Mississippi asukad
Alligaator inimest ei söö, küll aga näksib suhruvatti.
Alligaator inimest ei söö, küll aga näksib suhruvatti.
Võrgud riputatakse pea kohale, kui soo vahelt kala püüdmast tullakse.
Pitsilised rõdud on pärit linna asutajatest, põhjast sisserännanud prantslastest.
Selles linnas sündis jazz. Vanalinn on täis proffe tänavamuusikuid.
Limusiinid, jänkid, aga ka prantsuspärased pitsilised rõdud ja soomaastikust pärit lopsakad potitaimed New Orleansi tänavapildis.
Kolme torniga kirik on new Orleansi üks vanimaid ehitisi.
Tänasest on reisijutud.com-is hääletajate reisilood. Ümber tõstetud www2.mbp.ee/~ke/reisid/haaletaj.html lehelt.
Hääletamine ei ole enamasti lihtsalt hääletamine. See on elustiil, mida oskavad sageli väärtustada ainult hääletajad ise. Tavainimestele võib see tunduda mõttetu tee ääres passimisena, mis kulutab aega ja närve, rääkimata riskist. Hirmujutud hääletajate kadumisest võimenduvad sageli just tänu üliettevaatlikele tavakodanikele, kellel endal pole kogu protsessi toimumisest aimugi. Hea on istuda omas kodus või õõtsuda mugava bussiga lähtepunktist sihtpunkti, ise seejuures pöidlaküüdi ohtlikkusest seletades. Siit ka pisike nõuanne: jutte hääletamise ohtlikkusest tasub siis tõsisemalt kuulata, kui rääkijaks on keegi, kes ise selle kogemuse läbi elanud. Ise võiksin küll siinjuures lisada, et negatiivseid pooli on igal asjal, kuid kahtlemata kaaluvad positiivsed need üles, kuigi inimestele kipuvad just halvad asjad paremini meelde jääma.
Maarja (18) on hääletanud juba alates 8. klassist, kui ta oli 13–aastane. Esimese "häälega" sõidu tegi ta Saarmaale.
"Ma lihtsalt pidin hääletama, sest muud moodi enam edasi ei saanud," tunnistab ta. Hääletamisest kui mingist elustiilist ta siis ei mõelnudki. "Alguses hääletasin päris vähe — ainult siis, kui oli hädavajalik. Olin ausalt öeldes veel selle jaoks liiga noor ja sõitmist polnud ka kuigi palju."
Jaan (25) enam nii palju ei hääleta, kui varem. "Elu on ohtlikuks läinud," põhjendab ta oma elustiili muutumist. Varem elas ta suviti Nipernaadi elu: kevadel läks ja sügisel tuli koju tagasi. Vahepeal elatus, millest juhtus, kuid ei varastanud kunagi, peab vajalikuks lisada. "Minu elustiil?" küsib ta imestades, "ma olen sellise stiiliga inimene, kes kuulab KUKU–raadiot, loeb "Eesti Ekspressi" ja käib nädalalõppudel autoga linnast väljas, näiteks mere ääres. Talvel kihutan aga mõneks nädalaks Otepääle suusatama. Oleks aega, siis prooviks ka hääletada, kuid minu aina karvasemaks muutuvat välimust nähes mind vist peale võtta ei taheta."
Katrin (23) hääletab tihti Tallinnast Viljandimaale.
"Otse kohale tavaliselt ei saa," teab Katrin, "enamasti sõidetakse Tartu maanteed pidi edasi ja Imavere teeristis
tuleb maha minna, et Võhma poole sõita.
Olen hääletanud suhteliselt palju.Ahjaa, enestutvustuseks - olen 20-aastane noormees, kes veedab praegu aega vabadust mitte sallivas EV Armees
Kôik on kindlasti vähemalt midagigi kuulnud vôi filme näinud paikadest, kus loomad elavad omaette täielikus inimtühjuses ja ei oska homo sapiensi kartagi. Tänapäeval on enamik selliseid piirkondi looduskaitsealadeks kuulutatud.
Sellise loodusparadiisi hulka vôib ka Galapagose saared arvata. Tôsi, siin ei jaluta ringi Aafrika rahvusparkidest tuntud elevandid, sebrad, lôvid ja kaelkirjakud. Kuid unikaalseid loomi leidub ka nendel ekvatoriaalsetel saartel.
