All

Mägilaager ning Elbruse vallutamine
03.aug - 01.sept '98

Enne lugemist,
Matkapäevik on kirja pandud I grupi liikmete poolt nii, et iga grupi liige sai endale mõned päevad mil tal oli õigus ja kohustus kajastada oma silmade läbi sel päeval toimunut. Kuna päevikut on täidetud kõige erinevamates olukordades väga erinevate inimeste poolt, siis olen ka seda arvutisse sisestades üritanud teksti mitte muuta. Seega olen meelega jätnud parandamata kirja-, stiili- ja muudki vead - arvuti küll nõudis, aga eks iga autor ole ise kõige targem. Üksikuid ebatäpsusi võib esineda, kuna kohati oli käekiri loetamatu - sel juhul sain kirjapandut vaid aimata.

Linke:

• Valuutakonverter: rubla kurss täna
• Alpiklubi Firn
• Eesti külad sealkandis

Hinnad:
• aprikoosid 25 kr/ämber
• 2,5 liitrit airaani 12.50 kr

"ELBRUS 97" 15. juuli-2. august 1997.a. Tartu alpiklubi "Firn" naisteekspeditsioon Kaukaasiasse Elbruse mäe idatipule (5621 m).

Andres Vesilind

"Ma lähen suvel Kaukaasiasse" - "hull oled või???" - selliseid dialoogijuppe vahetas meist vist igaüks enne reisi oma vanemate või teiste tuttavatega. Kuid meie siiski läksime.

From: Aivar Sent: Monday, July 03, 2000 10:54 AM, Reisijututoale

Aivar
Väike-Maarjast

Mul oli võimalus peale kolme aasta möödumist uuesti külastada Peterburi. Meenutades eelmist sõitu võttis nagu kõhedaks, kuid seda meeldivam on tõdeda, et aeg on edasi läinud ja asjad paranevad. Kõigepealt soovitaks inimesele, kes planeerib sõitu Peterburi, arvestada järgmist:

- praegused olud Peterburis sellised nagu meil 5 aastat tagasi ;

Pühapäevaleht, 1997. aasta kevad

KAIDO EINAMA

Võrreldes eelmise aasta kevadega on Peterburgis juba midagi muutunud. Ei ole kõik nii, "nagu kogu aeg on olnud". Leidub rikkamaid, kui eestlased kunagi näinud ja vaesemaid, kui oskame ette kujutada. Suurlinna tuled valgustavad öösiti enne juunikuiste valgete ööde saabumist turistide ja taskuvaraste horde, kes endiselt auklikel tänavatel Peterburi ilu ja rikkust naudivad.

Magasin, 1996. aasta kevad

Kaido Einama

"Palun, siin on teie dokument, ärge seda kaotage," ulatatakse Peterburi hotellis turistile paberitükk, kuhu on käsitsi kirjutatud tema perekonnanimi, hotell ja toanumber. See paber antakse hotellis passi vastu ja miilitsal on dokumente kontrollides asi klaar: turist.
Vana nostalgilise nõukogude aja järele õhates pole enam vaja lapata kollasekstõmbunud noorpõlvepilte.

Päevaleht 1995

Kaido Einama

Kui olla karm, võib otse välja öelda, et New Yorki
sattunu eksib ilma asjakohase plaani või nõuanneteta
kindlasti maailmalinnas ära, kui ta end varem ette valmistanud pole. "Metsikuna" New Yorki sattudes võib leida end kohtadest, kuhu eal ei oleks tahtnud sattuda.

Estraveller, Estravel AS kliendileht, Juuli - September 2002

Kaido Einama

Ameerika üks omapärasemaid linnu New Orleans asub Mississippi suudmes keset lõputuid soid, mis kubisevad alligaatoritest, kilpkonnadest ja vesimadudest.

Sel kevadel toimus seal iga-aastane rahvusvaheline turismiüritus Pow Wow, kus sõlmitakse valdav enamus USAsse kogu maailmast reisipakette pakkujate turismitehingutest. Voodoo, jazzi, Mardi Grasi, kreooli köögi ja paljude kultuuride segunemise linnas oli ligi 6000 osalejat 70st riigist. Louisiana osariik, kus New Orleans asub, loodab tänu sellele üritusele teenida lähiaastatel turismist lisaraha mitusada miljonit krooni aastas, siis kui ajakirjanikud, reisibüroode esindajad ning turismiorganisatsioonide juhid kodumaale naasevad ning oma muljeid New Orleansist vahendama hakkavad.

Linke:

• Valuutakonverter: USA dollari kurss täna
• New Orleans Convention and Visitor´s Bureau
• Virtual Tourist: New Orleans
• http://www.honeyislandswamp.com/ - Soouurija professionaalsel juhtimisel kahetunnine loodusretk alligaatorite juurde. Grupis kuni 94 inimest. Hind 360 kr.
• http://www.captnicks.com/swamptour.html - 2–8 inimese suurustes gruppides tehakse paadimatk, mille üheks atraktsiooniks on alligaatori paativõtmine. Hind koos transpordiga New Orleansist al 2250 kr.
• http://www.airboatadventures.com - Hõljukpaatidega seiklus soos, kestab tunni, ühte paati võetakse 6 inimest. Käes saab hoida alligaatoripoega.
• http://www.laidbacktours.com/tours_kayak.shtml - Kõige vahetum kokkupuude metsiku loodusega – kanuu- ja süstamatkad soos. Terve päeva kestev matk al 1450 kr.
• http://www.cypressswamp.com - Pikemad ja lühemad soomatkad koos või ilma farmikülastuseta. Hind al 700 kr koos transpordiga New Orleansist.

