Magasin, mai 1996
Kaido Einama
Boheemlaslik Kadrioru pargi direktor Ain Järve astub hoogsalt Luigetiigi kallast mööda, nahkvest tuules lehvimas. Keegi ei aimaks, et ka selline võib üks direktor välja näha. Peatub lillepeenra juures, mille keskele on rajatud murusammas. Peenardes askeldavad aednikud, kes nöör järgi erivärvilisi lilli ritta sätivad.
Päevaleht, Vojaazh, juuli 1994. Aarne Ruben Kaido Einama
• Hiiumaa turismipäevad •
Mõnikord tundub, et Eestil ongi ainult üks suurem saar – Saaremaa. Teistest on kuulda üsna vähe, välismaised turistidki kipuvad enamasti sattuma Kuressaare kanti. Seda ebaõiglust püüdsidki hiidlased 7.–9. juulini kestnud Hiiumaa turismipäevadel leevendada. Üle tüki aja toimus ka Hiiumaal üritusi, mis meelitasid ligi kaugemaid külalisi. Kuigi saarele oodatakse rohkem turiste sealse majanduselu elavdamiseks, ei taheta samas liiga rohkearvuliselt reisijaid kohale meelitada, et see muud elu häirima ei hakkaks. Turismipäevadel otsitigi optimaalset lahendust turismi arendamiseks Hiiumaal.
Mõisavalitseja unelm.
Linke:
Magasin, juuli 1996.
Kaido Einama
"Ilupuiestikud. Purskkaev oma sätendava veega. Loss
või lossi moodi uue aja ehitus oma tornikestega, lipukestega, akende ridadega, palkonitega," kirjutab Juhan Liiv jutustuses "Vari". See kirjeldus käib Murumäe lossi kohta, mille iga inglane eksimatult ära tunneb. Tunneb küll ära, kuid ei paiguta ehitist kaugeltki mitte Peipsi äärde
Juhan Liivi sünnikohta Alatskivile. Inglane on veendunud,
et talle näidatakse kuninglikku suveresidentsi Ðotimaal
Balmoral Aberdeenshire–is, mis ehitati kuninganna Victoriale.
Eesti Päevaleht, juuni 1995.
Kaido Einama
Paadi esiotsas istuja jälgib jõepõhja, selgitab
Toomas Uibo ülesannete jaotust kivisel jõel
allavoolu laskudes. Tagumine tüürib aeruga.
Eesistuja peab ka otsustama, kustpoolt
takistustest mööda sõita.
Ühel soojal juunikuu Hommikul kell 7 startis Tallinnast
seitsmeliikmeline matkaseltskond. Varustus oli napp
— ainult kergemad riided, kuigi eesmärgiks oli lõunaks
jõuda Ahja jõele, et alustada kolmetunnist kanuumatka.
Paate kaasa ei võetud — nende eest hoolitses kohalik
aktsiaselts Toonus Pluss.
Linke:
Kohale saab Kuressaarest kaatri või paadiga 2x päevas (1995).
Eesti Päevaleht, oktoober 1995.
Kaido Einama
Laupäeval, 14. oktoobril 1995 avati Kuressaare linnast üle mere paistval Abruka saarel turismi– ja usukeskus. Nimi meelitas kokku palju ajakirjanikke, kuid need, keda tegelikult oodati, jäid kas tulemata või olidki vähe esindatud. Keskus kujutab endast majutuskohta, mis on samal ajal Sai Baba uskujate templiks. Sai Baba on Lõuna–Indias elav pühak, kes tahab ühendada kuut maailma suurimat usku.
Chicago talvelõbustused pilvelõhkujate vahel. Credit: City of Chicago/Mark Montgomery
Wrigley Building. Credit: City of Chicago/Peter J. Schulz.
Ajakiri Canadian Escape, esinumber (1/1, jaanuar-veebruar 2003)
Mida on huvitav teada?
Valdek Udrise reisipäevik, kus mälu värskendamiseks on kasutatud Mart Toomi märkmeid.
Eessõna
Ametlikult öeldes, käputäis eesti alpiniste käisid 2001 aasta augustis Alpides, kirjutamaks uut, pisikest ja vähetähtsat, et mitte öelda tähtsusetut artiklikest Eesti alpinismi mahukatesse annaalidesse.
Ja mis edasi tuleb, on kõik täiesti mitteametlik. Kogu järgnev oopus on puhtalt minu subjektiivne nägemus ja fantaasia vili ning seetõttu palun armsal lugejal järelduste tegemisel igasugused võimalikud, arvatavad ning ka pealtnäha kindlad kokkulangevused tsitaatide, nägude, isikunimede, geograafiliste punktide nimetuste ja kuupäevade osas lugeda üsna juhuslikeks ja tegelikult toimunud sündmustega tõenäoliselt mitte mingit seost omavaiks.
Matkapäevik, 15 – 24. August
Kirja pannud Valdek Udris
kuu aega hiljem
Matterhorn oli juba ammu-ammu mõtteis mõlkunud , nüüd kui jumal annab, saab siis ehk tehtud. Niisiis vedas Valdo buss mind Valdoga 15 augusti 1999 õhtuks, tahtes ise 12% tõusul ää kooleda, Cervinio külje alla. Edasisõitjad laulsid mahajääjaile pisaraist nõretavail häälil kitarri saatel hüvastijätuitku, mida kroonis “HÕISSA”.
Nüüd on kõik reisistiilid vanast keskkonnast uude üle viidud.
Link: Euromatkarajad
Eesti Päevaleht, juuni 1995
Kaido Einama
Eesti esimene eurorada ehitati kirve ja viie kilo värviga. Kolm inimest, kes selle tähistamisest ja okstest puhastamisest osa võtsid, olid vabatahtlikud ja oma tegevuse eest palka ei saanud.