Äripäev, Ehituse Eri, 12. september 2001 (pikem versioon)
Kaido Einama
Kui keegi tuleb teile Tallinna külla ja tal tekib soov kesklinna kandis mere äärde minna, siis seda soovi viisakalt täites satute oma külalisega rinnuni umbrohtu, halvemal juhul prügihunnikutesse ja okastraati või leiate kaldaäärsetelt kividelt asotsiaalid juhtmetest vaske välja põletamas.
Tallinna kesklinnast mere äärde minnes avaneb kaldalt metallirisu vahelt küll miljoni-dollari-vaade, kuid seda tuleb nautida prügi täis tühermaal, kus võsa tasapisi metsaks sirguma hakkab. Kinnisvaraprojektid lubavad Tallinna merelinnaks saada küll mõne või mõnekümne aasta pärast, seni aga on kesklinn pigem sisemaale orienteeritud.
Lähemalt vaata albumist Tallinna rand.
Vähem kui 100 meetri kaugusel rannaäärsest vabaõhulaagrist on Ilmarise kvartal uute majade ja videovalvega. Veel sada meetrit ja umbrohu sees teatab silt vangla territooriumist. Skandaalne ärimees Ernesto Preatoni tegi siin läbimurdmiskatse mere äärde. Uute majadega ta veel päris kaldale ei jõudnud, kuid vaadet hoonetest juba on. Üle prügihunnikute merele.
Linnahallis juurest startiv Copterline’i kopter põhjustab alati üle sealse tühermaa lennates rämpsuses rannas jalutajates elevust...Linnahallis juurest startiv Copterline’i kopter põhjustab alati üle sealse tühermaa lennates rämpsuses rannas jalutajates elevust, keerutades üles mahavisatud paberi- ja plastikusodi. Koht, kuhu pidi rajatama luksuselamu on kaetud suvistelt vabaõhuüritustelt kohaleveetud pabernõude, õlletopside ja kes teab veel millega.
Tulevane sadamakvartal on Russalka poolt tulles esimene koht, kus on juba märgata rannavaatega krundil ka ehitustegevust. Üle admiraliteedi basseini paistab sadamast vanalinna taustal suur tühi plats, kus veel hiljuti konutasid varemetes tööstushooned. Rannas on juba ka silmailu: laev Admiral ujuvrestoraniga ja tema läheduses laev Suur Tõll muuseumiga. Nende ümber on täiesti euroopalikud kalamehed admiraliteedi basseinist kala õngitsemas.
See vaade pole Alutaguse metsadest. Petrooleumi tänava alguses, täiesti kesklinnas leiab täiesti klassikalise metsatee. Jutud, et kesklinn on täis ehitatud, tunduvad selles kohas kohatud.
Petrooleumi tänav, mis võsa vahelt läheb, lõpeb keelumärgi juures, kust avaneb allee otse merele. Kuid see allee on juurdesõidutee kasvuhoonete ja klaaside müügiplatsile. Tühermaal kasvavad mõned kased ja konutab lagunev putka. Läbipääsu, nagu viit ütleb, pole.
Russalka-äärse promenaadi lõpetab sadama ette jääv silikaatmüür, mis jätkub raudaiana merre. Tühja krundi kõige kaugemas otsas vastu aeda on juhtmeid põletatud. Märkamatu ava umbrohu ja võsa vahel viib kaldal olevat rada pidi tulnu sisemaale, põlenud laevavraki juurde, kus aastaid tagasi tegutses kõrts, Kõrsti alt keldrist tõuseb suitsu – keegi veel elab varemetes.
Peale Russalkat kesklinna poole mere äärt pidi minnes tõkestab tee kõigepealt raudaed. Aia taga on Kadrioru lõbustuspargi sügiseselt tühjad atraktsioonid ja kuri koer, kes okastraadiga kaetud tara tagant möödujate peale haugub. Õnneks pole möödujaid palju, sest läbi värava lõbustuspargi taha, mere ja aia vahele jalutama minejaid pole palju. Pole lihtsalt kuhugi minna. Edasitee tõkestab aed.
Buss.