Äripäev, Puhkepäev, reede, 12. juuli 2002

Linke:

• Hotellibroneering Miamis
• lennupiletid
• valuutakonverter: USA dollar täna
• Florida reisijutt 1999
• Miksike: Florida poolsaar
• Estraveller: Florida 2001

Reisijututoale saadetud 9. märtsil 2002

Toomas Mikkor
(tekst ja pildid)

Reisijututoale saadetud jaanuaris 2002

Uitaja uitmõtteid USA-st
Jüri W. Võsa

USA-s on palju asju, mis esmakülastajas tekitavad imestust või vastuseisu. Tähelepanekuid kogetud muljete põhjal “lihtsate ameeriklaste elust”:

ÜLDMULJE
• USA on üks igavamaid riike külastatud 40 maa seas, kus vähene (eelkõige loodus) üllatab positiivselt. Ameeriklaste kogu elu on enesekeskne.

MONTENEGRO - Euroopa kõige, kõige...

• ...kõrgeim kanjon
• ...lõunapoolseim fjord
• ...viimased dzhunglid
• ...viimased pelikanid

Linke:

Ellujäämislaagri vintsutused tegin ma läbi Eesti kaitseväes Tapa suurtükiväegruppi ajateenijana. Enne laagrise minemist oli meil põhjalik instruktaaz, kuidas metsas ellu jääda, mis kõlbab süüja jne. Laager algas 29. oktoobri hommikul, meid jaotati viiestesse rühmatasse [ühtekokku läks meid laagrisse 80 reameest + instruktorid ja kaatarkaitseväelased], kaasa võis võtta järgmise varustuse:

Päevaleht, 1995
• Eesti matkagrupp Krimmi poolsaarel Ukrainas

Jaani ja Aivo reisimuljeid vahendas
KAIDO EINAMA

Käesoleva aasta suve hakul startisid Tallinnast
Krimmi poole kümmekond inimest, kaasas söögikraam ja
spetsiaalvarustus koobastes liikumiseks. Enamus minejaid
olid õpilased, matkajate vanus vahemikus 18–28 eluaastat.
Peaaegu kõik olid end varemgi mõnel matkal proovile
pannud, kuid oli ka neid, kes esimest korda matkama
läksid. Krimmi mindi hoolimata sellest, et enamus eestlasi
kipub praegu pigem Pariisi või Põhjamaadesse.

Päevaleht, 1995, elu, reede, rubriik "Vojaaê"

IVAR TAMM
KRISTJAN MÄLL

Nii kutsuti huvilisi Lääne-Ukrainasse Ternopoli lähistele Tðortkovi koopamatkale. Kogunes 14 julget, kes ei peljanud metsikut slaavlaste maad ega võimalikke varinguid koobastes, et vaeva tasuks kogeda ilu, riski ja seiklust.

Lääne-Ukraina heledates toonides kauniks värvitud külamajakeste kõrval tundub enamik Eesti praeguseid maaelamuid lagunema jäetud tööriistakuuridena. Põlluservad on seal sirged, nende vahel vonklevad külateed, mis vahetevahel muutuvad läbitamatuteks. Kuid seegi on Euroopa kõrval, kuhu me praegu ummisjalu tormame, huvitav.

Avaldatud lühendatult "Päevaleht Plussis" 17.04.1999
Raivo V. Raam
Kusadasi-Tallinn

Kui Juhan (Jaan, Mari või Pekka) Türgisse jõudis, oli Öcalani-nimeline turismihooaeg seal juba alanud... Äsja oli aasta tähtsaima püha Kurban Bairamõ raames toimunud tõeline "lõikuspidu" - 2,5 miljonil lambal lõigatakse Türgis igal aastal ohvripüha auks kõri läbi.

Valuutakonverter: Türgis kehtivate valuutade kursid täna

Hinnad: - Praad pluss klaas õlut või veini kohalikus stiilis restoranis maksab alates 40 kroonist - Poes maksab pudel õlut 8-12 krooni, odav lauavein14 krooni, paremad 50-80 krooni, 0,7-liitrine rahvuslik brändi Truva suveniirkarbis 80 krooni - Väikeauto (Fiat Uno) üür alates 60 DEM-ist päev, kõrghooajal 80-100 DEM-i - Türgi saun hamam alates 200 kroonist

Linke:

• Hotellibroneering Prahas
• Valuutakonverter: CSK kurss täna

Hinnad:
- Pilseni õlu 6-8 KC
- kohv 3 KC
- praad 30-50 KC
- kristallkujuke: väike 150 KC, keskmine 300 KC
- öömaja kahele (linnast väljas) 480-800 KC
- LINNAPANORAAM, bussireis 2 tundi (45min jala Praque kindluses, Staromestke plats ajaloolise kellaga, kuninga suvepalee, Juudi kvartal, Rahvusteater, Karli sild) 320 KC
- SUUR LINNAEKSKURSIOON, bussireis 3 tundi 30 min. 530 KC
- JUUDI KVARTAL, bussireis 2 tundi 30 min. (Franz Kafka perekonna haud, 6 sünagoogi, ajalooline linnaosa) 440 KC
- LAEVAREIS, 2 tundi 30 min. (Vltava jõgi, Praha sillad) 650 KC
- VÄIKELENNUKI ÜÜR, reis koos piloodiga Praha kohal ja ümbruses, 3350 KC

Reisijututoale, 3. jaanuar 2001

Krista Dudarenko

Pühapäevaleht, elu, reede, rubriik "VOJAAZH" 1994.

Kaido Einama

Kui Pariisi mineku eel üritatakse väita, et enne sinnakanti rändamist tuleb ära käia Nuustakul, siis Prahasse sõitjale ei soovitata tavaliselt midagi. Kunagine "välismaa" sisaldas ju ka seda pealinna , mis jäi ühest "raudsest eesriidest" siiapoole ja sinna sai üsna väikese jõupingutusega tuusiku hankida. Sellepärast ei põhjustagi teekond Prahasse ambitsioonikaid hüüatusi a'la "Küll mul ikka veab!" ja "Ega ma teist korda siiakanti enam satu". Ometi on ka Praha koht, kuhu tasub minna. Kasvõi sellepärast, et
seal on palju vaadata.

Ükskõik, kus teid lennuki, bussi või rongi pealt maha pannakse, jõuate varem või hiljem oma eksirännakutega Karli sillale. Jess! See on midagi tõelisele turistile, kes hindab ajaloolisi väärtusi ja turismindusega kaasaskäivat sebimist. Inglased kutsuvad tuntud objekti Charles Bridge'iks, sakslased Karlsbrücke'ks ja tðehhid ise Karluv Most'iks. Ehitis on kaunistatud pühakute kujudega. Nende vahel-ümber sagib nii tðehhe ja mustlasi, kelle peamine huvi näib olevat turistidelt raha välja meelitada.

Päevaleht, 1994, elu, reede, rubriik "VOJAAZH"

Anna Gerretz
Anna Gerretz on tekstiilikunstnik

Minu reis Tuneesiasse algas läbi mitme suurlinna Euroopas. Veendumus, et tegemist on tõelise turismimaaga, üha süvenes. Kirevaid reklaame, mis kutsusid suve just Tuneesias veetma, olid kõikvõimalikud kohad täis kleebitud.

Esimestel tundidel pealinnas Tunises olin küll pettunud. Kauneimad paigad jäävad metropolist kaugemale. See-eest sai aga kõikjal kaubelda, hindu lasti alla lausa mitmeid kordi.

Päevaleht, vojaaþ, reede, 19.05.1995

Aasta alguses loosis "Päevaleht" kõigi aastatellimuse vormistanud lehelugejate vahel välja reisi kahele inimsele soojale maale. Loosiga vedas tallinlannal TIIU NIGULil, kes valis reisisihiks Tuneesia. Koos AIME VISNAPUUga hakati 23. aprilli varahommikul minema ja sama päeva õhtuks olid põhjamaa daamid lennukiga Aafrika rannikul Tuneesias.

Mõlemal reisijal oli see esimene suurem välisreis. Tiiu Nigul polnud välismaal üldse käinud, Aime Visnapuu (nimetab ennast hetkel "koduseks tütarlapseks") oli külastanud vaid NSV Liidu avarusi, Poolat ja Ida-Saksamaad, mis praegu suurte reisidena kahjuks enam arvesse ei lähe.

Päevaleht, 1995, elu, reede, rubriik "VOJAAZH".

Kaido Einama

Võtke kätte alljärgnev Kaohsiungi kaart ja uurige seda - selle tegevusega tuleb Taiwanis üsna tihti tegeleda, kui kohalik keel suus ei ole ja hieroglüüfidki majaseintel mõistatuseks jäävad. Kui suudate kaardi abil jõuda näiteks Kingdom Hotel'ist Chiang Kaishek'i Memoriaalini, on vaike lootus ka tõelises Taiwani linnas hakkama saada.

Linke:

• Hotellibroneering Kopenhagenis
• Valuutakonverter: DKK kurss täna

Pühapäevaleht, märts 1995.

• Soome suusakeskustes suusatatakse aprilli lõpuni

Kaido Einama

Seda, miks inimesed igal talvel raha kulutavad ja
mägedesse sõidavad, võivad kõrvaltvaatajad nimetada
haiguseks, kergemeelsuseks või ükskõik milleks. Kord
juba mäesuusad alla saanud inimesed sellest ei hooli.
Nad lähevad ikka — korjavad aasta jooksul raha, kinnitavad
suusad autokatusele (või suruvad mõne turistibussi pagasiruumi)

ja suunduvad küngaste nõlvadelt alla laskma. Murdmaarajad
neid enam ei huvita — seal pole nende jaoks enam kõrgusi,
kiirust ega põnevust.