Eurorajaks nimetavad matkajad tähistatud matkaradu, mis vastavad Euroopa standarditele ning on varustatud vajaliku teenindusega (telkimisplatsid, söögikohad, ööbimispaigad jne). Lohusalu matkarada kuulub rahvusvahelise rannikuraja E9 juurde, mis algab Portugalist ja jätkub Karjalas.
Laupäeva hommikul avati rada mõnesaja osavõtja juuresolekul Keila–Joa mõisapargi mändide all, kust 15,5–kilomeetrine euromatk algab. Lõpp on Kloogaranna raudteejaamas.
Pühapäevaleht, juuni 1996
Kaido Einama
Enne Jaanipäeva kaovad inimesed tsiviliseeritud kohtadest
ära. Ilmuvad välja mingis maakohas ja ehmatavad, sest kohalikud inimesed tegelevad linlase jaoks üsna hirmsate asjadega.
Kõigepealt pakuvad nad jalust maha võtvat jooki,
söövad peale kuivatatud sauruse moodi kalu ja lähevad siis
noaga loomadele kallale. Ikka selleks, et need siis
julmal moel tükeldada ja ära süüa.
Link:
Äripäev, Puhkepäev, 28. juuli 2000
Kaido Einama
Eesti väikesaared on suvel veel üks väheseid kohti, kus ei pruugi lähima 500 meetri raadiuses silma hakata teisi telklaagreid. Selle eest võib kohata mereelukaid, looduskaitseinspektoreid või metsikuid lambaid, kellest õnneks ükski pole väga ohtlik.
Väljas on üle 15 kraadi külma, hingeõhk aurab. Ligi kümneliikmeline seltskond piirab maskeerimisvõrkudes veneaegset UAZ bussi, millele hääled sisse antakse. Mootor undab, õhus levib värsket bensiinihaisu. Indrek Herman alustab esimeste seiklussafari turistide instrueerimisest eelseisvate katsumuste kohta.
„Olge valvsad, ärge midagi vahele jätke,“ hoiatab ta legendi näidates. Orienteeruda tuleb rajal kaardita, legendil on vaid märkused stiilis 300 meetrit edasi ja siis paremale, üksiku puu juurest keera vasakule mäest alla jne. Keerulisemates kohtades tuleb arvutada või kompassiga suunda määrata. Hoiatatakse, et püss, mis autos kaasa võetakse, on samuti reisil vajalik. Isegi nöörijupp, kirves ja taskulamp kuluvad ära.
Vaata ka Viikingipäevade pildialbumit
Äripäev, Puhkepäev, 10. august 2001
KAIDO EINAMA
Käsmus jalutaja võis nädala eest kokku põrgata metsikute sõdalastega. Eesti ja võõramaa keeli rääkivad viikingisalgad nägid välja kui muistsel ajal ja valmistusid peatselt algavaks hirmsaks tapluseks.
Viikingi-ilm ehk torm ja vihm ei seganud ürgseid sõdalasi. Käsmu meremuuseumis, mis oli Käsmu viikingipäevade eestvedaja, olid end tujutseva ilma eest varjanud mõned lääne turistid teadmata, missugusesse Hagarite maailma nad poolsaare tipus Vana-Jüri neemel satuvad. Enne kui viikingilaager paistma hakkas, müüdi aga kodumaist kaasaegset jäätist ning lõunanaabrid olid laiali laotanud muistsete ehete müügileti. Viikingid olid muuseas ka kuulsad kaupmehed.
Mis maksab?
Klubi "Kajamaa Kütid" hinnakiri, mis kehtis 2001. aasta kevadel:
(lisaks rendile saab varustust ka osta, hinnad võivad suvel muutuda)
Rada
Läbisime loomaraja ligikaudu järgmises järjestuses (loomad märklaual):
Jänes, pesukaru, karu, metskits, suur jänes, orav, karu, hirv, **, hunt, **, mäger, metsis, metskits, ahm, metssiga, faasan, põder, metssiga, jänes.
Reisijututuba ja OK Jutukas vibu laskmas 05. mai 2002
Kaido Einama, Kaido Pääsuke
Kajamaal jahirajal vibu laskmas.
Vaata ka Reisijututoa veinitesti
Pühapäevaleht, 1995 Kaido Einama
MIGUEL A. TORRES on Hispaania ühe kuulsaima veini–impeeriumi juht. Aprilli lõpupäevil oli ta AS Dunker kutsel Tallinnas, et laiendada maailmatasemel veinide levikut ka Eestisse, mis on rohkem tuntud õlle– ja viinamaana. Torrese dünastia on alates 17. sajandist Hispaanias Penedesi mäel kasvatanud erinevaid viinamarjasorte. Torrese veinid on võitnud nn. veinikatsumistel ka Prantsuse punaseid bordooveine.
Rääkivad veinid
Vaata ka villisesafari pildialbumit
Puhkepäev, 21. detsember 2001
Kaido Einama Äripäev
Väljas ulub tuul ja sajab lund, vihma või midagi muud. Aeg-ajalt viskab termomeeter ligi 20 kraadi alla nulli. Kuid just nüüd on paras aeg minna metsa puhkama.
UAZiga läbiti seiklusrada.
Steinsdalsfossen,mille taha on võimalik minna
Postimees, Arter, 25.03.2000
Richard Saks
Maailmas elab ligi miljard hindut ja üle miljardii moslemi. Reisid idamaadesse on saanud populaarseks paljude europiidsete noorte seas. Sageli unustatakse aga ära, et oma ateistlike või kesiste kristlike kommetega ei maksaks idamaalasi ärritama minna. Eriti kehtib see naiste kohta, kes teadmatusest või lihtsameelsest rumalusest võivad ühtäkki seista silmitsi kõige räigemate seksimisettepanekute või mis veel hullem - vägistamiskatsega. Süüdistus stiilis "Küll need tsurkad on lollid!" on siis kõike muud kui asjakohane.
ehk kuidas ma mulatitarist esimodelliga öö veetsin
Kariibi tulesid uuris reisibüroo K vahendusel
Richard Saks
Tellinud endale baarist cuba libre, võtan istet peaväljakuäärsel pingil ning imetlen üle suurlinna taeva kumavat valgusristi - nn kolumbuse tuld Faro a Colon`i. Äkki potsatab mu kõrvale missilike kehavormidega ðokolaadipruun kaunitar ja küsib kesises inglise keeles: "Are you alone here?". Oh, järjekordne (eriti kallis!) massaþiteenuseid pakkuv neidis - mõtlen endamisi. Hiljem selgub siiski, et tegemist on riigi ühe populaarseima telemodelliga.