Natuke New Yorki Las Vegases: hotell New York, New York
Hotell, mille tornist on kõrgeim vaade Las Vegasele.
Kasiino ja hotell Flamingo Las Vegase peatänava ääres sisaldab väikest loomaparki.
Las Vegase hotell Rooma-aegsete lõbustustega.
Hääletajaid võidakse peale võtta igavuse peletamiseks, kaastundest - ja ka solidaarsusest! See on nagu mingi vana võla tasategemine - kusjuures meeldiv - südamesopis on pigem midagi ühtekuuluvustunde sarnast...
Tänasest on olemas reisifirmade nimekiri, mida Reisijututoa lugeja on harjunud nägema esiküljel paremas veerus. Nüüd on see ülal lingi reisifirmad all eraldi leheküljel.
Teise uuendusena on igal nodel ehk lehe-elemendil paremal ülal tüübi nimi sulgudes (pilt, päevikusissekanne, lehekülg jne), lihtsalt lisainfoks, kui vaja peaks minema...
Siit leiad reisifirmad, reisibürood ja reisikorraldajad, kes toimetuse arvates pakuvad oma kodulehel kasulikku materjali reisileminejale.
Kui leiad, et ka sinu reisifirma võiks olla sellel lehel või soovid nõu reisilehe loomise teemal või tahad Reisijututoas reklaamida, kirjuta toimetusele. Paksus kirjas lingid on lehekülgedele, mis lingivad omakorda tagasi www.reisijutud.com lehele.
Täna sai reisijututoa list teada, et sait kolib. reisijutud.com lehel registreeris kahekümnes uus kasutaja. Nüüd töötab ka veebilinkide automaatse lingistaja moodul, ka elektronposti aadressid muutuvad klikitavateks linkideks. Nagu see siin: kirjutan www.reisijutud.com ja kui see üles läheb, on ta klikitav.
Paar sajandit tagasi oli popp kujundada mõisaparki ka varemed.
Lõkke ümber seistes peopesad kõrbesid, käeseljad aga külmusid ära.
Supp, praad ja magustoit saadi kuumaks gaasipõletitega.
20kraadise pakasega tuli telgis sooja hoida kahe ahju abil.
Vasakul telgi-ahi, mida nimetatakse "metsavennaks". Kütta sai seda igasuguse põleva sodiga.
UAZ bussi salongi on ehitatud korralik leiliruum. pesemisvõimalusi tuli otsida tiigi jääkaane alt.
Juhtmetega teise villise pealt käivitamise abistamine villisele eluvaimu sisse ei too.
Hommikul ligi -20kraadises külmas ei võta üks villistest tuure üles.
Valgevenelased olid lõunapoolseimad viikingid ja raskemini relvastatud - võideldi raudrüüdes.
Mõõgaga susati vaid hoiatuseks.
Viikingipäevad Käsmus 2001.
Mõned lauad ja presentkate.
Keedavad suppi. Kohe lisatakse ka liha.
"Ärge ainult odadega haabjat ära lõhkuge," soovitas rahumeelne viiking kirveste ja kaigastega sõdivatele viikingitele.
Eestlaste laager Käsmu viikingipäevadel.
Kartuli pood Supilinna Herne tänaval.
"Sinilind" Tartus Supilinna hoovis.
Vabameelsed supilinlased ilustavad põlenud maja.
Selline idülliline kruusatee ümbritseb peaaegu kogu poolsaart ja on märgistatud ka jalgrattamatkarajana. Need pildid siin on tehtud Ericssoni telefoniga T68i, millele on lisatud Communicam.
Koer tuli nuusutama.
Nüüd siis on lisatud ka teadete moodul. See nimelt saadab kasutajate elektronpostidle teateid, kui miskit saidile lisandub. Kasutaja saab valida, kas tahab teateid vaid sisust või ka kommentaaridest, täispikkuses tekste või vaid sissejuhatusi.
Täna varahommikul sai valmis kohendatud Taxonomy moodul ja pildimoodul - huh, esimene programmeerimiströö peaaegu peale ülikooli lõppu :) Taxonomy muutus nüüd niimoodi, et maakondadel ja hargneva menüüga riikide lehekülgedel saab ka klikkida ning pildimoodulil paranes navigeerimine: üles paremasse serva ilmub nüüd link albumile, kuhu pilt kuulub ja sihtkohale, kus pildistatav objekt asub. vasakule üles ilmus ka postitaja nimi ja postitusaeg.