Päevaleht, 1995

• Legenditurism Kesk–Soomes

Kaido Einama

"Pange õhtuks selga uuemad dressid või vanem ülikond,
siis näete midagi, mida varem näinud pole!" hoiatab
Eestist pärit reisijaid neid Kesk–Soome väikelinnas
Valkeakoski vastu võtnud võõrustaja. Mõni tund autosõitu
viib meid matkakeskusse, kus kõigile antakse selga vastupidav
matkarõivastus: jalga villased sokid ja meie "Põhjala"
toodangut meenutavad kummikud, selga matkajope, pähe
villane müts. Veel natukene autosõitu natukene Lõuna–Eestit
meenutaval koppelmaastikul, kuni teeäärsed sildid reetma
hakkavad, kuhu oleme jõudmas — puust teeviit ütleb paiga
nimeks "Helvetinkolu".

Kaido Einama
Päevaleht 1996/97

Mõnel juhul võib kahjurõõmsalt nentida, et välismaalased,
kes Helsingisse satuvad pisut kaugemalt kui Läänemere
äärest, ei tea selle linna kohta ka suurt rohkem kui
näiteks Tallinna kohta.
Soomlasedki näevad vaeva ja peavad turistile selgitama, et nad pole slaavlased,
et Helsingi tänavatel ei jaluta jääkarud ja hülged,
et soomlased pole laplased, pole idaplokki kuulunud,

• Valuutakonverter: Euro kurss täna

• Helsingi info

Päevaleht, Vojaazh, 4. nov. 1994 Kaido Einama

Helsingis asub Baltimaade turismiametite infopunkt, mis tegutseb selle aasta 26. septembrist. Tagasihoidlikesse ruumidesse aadressil Merimiehenkatu tn. 29 pääseb liftiga maja sisehoovist, kuid infopunkti töötajate sõnul ei pea nende kontorisse ilmtingimata kohale tulema.

Pühapäevaleht, veebruar 1997. Kaido Einama

Kes oleks mõni aasta tagasi osanud aimata, et eestlased korjavad 1997. aastal kokku korraliku rahasumma, ostavad mäesuusavarustuse ja sõidavad massiliselt paarituhandemeetristele mägedele, et sealt peaaegu vaba langemise kiirusel alla söösta. Suusahullus on jõudnud tasase maastikuga Maarjamaale ja enne, kui minnakse Tatratesse või Alpidesse, käiakse läbi pisikeselt Kuutsemäelt. Murdmaarajad tagasitulijaid enam ei huvita.

Linke:

• Hotellibroneering Singapuris
• Valuutakonverter: SGD täna
• Krokodillipark
• Öösafari
• Sentosa kuurortsaar
• Veepark
• ÄP 1997: Tai, Singapur
   
• Singapore Guide
• Singapore Timeout
• Asian Homepage

Hinnad:
- Singapuri saab lennata Finnairi, SASi ja Lufthansaga, edasi-tagasi pilet maksab 10 000–11 000 krooni.
- Kui ihkad ülimugavust ja valid tipphotelli, näiteks maailma kõrgeimaks peetava 73-korruselise West Stamfordi, maksad hingehinda. Mõõdukuse piiridesse jäädes pole Haapsaluga olulist hinnavahet.
- Paarisaja krooni eest võid osta bussipileti, sõitmaks läbi Malaisia; sealnegi viisa antakse piiripunktist.
- Soosituima suveniiri - Singapuri linna valvava kalasabaga lõvi - võid kotti pista ka 15 kohaliku dollari eest.

Pühapäevaleht, 08. juuni 1997.

Gunnar Press

"Praegu on õues palav küll, aga öö poole läheb külmaks," muretseb hotellipidaja. "Kui kavatsete välja minna, pange midagi soojemat selga, noormees!"

"Aga mis ma ütlesin!" rõõmustab pisike pilusilm mõne tunni möödudes. "Siinmail on ikka nii - pärast päikeseloojangut langevad kraadid järsult."

Mehike marsib hüpleval sammul kuldäärisega termomeetrini ning näitab sõnadele kinnitust: päevasest 37 kraadist pole järel rohkem kui 27. Põhja-Euroopast tulnu pühib kohkunult higi.

Linke:

• Hotellibroneering Strasbourgis
• Valuutakonverter: FRF kurss täna
• Out: Strasbourg

Hinnad:
- Strasbourgi rätik 40-60 FRF
- EC sümboolikaga sinine vihmavari 80-100 FRF
- Strasbourgi postkaart 2-4 FRF
- lõunasöök restoranis: 45-65 FRF, gurmaanile kuni 85 FRF (1995)

Päevaleht, 1995, elu, reede, rubriik "VOJAAZH"

Kaido Einama

Paljude turismilinnade linnavalitsused on mõistnud, et iga turist, kes linna külastab, toob kaasa raha ja jätab selle heal juhul isegi maha, kui midagi huvipakkuvat leiab.