Pühapäevaleht, Kaido Einama
Ringkäik Lõuna-Eesti turismitaludes
Tõeline välismaa turist ei lepi enam sellega, et
Tallinnas majutatakse ta mõnda hotelli või motelli teiste
omasuguste seltsi ja sõidutatakse sealt päeval giidi
juhtimisel turismiobjekte vaatama.
Ekskursioonide aeg on mööda saamas, asjalik puhkaja tahab ka ise midagi
teha, tungida avastatud võõrriigi ellu, saada osa kohalikest
Pühapäevaleht, Kaido Einama
"Mesilinnu" motell
ei taha samuti end kui ehtsat turismitalu reklaamida.
Otepää–Tartu maanteel on koguni silt, mis viitab lähedalasuvale
Saloonile. Käänulist teed pidi sisse sõites avanebki
vaade uhkele ehitisele, mis tundub olevat kokku pandud
männijuurikatest ja ümaratest palkidest. Ja jälle on
esimeseks tervitajaks lokkiskarvaline koer, kes võõrast
Pühapäevaleht, Kaido Einama
Tallu jõudmine algas sellest, et Pärnu lähedalt
tuli üles leida Uulu kauplus. Selle tagant tuli kord
pöörata vasakule, kord paremale, siis otse jne. Ekslejaid
teati Mägra turismitaluni juhatada küll: "See ilus
hoone seal kruusatee lõpus," viipas jalgrattaga mööda
sõitev külamees.
Talu turvasid kaks koera, kes külalisi esialgu autost
välja ei lasknud. Sauna poolt tuli ka peremees Tiit
Pühapäevaleht, Kaido Einama
Hiiumaal, Pühalepa vallas asub Mati Kibuse turismitalu,
mis väliselt tundub üsna pisike olevat, kuid seestpoolt
nii suur, et lõpuks kaob orienteerumisvõime, mitmendal
korrusel asutakse. Kuid see pole kõik — õuel valmib
veel üks maja, mis mahutaks tulevikus veelgi rohkem
külalisi.
Praeguse hoone neljal korrusel saavad öömaja ligikaudu
20 inimest, viimane korrus on juba viilkatuse vastas
Eesti Päevaleht, Magasin, talv 1996.
Kaido Einama
Talisuplejate kümblused jääaugus muutuvad pikemateks, mis on ilmselge märk kevade saabumisest. Kui veel mõni nädal tagasi pidi karastunud talvine plaaþimõnude maitsja kõmpima lumel pika maa, et jääauguni jõuda, siis nüüd võib juba rannalumelt paterdada otse lahtisesse kaldavette, et soovitud supluskuur läbi teha. Jää ja lumi ei takista: talisuplejate rannahooaeg kestab 365 päeva aastas.
ÄP Online, 20.12.2000
Kaido Einama
Vene uurumislaev Akademik Keldõsh viib turistid järgmise aasta juulis süvavee miniallveelaevadega uppunud Titanicu vraki juurde kaheteistpäevasele ekspeditsioonile.
Reisi hind algab 35 500 USA dollarist (616 000 krooni) inimese kohta ja selle raha eest saab endale kitsukese koha kolm reisijat mahutavas allveelaevas MIR I või MIR II, kuulata loenguid Titanicu ja süvaveesukeldumise kohta teadlastelt ning näha, kuidas käivad uurimistüüd allveelaevade emalaeva Akademik Keldõshi pardal.
Eesti Päevaleht, Magasin, september, 1996.
Kaido Einama
Neoontriipudega ülikondades seltskond kobib valgesse kaatrisse ja tiirutab mõnda aega Lohusalu lahes. Eemal külitab madalikul roostetanud laevakere. Huvitav, milline see vee alt välja näeks?
Allveeturistid sinna aga ei lähe. Neid huvitab hoopis vees hulpiv ankurdatud kanister. Selle üles leidnud, sulpsavad nad sealsamas selg ees vette ja pinnale jäävad vaid kihisevad hoovused.
Villiseretked Läänemaal '01
Puhkepäev, 6. aprill 2001
Kaido Einama
Allikas: Keskhaigekassa, Kaja Tampere 2000
Eestil on vältimatu arstiabi osutamise lepingud järgmiste riikidega:
Eesti elanik, kes ajutiselt viibib nendes riikides, saab vajalikku vältimatut arstiabi samadel tingimustel ja korras nagu vastava riigi elanikki.
Päevaleht, elu, neljapäev, 1995, 2 külge
Kaido Einama
Niitväljal on hobustega tegeletud sajandeid.
Mis siin imestada, tegelikult oli ju igas mõisas omal
ajal hobusekasvatus, kuid hobuste suurimate vaenlaste
– autode tulekul kippusid endised mõisatallid tühjaks
jääma. Alles on jäänud üksikud "saarekesed"
Linke:
Mis maksab?
Reisijututuba, aprill 2001
Kaido Einama
Nagu mõned päevad tagasi OK jutuka ja Reisijututoa ühismatkal, koguneme ka seekord Peterburi maantee Nehatu hamburgeriputkas. Kaugsõiduautojuhid näksivad mikorlaineahjus soojendatud burgereid, unine meeleolu. Seekord pole lumetorm, vaid jahedavõitu kevadine pärastlõuna. Valdo Kangur Noorte Matkaklubist räägib kiivritest ja betoonseinast raudoradega, millest tuleb kiirelt mööda saada, muidu on paat läbi.
