kaido Einama

"Siin on 36 meetrit trossi," teatab Toomkiriku kellamees ja kirikuteener Tarmo Tornius laest alla rippuvat kellanööri sikutades. Ülevalt kostab kume helin. "Tund aega enne jumalateenistust pean esimest korda kella lööma. Kahekümne viie minuti pärast löön meeldetuletuseks uuesti."

"Näe, kui raske - tõmbab üles tagasi," näitab kirikuteener, kuidas tross nagu pendel üles-alla kõlgub, et kellalööja raskuse all lõpuks maa ja taeva vahel pidama jääda. Lüüa tuleb viis minutit järjest, mõõdukate vahedega. Matustel harvemini, pulmadel tihemini.

Eesti Päevaleht, Magasin, 1996

Kaido Einama

Pealinnas peab kõik olema suur. Kui kuskil Lõuna–Eestis sebivad ringi pisikesed punasemütsilised, on pealinna päkapikud suuremad kui Jõuluvana ise. Viimsi Jõulumaa avati
hiigelpäkapike osavõtul.

Viimsi poolsaare kaldal tungleb rahvast. Külm laupäevahommik lume ja vihmata avab päkapikumaa Viimsis. Öösel on sadanud suured loigud.