Pühapäevaleht, 29. juuni 1997.

KRISTI PÄRN

Prantsuse Riviera isehakanud pealinn - muinaskreeklaste Nikaia, roomlaste Nizza ja prantslaste Nice on jumalik puhkusepaik nii luksusliku elu ja rannamõnu nautlejaile kui ka kunsti- ja arhitektuurisõpradele. Just seepärast tõttasid sinna, Vahemere-äärsele helesinisele rannikule, lisaks miljonäridele ka kunstnikud Henri Matisse, Pablo Picasso, Marc Chagall ning saksa filosoof Friedrich Nietzche.

Päevaleht, 1994.

Kaido Einama

Suurlinnadele on alati püütud anda mingit müstilist
imidzhit, mis kutsub perifeeriast pärit inimesi ette
võtma palverännakut kas siis moe–, kunsti–, filmi– või
usumetropolidesse, et veenduda müüdi vastavuses tegelikkusele.

Eduka filmistsenaarumi tüüpiline süþeegi on selline,
kus peategelane tüdineb rahulikust argielust mõnes kõrvalises
kohas ning läheb maailmalinna (New Yorki, Pariisi, Londonisse)
õnne otsima. See aga ei kipu eriti kergesti tulema.
Linateose moraal on tavaliselt selline, et ilma tohutu
töö– ja läbilöögivõimeta satutakse tavaliselt rentslisse.
Ainult eriti andekad jõuavad maailma suurlinnades haljale
oksale.

Päevaleht, 1995

Aastavahetus erinevates seltskondades ja erinevates paikades

Kaido Einama

31. detsembri õhtul tõmbavad Pariisi kerjused selga
igapäevastest pisut räbalamad riided ja lähevad tänavale.
Rikkamad linnakodanikud on juba mõned päevad varem suundunud
oma maavillasse, sest turistide käratsemisest igal aastavahetusel
on nad lihtsalt tüdinenud. Hilised turistid aga kammivad
veel mööda viimaseid lahti olevaid ööpoode, et endale
Eiffeli torni alla korralikku prantsuse šampanjat kaasa
osta. Valmistutakse peoks.

Meile nii tuttav vaatepilt kuuskedega ringi sebivatest
inimestest ka vana aasta viimastel päevadel pole prantslastele
üldsegi mitte iseloomulik.

PPL, elu, 1995.

Kaido Einama
Pariis

Inimesed, kes elavad linnas, milles pole metrood,
erinevad teatud mõttes neist, kes iga päev vähemalt
paar korda maa alla kaovad, et sõita kodust tööle, poodi
või kellegile külla. Allmaaraudtee kui puhtalt praktiline
lahendus ülekoormatud maapealsele liiklusele ei ole
sajandi jooksul jäänud mitte lihtsalt transpordisüsteemi
osaks, vaid ka omapärase allmaa–elu ja mitmekordse sub–sub–kultuuri

Pühapäevaleht, 1995
• Pariisi ultramoodne uuslinnak — La Defense

Kaido Einama

Lääne–Pariisi ilmetu sügispäev algab keskmisest
linnakodanikust pisut rikkama kontoriametniku kodus
varajase kerge hommikusöögiga. Siis istub pere toitja
autosse, avab kaugjuhtimispuldiga garaaþiväravad ja
suundub automagistraalile. Mõne aja pärast kaob tee
maa alla ja sobivast tunnelist pöördub varane töötaja
maa–alusesse parklasse, kust viib klaaslift üles — maa
peale või pilvelõhkuja rohelise taimestikuga koridoridesse.
Algab lääne–pariislase tööpäev klaasi, betooni ja kultuurtaimestikuga
XXI sajandi elustiiliga linnakus La Defense'is.

Eesti Päevaleht, juuli 1995, rubriik suvitaja

Kaido Einama

Kunstnike ja boheemlaste kõrts Auberge de la Bonne Franquette on Pariisis Montmartre'i tuntuim koht, kus saab tunda tõelist Prantsuse hõngu ehtsate ðansoonide, kankaani
ja koomikutega. Kesklinna isegi kõige nooblimad restoranid
on paratamatult euroopastunud ja harva pakutakse neis
midagi muud, kui euromalli järgi meelelahutust.

Päevaleht, 1994/95

Kaido Einama

Eestigi on seda tugevalt tunda saanud. Pariisi hingust
nimelt. Pakitakse kohvreid, ajalehekuulutustest otsitakse
odavamaid reisihindu metropolide metropoli reisimiseks.
Minnakse lennukiga, bussiga, hääletades.

Kohale jõutakse pisut pettununa — kas kogu läbielatud vaev tasus seda ära? Tänaval kõnnib inimesi, nagu Tallinnaski, ei ole mingeid müstilisi olevusi, elegantseid linnaelanikke, luksust armastavaid daame ja härrasid.