Äripäev Online, 20.04.2001
Kaido Einama
Neljapäeval sõideti Noorte Matkaklubi ja Extreem Matkad organiseerimisel Jägala jõel Eesti esimene rafting, mis on spordiala peamiselt mägiste piirkondadega maade mägijõgedel.
Valdo Kangur Noorte Matkaklubist ütles, et tema teada pole keegi sellist asja raftinguparvega Eestis varem korraldanud.
Reisijututuba, 12.06.2001
Kaido Einama
Eelmine suvi Taevaskojas seilama hakanud jõelaev Lonni on saanud oma laevastikku lisa: plastmasspontoonidele ehitatud katamaraanparved on sellesuviseks hooajaks vette lastud ka Emajões. Kuus meetrit pikad alused vaatas üle ka Veeteede Amet ja hindas ehitised aerupaatideks.
Esialgu kolmest alusest koosnev laevastik võib peale võtta üle 20 inimese, mootoriga varustatud parvedel on ka salong, kus reisijad saavad mugavalt jälgida mööduvaid soomaastikke. Jaanipäeval hiivab aga ankru juba 5 veesõidukit, igaühe jõuallikaks 5 hobujõuline päramootor.
Juuni alguses ühel väga vihmasel laupäeval startisime nendesamade parvedega Kavastust hommikul uudishimulike pilkude saateta
HEI! 11.07.2002 hommikul 9:00 paikku hakkasin siis sõitma Narvast oma unistust-Norrat avastama ja tagantjärgi mõeldes oli see minu senise elu parim sõit.
Seekord sai siis esmakordselt minna reisile oma transpordivahendiga-see oli tõesti õige otsus, esiteks see, et ise sõitsid kuhu tahtsid ja millal tahtsid.
Juba aasta enne hakkasin siis selleks valmistuma ja infot internetist, raamatutest koguma, majutusi broneerima jne.
Internetilinke:
• [Valuutakonverter: NOK kursid täna]
• [Hotelli broneerimine Oslos, Norras]
• [Hotelli broneerimine Bergenis, Norras]
• [Laevad Tallinn-Stockholm]
11.07.2002 hommikul 9:00 paikku hakkasin siis sõitma Narvast oma unistust-Norrat avastama ja tagantjärgi mõeldes oli see minu senise elu parim sõit.
Trollitee.
Hopperstaddi kirik
Tvinde kosk-üks paljudest
Äripäev, Puhkepäev, 15. september 2000
Ahti Kooskora
Islandlaste meelistegevuseks ja tugeva tervise tagajaks peetakse juba saare asutamisest alates suplust soojas vees. Mis parata, et looja on mõnes maailma paigas eriti heldekäeline olnud.
Äripäev, Puhkepäev, 18. august 2000
Ahti Kooskora
Kaks sentimeetrit aastas – see on kiirus, millega Euroopa Ameerikast eemale kihutab. Viimane “keevis”, mis kahte kontinentaalset platood koos hoiab, on väike saareriik Island.
Laava, tuff, kraatrid ning valendavad liustikud – esimene pilk, mis Islandile läheneva lennuki aknast avaneb. Voolamisjälgedega, sakiline ja poorne – nagu oleks meie Kalevipoeg kaugel põhjas õnne valamas käinud.
Tshiili, kevad 2002
Minu meelest on siin Tshiilis päris äge. Ja seda ei peaks rikkuma ka eestlaste tohutu üleküllus, sest see on ikka VÄGA suur maa. Siiski hoian natuke pöialt, et me mõnele kõrbes otsa ei jookseks – see oleks kuidagi kohatu.
juuli 2002Fantastiliselt imeline Geiranger fjord suvi 2002.
Reisijututoa uudistelisti ehk uudiskirja kaudu saad teada olulistest reisiuudistest, mis toimetus peab vajalikuks eraldi ära märkida.
Uudistelistiga liitujatele saabub uudiskiri siis, kui olulisi uudiseid on enam kui 1, keskmiselt kord kuus. Saadetud listikirjad ilmuvad ka reisistiili Teated kohapealt alla.
Kui tahad listiga liituda, siis kasuta veebivormi, mis avaneb uues aknas. Edaspidi saadetakse uudised ka sulle.
Reisijututuba ei saada enam automaatselt teateid kodulehele lisandunud materjalist. Selleks, et saada teada uutest artiklitest, soovitame kasutada RSS-i.
Poola-Leedu piiril.
Kloostrid kaljude otsas.
Vihm Raekoja platsil.
Lumesadu.
Vajalikku reisiks:
Linke:
Linke:
Siit leiad reisilugusid ja pilte Valgamaast.
Tartu Ülikool
Päevaleht, 1994
Jüri E. Saar
Jaanipäeva lähenedes kipuvad nii Eesti kui naaberriikide turistid Saaremaale. Sinna jõudmiseks on kaks võimalust: õhuteed või laevateed pidi. Lennuk jõuab kohale 50 minutiga, laevaga läheb aega kauem. Vastavalt kohaletuleku viisile saab Saaremaaga tutvumiseks valida erinevate variantide vahel. Kui on saabutud lennukiga, võib eeldada paksemat rahakotti ja seetõttu soovitaks saarega tutvumiseks üürida auto. Praamiga kohalejõudmiseks on suviti kasulik pilet broneerida, et isikliku sõiduvahendiga edukalt ja kiiresti kohale jõuda.
Linke:
Pühapäevaleht, 13. juuli 1997.
Kaido Einama
Võru lähedal Ridalis ja Rapla lennuväljal on võimalik suvist sooja ilma jälgida kolmesaja meetri kõrgusel hõljudes. Purilennukiga viib instruktor soovija pilvede alla, teeb surmasõlme, spiraali ja kaaluta oleku triki ning lubab ise ka rooli hoida.
Siit leiad lugusid Põlvamaast ja Setumaast.
Internetilinke:
Internetilinke:
Magasin, september 1996.