Sees käib kõva ehitamine, koolimaja on suveks välja kolinud.
Katus peal, kuid seest tühi ja rüüstatud.
Koolimaja.
Mulgimaal asuv koolimaja. Olin seal malevas kaks aastat.
Mõisahäärberis on Tõstamaa koolimaja.
Konserveeritud, kuid rohtukasvavad varemed Pakri lähedal madisel mere ääres.
Kompartei endine villa, praegune hotell Valgerannas.
Koolituskeskus ja majutusasutus.
Tühi, kuid katuse all.
Kolmas Lahemaa kolmest "õest".
Vaatega järvele. Lodijärve ehk Klooga lossi järvevaade on aga võsa taga.
Klooga mõis enne Bergmanni restaureerimist. Praegu laguneb samamoodi kui enne, vaid osa katust on nüüd peal ja vahelaed valatud.
Fassaadipoolne hoolitsetud mõisapark.
Keila-Joa mõisapark, mõis on mahajäetud ja lagunemas.
Enne Rohukülat jäävad tee äärde Ungru lossi varemed.
Talvine kalapüük Soomaal
Eravalduses endine koolimaja Rapla lähedal.
Eravalduses mõis järve ääres, kalkunikasvatuse lähedal.
Rapla külje all.
Kopra maja Kalli järve lähedal.
Päästepaadid kerisid end kerast lahti suure vilega ja tähelepanuga.
Esimest paati juhiti, mootor vedas 4-5 paati noori otsas kaasa.
Uno raadio, ETV ja teised meediategelased kesk Emajõe Suursood.
Venetian on seest nagu Veneetsia - kanalite, gondlite ja muu juurdekuuluvaga.Venetian on seest nagu veneetsia - kanalite, gondlite ja muu juurdekuuluvaga.
Hotelli Sahara ühekäelised bandiidid.
Maailma suurima tsirkusega hotell.
Hotell Aarete Saare stiilis.
Värvikirev kasiino otse peatänaval - Stripil.
Aarne Ruben
See on lihtsalt prooviks.
Allpool toodu on kogutud ja edastatud internetifolkloristide poolt.
Siit leiab:
Keila-Joa mõisapark. Sügis.
Rippsild, kuhu abiellunud lukustavad taba.
Kevadine jää.
Enne jääminekut.
Natuke vabalangemist ootab ees.
Instruktori paat peale veskitammi.
Peatus maatükil, mis jõe ja liivakivipanga vahele jääb.
Karla ja Lendur OKst maanduvad.
Dziibi kapotil anname allkirja ise vastutada.
Servast lumine jõgi
Kaits ja Lendur OK jutukast viimasel veskitammil enne vabalangemist
Kutsu on all paremas nurgas.
Enne Kose-Lükatit keeras kolmene kanuu põhja ülespoole.
Kaido ja Jüri vana silla all.
Karla ja Kaits OKst Lagedil.
Vahepeatusi tuli mitu, kuid vaid üks sellepärast, et kärestik liig järsk oli.
Üleujutatud jõgi kulges kohati võsa vahel ja metsa all.
Esimene karmim koht oli kohe peale Jüri asulat.
Karla ja kaits OK jutukast Jüri lähedal.
Seikleja.com korraldab nüüd merekajakimatku.
Neid meresõiduvahendeid toodetakse lausa Eestis.
Ümberminemine on kajakiga raske, kuid märjaks võib sisseronides saada..
Külm ja märg, kuid fun ka...
Proovitud sai ka Pirita kärestikke.
Kärestik kiskus parve paremkaldasse.
Enne Eesti esimest päris-parvega raftingut tegi lumesadu maa valgeks.
Finishis ootas staabitelk ja buss-saun.
Paat visati vette paremalt.
Kerges seebivahus...
Kohalik juhendab pühitsetud kaevust vee ammutamist.
Vasknarva kirik ja õigeusu klooster. (C) Kaido Einama.
Karuskose lähistel.
Raudna jõgi.
Kirveviskekoht Karuskose lähedal
Copyright © 2025. All rights reserved
Designed By Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.