Avaldatud muudetult Stiilis 1998 Raivo V. Raam Eesti kllima on niivôrd stabiilselt ebameeldiv, et pea alati vôib tekkida soov siit nädalaks kuhugi sooja kaduda. Tavaliselt tuleb reis vähemalt 4-5 nädalat ette planeerida. Kuid mida teha, et ära lennata kohe täna-homme? Otse Tallinnast väljub väike valik puhkusereise Wris-Toursi vahendusel. Kuid mulle midagi soodsat ei pakutud - kôik olevat välja müüdud. Hiljem selgus siiski, et näiteks Tuneesia grupi kokkusaamisega oli probleeme ning hind lasti umbes 25% alla...Linke:

Linke:

• Hotellibroneering Varssavis
• Valuutakonverter: PLZ täna

Olulist:
- Varssavi rahvusvaheliselt lennuväljalt on kesklinna 8 km, transport takso või liinibussiga
- lubatud kiirused asulates 60 kmh, maanteel 90 kmh, kiirteel 110 kmh
- riiklikud puhkepäevad: Uus Aasta, Lihavõtted (2 päeva), Corpus Christi, 22. juuli - rahvuspüha, 1. november - hingedepüha, Jõulud
- Turisti-info Varssavis: pl. Zamkowy 113, tel. 270 000

Pühapäevaleht, 16.12.1995

Puhkepäev, 28.04.2000 Villu Zirnask Eesti Päevaleht

Tahate teada, kuidas võiks maailm välja näha pärast veeuputust? See võimalus on teil olemas, kui lähete Boliivia ja Peruu piirile jääva Titicaca järve äärde. Põhjusi on kaks. Esiteks on see piisavalt kõrge kant, et ookeanist üle ujutamata jääda. Teiseks tekitavad järvest välja ulatuvad kaljusaared tõesti veeuputusejärgse tunde. Eheduseotsijalt saab Titicaca ümbrus plusspunkte sellegi eest, et lääne kultuur on sealset elu-olu vaid napilt muutnud.

Linke:

• Valuutakonverter: KZT kurss täna
• Lenin Peak region
• Peakware: lenin
• karakol.su

Lenini mäetipust:
Lenin mäetipp oma 7134 meetriga asub Pamiiris Taga -Altai ahelikus Kõrgõstani ja Tadzikistani piiril endise N. Liidu kõrgeima mäe Peak Kommunism (7495 m) lähedal.
Pik Lenin vallutati 1928. aastal Saksa mägironijate (E. Allwein, E. Schneider, K.Wien) poolt. Esimesed eestlased jõudsid Lenini mäetippu 11. 08.1965 Peeter Varepi juhtimisel.

Linke:

• valuutakonverter: RUB kurss täna
• Suur vene kaart
• Vene AOde kaart

Mida vaja teada enne reisi:

• Sealpool polaarjoont on suvel polaarpäev
• Suvel on sooja harva üle 30 kraadi
• Talvel on kuni 40 kraadi külma
• Tohutult sääski
• Vahemaad tunduvad petlikult lühikesed

Eesti Loodus 2000
Lembe Ruben

Terve juulikuu veetsid 12 üliõpilast ja ekspeditsiooni juht Kadri Viires Neenetsite autonoomses ringkonnas.

Linke:

• Hotellibroneering Mexico Citys
• Valuutakonverter: MXP kurss täna
• ÄP 1997: Mehhiko
• Go2Mexico.com 

Rahvuslikud lõbustused:

• Charreada on vaatemänguline spordiala, kus ratsanikud demonstreerivad härgade ning metsikute hobuste püüdmist lassodega;
• Corrida, härjavõitlus, mis toimub igal pühapäeval maailma suurimal härjavõitlusareenil Plaza de Toros de México;

Äripäev, Puhkepäev, 1. detsember 2000

Tõnu Tender, Tartu Ülikool

Kuidas Marimaale pääseda?

Marimaale sõitmise hind jääb alla kolme tuhande krooni. Hinna sisse mahub viisa, tervisekindlustus, sõit bussi ja rongiga edasi-tagasi, ööbimised hotellides ning söömised kolm korda päevas nii Marimaal kui Vana-Irboskas. Marimaale sõitmiseks on vaja esmalt jõuda Moskvasse. Sealt edasi lähevad rongid Joðkar-Olasse.

Venemaale sõitmisel tuleb arvestada, et ühed hinnad on Venemaa kodanikele, teised, kümme korda kõrgemad, välismaalastele. On hea, kui sealpool leidub sõpru-tuttavaid, kelle abil saab sõidu hinda allapoole suruda (st Venemaa kodanikele mõeldud teenuseid kasutada).

Pühapäevaleht, veebruar 1997. Kaido Einama

Puhkepäev, 1. september 2000
Kaido Einama

Ajal, mil meil tuhanded sääsed jultunult puhkavaid kehasid ründavad, käivad turistid Leedu kuurordis kahjurõõmsalt vaatamas, kuidas sääsk miljoneid aastaid tagasi merevaigu sisse kinni jäi.

Linke:

Vaata ka Reisijututoa Leedu pildigaleriid

Pühapäevaleht, märts 1997.