Kaido Einama
Nädalavahetuseti ehmatab Männiku metsades uitavaid
marjulisi mändide vahelt kostuv tulevahetus. Kas tõesti
on militaristid rahuliku äärelinna mahajäetud sõjaväebaasi
tagasi tulnud, küsivad kohalikud jalutajad. Lähemal
vaatlusel selgub, et varemete vahel uitab tõesti laigulisi,
kes üksteist taga ajavad ja värvikuulidega tulistavad.
Need on elitaarselt puhkavad paintballi mängijad.
Paadimehe aastaraamat 2001
Aastaid on Läänemaa mees Andres Luiga mootorpaadiga Haapsalu ümbruses ja mujal Väinameres ringi kolistanud ja kala püüdnud, kõige pikemad reisid on aga üksinda seilatud ja ulatunud Taani ja Saima kanalit pidi Iisalmisse, mis on ühtlasi nende merematkade kõige põhjapoolsem punkt. Harrastus sai alguse 1983. aastal, õige hoo sai sisse 1992. aastal, kui endise N Liidu piirivalve oma valvelaevade ankrud viimast korda üles tõmbas ja Peterburi poole minema tossutas.
Läänemaa mees Andres Luiga mootorpaadiga Taani väinades.
Giidid sellel lehel
Pühapäevalehe reportaazh, 13.01.1996
Kaido Einama
Turist, kes Eestisse tuleb, vajab juhendamist. Juhendajad
vajavad turiste. Mõlema huvid saavad kokku ekskursioonil,
kus giid tutvustab ning turist kuulab–vaatab.
Internetilinke:
Pühapäevaleht, 27. jaanuar 1996.
Kaido Einama
Kunstiajaloolane Ants Hein jälgib oma Vanalinna-kodu töötoa aknast
Shoti klubi tulevärke ja on mures Eesti kaduva maailma ja kultuuri -
mõisate pärast.
Heina raamat "Hüljatud mõisad", mida esitleti läinud nädalal avatud
näitusel "Eestimaa tondilossid", algab Rootsi sajandialguse
ajakirjaniku Carl Mothanderi arvamusega, et Eestis pole
vaatamisväärsed mitte kuurortid ja restaureeritud vanalinnad, vaid
kaduva maailmana siis ja ka praegu hävinev mõisaarhitektuur.
Sügaval Emajõe Suursoos...in the middle of nowhere...vedeles kraavipervel mingi vend...vist oli elus... Seiklustest lähemalt: www.ida-viru.ee/seiklus
Teekond Toonojale pole naljaasi...eriti kui rippsild jalge all ära laguneda ähvardab... Seiklustest saab lähemalt lugeda: www.ida-viru.ee/seiklus
Lühi-info
Korraldab: Travel Industry Association of America (see lehekülg on praegu puhtalt isiklikuks tarbeks, reisipäevik nii-öelda. Kui pakub huvi, siis aga palun -- loe)
Reisijututoale, 2002
Kersti Järve ( potsatator@hotmail.com )
Mida kujutavad endast militaristlikus stiilis matkad? Lihtsalt seljakott selga ja actionit tegema metsa? Käime teatud trassi maha ja kogu lugu?
Põhimõtteliselt ongi nii, aga kõige selle juures ilmenvad alati ootamatud asjaolud ning iga pisikestki sammu tuleb kaaluda ja asjad ettevalmistada. Rännaku keskel pole just eriti meeldiv avastada, et Su armsad vesivillid moonduvad üha rohkem veristeks kogumikeks. Loomulikult oled leukoplaastri maha unustanud!
Sulle on tulnud idee minna jalgsimatkale, võtta seljakott selga ja astuda trassile. Need asjad paraku nii lihtsalt kah ei käi...
Puhkepäev, 15. september 2000
Vilve Torn
Maailmas on kuhjaga paiku, millest tavakodanikel aimugi ei ole. Mõni võtab kätte ja läheb omal käel uusi paiku avastama, teine jääbki ootama, et juhus talle ise mõne võimaluse kätte mängib. Katrin Lumeste kasutab mõlemat võimalust.
Katrin ehk Kati on noor tumedajuukseline ning ðokolaadpruuniks päevitunud naine, kellega kohtudes tekib esmalt tunne et ta ei sobi kohe üldse Eestimaa sügisesse. Ta on äsja saabunud Ibiza saarelt ning hoolimata kliimamuutusest tingitud külmetusest õhkub tema igast liigutusest energiat ning tema ilus naeratus võtab lihtsureliku jalust nõrgaks.
Reisipäevik, 31. märts - 20. aprill 1999 Kirja pannud Valdek Udris Mingil X päeval paar aastat tagasi sündis IDEE, mille 9 meest 15 aprillil 1999 teoks tegid. Noorte Matkaklubi eestvedamisel laskusime lumelaudadel ja suuskadel alla Euroopa kõrgeima mäe, Elbruse Idatipust (5621 m). Me olime esimesed Eesti lumelaudurid, kes sellega hakkama said. Lükkasime asja käima umbes jaanuaris 1999. Sai üksjagu palju meediakära tehtud ja tagajärjeks oli, et 31.03.1999 astusid Piiteri rongi peale 7 meest koos laudade- suuskade, seljakottide ja teatud matkajate ja alpinistide ringis kuulsate 3 suure (150 liitrit) sinise tünniga, mis olid täis tuubitud toiduaineid ja varustust ning kaetud väheste sponsorite logodega.
Eesti Päevaleht, Magasin, 1996
Kaido Einama
Ostad uue eluaseme. Kolid sisse, paigutad mööbli. Ja ühel pimedal sügisõhtul avastad, et pole majas enam üksi. Majja on kolinud (või elab seal juba ammu) kummitus.
Kinnisvaramaaklerid vaimudest kuuldes surmtõsiseks ei muutu. Naabrid, kes saavad teada, et kõrvalmaja tühjades tubades käib salapärane vaimuelu, tõmbuvad tavaliselt näost kaameks ja on napisõnalised. Sellistes majades elavad inimesed aga oma müstilistest kaasüürilistest tavaliselt rääkima ei kipu. Ka mitte kinnisvaraostjale.