Kaido Einama

"Ära paki oma sooje sokke veel ära! Meie trambime lumes ja poris veel aprilli lõpuni," soovitab varakevadine Vilniuse turismibroðüür Leedu pealinna saabuvatele turistidele soojad jalavarjud kaasa võtta. Millegipärast liigitavad seal käinud reisijad nähtud reisimuljed mõnikord ðokiturismi valdkonda.

Leedusse viiv bussiliin on tavaliste turistide poolt viimasel ajal unustatud. Vilniusse sõidavad enamasti kaubareisijad, kes raskete turukottidega tagasi tulevad ja vaatamisväärsustele eriti tähelepanu ei pööra. Vanad, väikesed ja üsna nõukogudeaegsed kauplused linnasüdames jätavad need reisijad samuti külmaks. See-eest on turg suur hiiglaslik putkadega kaetud põld, kust võib osta mida iganes nõelast allveelaevani.

Pühapäevaleht, 17.11.1996

Kaido Einama

Aafrika kirjeldused maadeavastajate reisikirjades
on olnud üsna hirmuäratavad. Alates inimesi söövatest
suguharudest või metsloomadest ning lõpetades kõikvõimalike
hirmsate haigustega, mis reisijat mustal mandril võivad
tabada. See aga ei tähenda, et turistid sinna ei kipu.
Lääne–Aafrika on üks kuumemaid turismipiirkondi maailmas,
karmid ekspeditsioonid on minevik.

Pühapäevaleht, 1997

Gunnar Press

Kümme aastat tagasi vaatas eestlane Jugoslaaviat ohates — oleks ka Eestil nii palju vabadust. Reisile pääsenud õnneseened rääkisid kaubaküllusest ja kiitsid lahkeid võõrustajaid. Tänaseks on Eesti prii, Jugoslaaviast aga järel vaid riismed.

Pühapäevaleht, 1997 Piret Tali Sakiline nagu südame kardiogramm on tee, mida mööda buss Vesuuvile ronib. Pöörded on äkilised ja tee kitsas. Süda isegi hakkab tugevamini lööma- Itaalias on kõik kas liiga suur, liiga kultuurne või ulatab elu loomuliku osana tagasi Kristuse eelsesse aega. Vesuuv kuulub nende liiga suurte asjade hulka. Alla vaadates peatub pilk Napoli lahel, mis on varahommiku puhul rohekasse uduvinesse mattunud -soe päev alles kogub jõudu.Vaja teada:

 Linke:

• Hotellibroneering Roomas
• Valuutakonverter: ITL kurss täna
• ÄP: Ööelu Roomas
• Märt Itaalias

Päevaleht, Vojaaž, 1994.

Kaido Einama

Odav bussireis Euroopasse on mõnus. Kohati isegi mõnusam, kui tippklassi kõigi mugavustega reis. Eriti, kui sattuda mõnesse turistide metropoli, näiteks Roomasse. Sellisel juhul ei piisa organiseeritud ühiskülastustest tähtsamate vaatamisväärsuste juurde. Liigne organiseeritus reisil on isegi ebameeldiv, sest paratamatult on tekkinud mitmesugused tavad ja reeglid, kuidas üht või teist vaatamisväärsust välismaalastele esitatakse (et ikka kõik aru saaksid ja tekiks mingi stereotüüp). Turist "vormitakse" mingi standardi järgi.

“Kui armastad, armasta leegitsedes.
Kui vihkad, siis vihka kirka välgatusena.
Kui pidutsed, tee seda nagu argipäeva ei tulekski.”

Krista Dudarenko

Reisijututoale

Krista Dudarenko

Reisijututoale

Lõuna- Itaalia erineb maa põhjaosast oluliselt- selle veendumuse tekkeks ei kulu kuigi palju aega. Maastikupildis hakkavad silma küpressid ja viinamarjaistandused, seevastu pooleliolevad majad ja üldine korrapäratus annavad tunnistust, et majanduslikult on piirkond maa põhjaosast tunduvalt maha jäänud.

Krista Dudarenko

Reisijututoale

Rooma.

Igavese Linna esmaavastajad, külastame hakatuseks küllap iga turisti kohustuslikku programmi kuuluvaid vaatamisväärsusi Colosseum, Foorum, Veneetsia väljak, Traianuse turuhooned ja Kapitoolium.
Piazza Navona on kahtlemata üks Rooma kenamaid väljakuid: ovaalsel platsil seisavad koguni kolm purskkaevu, milledest tähendusrikkaim on vahest keskmine, Jõgede purskkaev. Vetevoogude keskel kehastavad allegoorilised figuurid maailmajagusid ja jõgesid. Just Navona väljakult saame täiendust kodusesse pildigaleriisse- siin müüakse akvarelle saapamaa tuntuimate paikadega ning need momendid pakuvad ohtralt äratundmis- ja meenutamisrõõmu.

• Päevitage mõõdukalt, hoiduge piimajoomisest! Magellani Pilved, 1994

Urmas Eigla

Reisijututoale, 19. september 2000
Signe Pärt

Kes meist poleks kuulnud sõna Jeruusalem. Esimesed assotsiatsioonid, mis selle linnaga seoses tekivad on Piibel, kirik, juudid… Kaasaegses kontekstis lisanduvad ka veel poliitika ning kemplemine teemal "kellele peaks linn ikkagi kuuluma".

Alljärgnevas kirjatükis poliitikast juttu ei tule, kuna meie grupi viisid sinna hoopis teised huvid. Nimelt toimus Jeruusalemmas IFLA (International Federation of Library Associations) 66. aastakonverents raamatukogu- ja infotöötajatele üle maailma, milles osalesid ka eestlased. Viibisime Pühas paigas augustikuus, mil kuumus on eriti tappev - kraad näitas stabiilselt 45-47 kraadi. Võrreldes Tel Aviviga aga oli Jeruusalemmas tuulisem ja kuivem ning tagasi mõeldes polnud kuumuse talumine mitte just kõige hullem katsumus. Lõunamaine kuumus on lihtsalt teistsugune kui oleme siin harjunud.

Islandil palju puhast õhku ja Internetti

Kaido Einama Äripäev, 2000

Kui Islandile lennata Island Airi lennukiga, pakutakse äriklassis nagu igal pool mujalgi viski kõrvale jääd. Kuid mitte lihtsalt jääd, vaid tuhandeaastast, jäätunud samal ajal, kui islandlased avastasid esimestena Ameerika. Tuhandeaastast jääd pakutakse Ameerika avastanud Leifur Eiríkssoni auks 12aastase viski kõrvale, mille tõid esimesena Islandile Iiri mungad.

Puhkepäev, Äripäev 11.02.2000 Raivo V. Raam

India reis on nagu magustoit ning seda maad tasub külastada siis, kui teil on kõrini Vahemere kuurortidest, mis erinevad üldilmelt üksteisest samavõrd, nagu Lasnamägi Annelinnast. Või siis, kui Pariis, London ja Rooma on ennast teie jaoks ammendanud. India reis peaks kestma vähemalt kolm nädalat, sest esimesel nädalal te vaevalt et saate lahti prügimäe tundest. Pealegi väidab mitteametlik statistika, et 90%-l lääneeurooplastest ja 70%-l idaeurooplastest tuleb reisi algpäevil kõhuhädadega tegemist teha.

Seega on kokkuvõttes kaks võimalust - te kas ei harju ja jäätegi jälestama seda maad, või hakkate nautima teisel-kolmandal nädalal. Väga populaarne on eurooplaste seas ka Indias kuude kaupa seljakotiga rändamine. Ilmselt ainult nii saabki sellest maast killukese mosaiigi kokku panna.

Pühapäevaleht, aprill 1997

Kaido Einama

Aprilli keskel, kui meie veel esimestest sinililledest unistame, on Hollandi põlde katmas punane lillemeri. Rahvuslik lill tulp seotakse kõikvõimalikesse liikuvatesse rohelusepuhmastesse ja veetakse rongkäiguga läbi maa. Lillefestivali sabas venib hiiglapikk lilleturistide karavan, et kõike seda ilu näha.

Äripäev, Puhkepäev, 14. märts 2003

Mart Reimann
Matkajuht
TPÜ rekreatsioonikorralduse õppetooli õppejõud

Talvematk on tegevus, mis pakub vaheldust murdmaasuusarajal liuglemisele või suusamäel tõstukijärjekorras seismisele ja väärib kindlasti proovimist.

Kui suvine looduses käimine ja telkimine on iga aastaga üha populaarsemaks muutunud, siis talvel on Eesti loodus enamasti vaikne ja inimtühi. Talvel matkama minekut peetakse sageli ebameeldivaks ja isegi ekstreemseks toiminguks.

Äripäev, Puhkepäev, 14. märts 2003

Kaido Einama

9. märtsil kell 15.35 teatati, et Tallinnas Pirita teel on rannast umbes 1,5 km kaugusel laevatee lähedal kaks inimest jääl. Jääl olid Andrei (s. 1988) ja Aleksander (s. 1986), kes tulid ise kaldale ja anti politseile üle. Päästeteenistus ja Merevalvekeskuse kopter olid valmis alustama päästeoperatsiooni.

Kuigi jää on ligi pool meetrit paks, on merel liiklemisel omad ohud. Seal sõidavad laevad, nende teele jäädes aga võivad merel jalutajad ohtu sattuda.

Äripäev, Puhkepäev, 11. aprill 2003

JARMO SARNET
Puhhi Matkaklubi eestvedaja

Kui vastad küsimusele “Kas suudan seada grupi huvid kõrgemale isiklikest ja ei virise?” jaatavalt, siis võib minna mõnele pikemale eestimaisele matkale ja alles siis hakata mõtlema mägedesse ronimisest.

Edasi tuleb selgeks teha, kas on soov minna mägedesse omapäi (mägedesse ei minda üksinda, vaid alati grupina) või matkaklubiga. Matkaklubiga mägedesse minek on lihtsam ja ohutum, kuna kogu töö, alates marsruudist kuni menüü koostamiseni tehakse ära.