Internetilink:
Paadimehe Aastaraamat 2001
Lauri Vahtre
Juba üle kahekümne aasta olen oma sõpradega käinud kevadeti mõnel Eesti või Põhja-Läti jõel kummipaadimatkal. Korduvalt on selleks olnud Piusa, Võhandu, Valgejõgi, Vaidava ja Amata. Kõik head, igaüks oma nüanssidega, millest lühike ülevaade tagapool. Kuid olgu konkreetsed ilma- ja veeolud millised tahes, ikka on see olnud üks suur kevadesse minek, millega olen aja jooksul nii ära harjunud nagu hommikuse hambapesuga ja ilma on nagu imelik.
Reisijututuba/ÄP Online, 07. mai 2001
Kaido Einama
Nädalalõpul jõudis maailma ajaloo esimeselt kosmosepuhkuselt tagasi USA miljonär Dennis Tito. Maailma esimene kosmoseturist maandus pühapäeval CNNi teatel Kasahhi steppides.
"Maandumine oli pehme," ütles Tito CNNi korrespondendile pärast planeedile tagasisaabumist vaatamata sellele, et kaks kosmonauti pidid reisilöt saabunud turisti meditsiinitelki talutama, sest ise ta jalgu alla ei võtnud. Tito soovitas kosmoseturismi ka teistele, keda on järjekorras juba mitusada.
ÄP Online, 30.04.2001
Kaido Einama
Maailma esimene kosmoseturist, USA ärimees Dennis Tito jõudis täna pärast kahepäevast lendu Venemaa kosmoselaeval Sojuz rahvusvahelisse kosmosejaama, teatab CNN.
60-aastane Tito on endine NASA insener ja oma puhkuse veedab ta 6 päeva 385 kilomeetri kõrgusel ümber maa lennates. Ringreis läheb maksma 20 miljonit dollarit.
Koos kahe Vene kosmonaudiga põkkuti edukalt rahvusvahelise uurimisjaamaga. Turist saab nädala mööda saata vaid Vene päritolu moodulis Zvezda, kus on magamisasemed ja laud toidu ettevalmistamiseks kaaluta olekus söömiseks, tualett ja pesemisvõimalus. Peale kaunite kosmosevaadete nautimise kuue päeva jooksul midagi muud erilist ei toimu. Siis järgneb kahepäevane tagasisõit.
Tallinn, 27. jaanuar 2000 a.
Marius Peterson, Eesti Vabariigi kodanik
-------------------------------------------------------
näitleja ja muusik, Stuudio THEATRUM asutajaliige ja juhatuse liige
Austatud Eesti Vabariigi President
Austatud Eesti Vabariigi Peaminister
Austatud Eesti Vabariigi Välisminister
Austatud Läti Vabariigi Suursaadik Eesti Vabariigis
Austatud Leedu Vabariigi Suursaadik Eesti Vabariigis
Päevaleht, Vojaazh, 1995
Kaido Einama
Läti piiril oli 3. jaanuar iseenesest üks üsna tavaline
päev. Nagu ikka, ületasid piiri peamiselt Leedu ja Eesti
kodanikud. Läti piirivalvurid teadsid täpselt, kuidas
kellegiga käituda. Ometi juhtus noore piirikaitsjaga
väike eksitus.
Teatavasti ei tohiks Balti riikides reisivatel inimestel
piiri ületamine Läti ja Leedu vahel mitte midagi maksma
http://www.spain.info - turismi-infot.
Hispaanias saab odavalt ja mugavalt puhata lõunarannikul, käia kataloonia ajaloolisi linnu vaatamas või külastada pealinna Madridi kuningalossi ja parki.
Eesti Päevaleht, Magasin, 13. aprill 1996
Kaido Einama
"Siin on 36 meetrit trossi," teatab Toomkiriku kellamees ja kirikuteener Tarmo Tornius laest alla rippuvat kellanööri sikutades. Ülevalt kostab kume helin. "Tund aega enne jumalateenistust pean esimest korda kella lööma. Kahekümne viie minuti pärast löön meeldetuletuseks uuesti."
"Näe, kui raske - tõmbab üles tagasi," näitab kirikuteener, kuidas tross nagu pendel üles-alla kõlgub, et kellalööja raskuse all lõpuks maa ja taeva vahel pidama jääda. Lüüa tuleb viis minutit järjest, mõõdukate vahedega. Matustel harvemini, pulmadel tihemini.
Oleviste kirik, kus tööl 40 kellameest.
Eesti Päevaleht, Magasin, 1996
Kaido Einama
Pealinnas peab kõik olema suur. Kui kuskil Lõuna–Eestis sebivad ringi pisikesed punasemütsilised, on pealinna päkapikud suuremad kui Jõuluvana ise. Viimsi Jõulumaa avati
hiigelpäkapike osavõtul.
Viimsi poolsaare kaldal tungleb rahvast. Külm laupäevahommik lume ja vihmata avab päkapikumaa Viimsis. Öösel on sadanud suured loigud.
Soomaal Toonoja külas kinnisvara üle vaatamas...ehk siis kuidas Seiklejate Klubi ja Esimene Eesti Jaanipäeva Soomaal Toonoja külas pidasid. Lähemalt saab seiklustest lugeda ka: www.ida-viru.ee/seiklusSoomaal Toonoja külas kinnisvara üle vaatamas...ehk siis kuidas Seiklejate Klubi ja Esimene Eesti Jaanipäeva Soomaal Toonoja külas pidasid. Lähemalt seiklustest saab lugeda ka: www.ida-viru.ee/seiklus
Horvaatia jalgrattamatk 2001: mööda saari Dalmaatsia ranniku lähedal.
Kasulikke linke:
Mitmes keskkonnas töötavate suhtlustarkvarade koduleheküljed
Populaarseimad suhtlustarkvarad:
Äripäev, 22, november 2001
Pangaautomaadi ees
Dialoog hommikul kahe memme vahel pangaautomaadi ees: üks küsib, et kuule, kas sina neid panga-automaate usaldad? Teine, et jah usaldan küll. Esimene vastab, et ei mina usalda, võtsin kogu raha automaadist välja ja viisin hommikul panka!
Rassism
eelmine lehekülg : Järgmine lehekülg
Poolaka mure
Reklaamiga läks viltu
Colgate reklaamis Prantsusmaal oma uut hambapastat “ Cue “, paraku ilmub Prantsusmaal samanimeline pornoajakiri.
Elektroluxi tolmuimejaid reklaamiti USA-s reklaamlausega: “ Miski ei ime rohkem kui Elektrolux “.
Nüüd on olemas ka kasutaja viimane pilt otse kasutajainfo lehel ning tema 10 viimast postitust. Muudab Reisijututoa kasutajad personaalsemaks :)
Reisikiri Zambiast
Saadetud Reisijututoale 02.02.2003.
Andres Sursu
Internetilingid
Olen nyyd siis Zambias… Hirmus palav, palav, palav. Kuna istun neti kohvikus, siis teen hästi lyhidalt, hiljem kirjutan pikemalt.
Pilt Zambia Turismiameti leheküljelt.
Reisijututuba, 4. mai 2002
Kaido Einama
Selle kevade teine jalgrattamatk Jägala jõe kanti algas tunduvalt soojemalt, kui aprilli alguses. Lund ei sadanud, pilvi polnud ja õhus oli vaid öise äikese põhjustatud lämbust.
12 paiku traditsioonilises kohas - Lool asuva linnuvabriku muna all kogunedes võis seal märgata kohalikku ratturit. 40aastane vene keelt kõnelev meesterahvas putitas ratta kallal - probleemiks sadul, mis oli küll amortidega ja varustatud silikoonigeeliga, kuid ikka ajas tagumiku mõne kilomeetriga valutama.
OK jutuka listist, 28. aprill 2002 Kaits OK jutukast pani kirja Sellepeale oleks võinud kihla vedada, et huvilisi palju kohale ei ilmu, sest ka Tartus ei ilmunud "kohalikke" peale tiigrikutsu, slashi ja gety. Rahvas kus te omi rattaid peidate? Igatahes sai meid kokku 6 (loe: kuus), OK-jutukas oli esindatud kylamehe, maagi ja kaitsiga. Teised olid head tuttavad sh 2 naisterahvast.Kasulikke linke:
Reisijututuba, 14.04.2002
Trillian Reisijutukast
Viimsi poolsaare tipust on alates 2002. aasta kevadest vabalt võimalik jõuda Kakumäe poolsaarele, ilma et peaks kordagi seiklema linna autoliikluses -- Eurotasemel jalgrattatee on otsast otsani valmis. Kohendada, parandada ja puhastada muidugi on vaja alati ja äärekivid võiks ka kohati madalamad olla, aga pühapäevaturistile on 3-5 cm äärekivi OK.
Reisijututuba, 17. aprill 2002
Trillian Reisijutukast
Ümber Ülemiste tiir jalgrattaga võib pikk olla 16-20 km, olenevalt sellest, kui pikalt järve lõunaküljel metsateedel vänderdada. See on tõeline maastikurada -- jalgrattateed on ringil vaid Tartu maantee ääres, asfalti Järvevana teel ja Vana-Tartu maanteel.
Alustame aga Tartu maantee-Järvevana tee ristist ja sinna jõuame ka mõne aja pärast tagasi.
Tartu maanteel kulgemiseks sobib linnast välja mineval suunal vasak teeserv, seal on korralik jalgrattarada, mis lennujaama juures on tihedalt teedest läbi hammustatud. Äärekivisid on tihedalt, aga õnneks mitte väga kõrgeid. Ratast logistavad need aga ikka.
Kasulikke linke:
Reisijututuba, 15. juuni 2002
Trillian Reisijutukast
Tegelikult algas jalgrattatiir Lauluväljaku värava juurest ja suundus Paljassaarele, aga mitte sellest ei taha ma rääkida. Pigem ikka sellest, kuidas me Tabasalu poole läksime.
Paldiski maanteelt on marsruut lihtne ja kattub Kakumäe marsruudiga seni, kuni tee järsult paremale pöörab, sealhulgas ka jalgrattatee. 90-kraadisest kurvist aga kihuta otse edasi, Rannamõisa teeni välja. Siis paremale, Tabasalu poole mööda tiheda liiklusega, kuid mõnusalt laia ja sileda jalgrattateega Rannamõisa teed. Kohe silmad paremat kätte vana miilitsaputkat, kunagist Hukkunud Miilitsa Baari. Peale äravisatud tühjade purkide pole baaris suurt midagi.
Eesti Päevaleht, Magasin, 1996
Kaido Einama
Oranzhid vestid lepavõsa vahel. Kunda Lammasmägi. Enn Vilepill paneb kõik kohaletulnud veerandsada meest nimekirja. “Nii, oleme siia kokku tulnud ühe põdra laskmiseks,” ütleb ta püssi– ja ajumeestele. “Meie oleme aga ahned. Võtame hoopis kaks looma, sest jahilubasid on kaks.”
Jahisektsioonide juhid lähevad metsa ja teevad kaks pauku. Õhtul jagatakse kahe põdra liha.
Eesti Päevaleht, Magasin, 3. veebruar 1996
Kaido Einama
Hundid on muutnud Eesti metsad ülerahvastatud ühiskorteriks. Lagedaks söödud võpsikust hiilivad talude poole ülbed võsavillemid, kes ei pea igiammust reeglit - kõik siin ilmas peab olema tasakaalus - millekski.
Põlendma metskonnas veetakse puude vahele punaste lipukestega nööre - lipuliine. Dzhiipide ja raadiosaatjatega mehed on nagu operatiivtööl: võsa vahelt tuleb jahimees buraaniga, kes on mõni kilomeeter eemal rabaservas jäljeluuret teinud. Piiramisrõngas huntide ümber hakkab kokku tõmbuma.
Eesti Päevaleht, Magasin, 1996
Kaido Einama
Aurab. Varblased siutsuvad. Algab karjalaskepäeva hommik Parasmäe suurfarmis. Õues on lund nabani, nii et seekord piimaandjad välja kepsutama ei pääse. Nad lesivad taltsalt oma lahtrites kell pool kaheksa hommikul ja ootavad. Mitte kevadet, vaid hommikueinet.
Õues juba müristabki silotraktor, mis paneb kariloomadel Pavluvi refleksid tööle. Ammumine muutub nõudlikumaks ja kui söödakoorem laudaväravast sisse vurab, on meelest pühitud nii kahtlased külalised, kes betoonpõrandal ringi uitavad ja laudaelanikega sõbraks saada üritavad kui ka lillelised unitsused kevadisest aasast.
Äripäeva online uudised 15.11.2002 14:06 [link]
Kaido Einama
Ryanairi eelmise tasuta piletite kampaania ajal lennanud Reesi (26) soovitab varuda ohtralt aega lennujaama jõudmiseks.
"Ryanairi pardal on väga lõbusad stjuuardessid, suhtlevad reisijatega ja on vastutulelikud," räägib Stockholmist Londonisse lennanud puhkusereisija Reesi (26), "teenindajad olid temperamentsed ja lõunamaised." Iiri odavlennukompanii lendudel toitlustamist hinna sees pole, kuid kõike saab pardal osta. "Odavam, kui söök Londonis," kommenteerib Ryanairiga reisinu.
Rahvusköökidest on eestlaste seas populaarseim hiina oma, mis on tavaline ka läänemaailmas.
Hiina kiirtoit tundub tervislikum kui see kiirtoit, mida ameerikalikuks peetakse. Vähem rasva, vähem kaloreid ja rohkem rohelist. Ning eksootilisem ka. Lisaks on Hiina kiirsöögikohtades juba ammusest ajast kasutusel papptopsid, kuhu toit kiiresti sisse pista ja vajadusel sööjani kähku kohale toimetada. Varem telefoni teel tellides, moodsamatel aegadel aga ka otse Internetist tellimust esitades.
Ükskõik, kas siseneda Norrasse Utsjoelt või Käsivarre Lapist, torkab kohe silma, et ilusast laiast ja siledast maanteest saab äkki kitsas ja vingerdav rada.
Ka loodus on teistsugune – Lapi tundra asendub Norras mäekestega, mis tasahilju aina kõrgemaks kasvavad ja viimaks on näha selliseid, kus jaanipäevalgi veel lumeriismed peal. Turisti silmis on kahel maal veel teinegi oluline vahe – Norras on toidul ja teenustel hind, mis isegi soomlasel hääle värisema võtab.
Kõik on kümneid kordi läbi mõeldud, nimekiri vajaminevast ja pakitu kordi kontrollitud, ometi on rännaku alustaja kaaslasteks ootus ja ebalus. Tutavlik olukord, mis?.
Kahtluste leevendamiseks on mitmeid retsepte. Üheks aritmeetika.
Peale pika nägemisenijätutseremoonia tuleb kaua sõita läbi tuttavate paikade. Igav. Uudset impulssi saamata ragistab aju vana kallal. Ikka see vana laul: “Kas kõik sai kaasa!”
Andke enesele uus ülesanne, rehkendage kui palju on “juba” sõidetud. Kui kogu reisi pikkus peaks olema 6000 km, siis 60 km on üks sajandik, 100 km üks kuuekümnendik jne. Alguses on peamurdmist küllaga ent kummituslikud kõhklused maha unustatud inventarist kaovad ja sõit sujub.
Nädalavahetusel käis Reisijututuba üle jää Aegnal. Unustamatud maastikud Tallinna lahel ja Aegna põhjarannikul :) Kräsulile jõudes jälitas meid jääd mööda üks maastur, kes enne randa jääst läbi kukkus, kuid siiski omal jõul kaldale end vedas.
Mööda jääd oli ikka hea jalutada küll. Ei mingit lund, vett ka minimaalselt, selline sile jääväli silmapiirini.
Aegnal kihutas ringi miski kummaline roomiksõiduk, peal mõned "kohalikud". Aegna plaazhil pritsis laine vastu jäävalli, mis rannaribale oli moodustunud, suvel nii kõrgele laine vaevalt et kunagi rannas käib.
Aegna albumist saad vaadata ka irli tehtud pilte.
Roomik on maha jooksnud.
Arvatavasti metsaveoks mõeldud rasketehnika Kräsulil.
Mandri ja Aegna vahele jääv asustatud Kräsuli peitis endas rasketehnikat..Mandri ja Aegna vahele jääv asustatud Kräsuli peitis endas rasketehnikat: selliseid transportööre ja koppasid leidus saarel õige mitu.
Kuigi Aegna ja Kräsuli vahel laiutas korralik jääväli, tuli enne kallast üle ronida jääsupist. Allikad ja tõusuvesi on oma töö teinud, mõned päevad hiljem ei pruugi sula jätkudes siit enam üle saadagi.
Siin hiljuti veel elati. Nüüd aga on kõikjal rüüstamisjäljed.
Kui metsast ilmus välja kohaliku rahva soomus-sõiduk, olime meie lagedal väljal mobiilatraktsiooniga tutvumas.
Saun oli illustreeritud niimoodi.
Aegna ühes paljudest sõjaväekompleksidest tundus elu just äsja seisma jäänud olevat. Kõik (peale lagunenud kasarmu) oli veel kasutatav...
Kuna Aegna rand on saare põhjakaldal otse avamere suunas, siis suvine külm vesi on talvel asendunud alati jäävaba kaldaga, vaid laine on kõrgem, sest pritsib üle kalda äärde uhutud jäävallide.
Copyright © 2025. All rights reserved
Designed By Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
