All

Lumetorm varjab pimeduses rühkija eest looduse. Tähed, kuu, kõik on paksu pilvkatte taga peidus. Raske seljakott varustusega rõhub selga ja väsimus tuikab kehas. Sel hetkel paistab eespool akna valgustäpike, säramas läbi pimeduse ja tuisu. Nõrk suitsulõhn lööb ninna, kui üle ukseläve hubasesse küünlavalgusesse astuda, kott seljast visata, lumised riided nagisse riputada ning laua taga istujatega ühineda.

SEIKLEJATE KLUBI

• Eesti Langevarjuklubi MTÜ
  Hüpped: Eesti Kaitseväe Ämari Lennubaas, Harjumaa
  Tel. 051 291 74
  E-mail: jump@skydive.ee
• Sõjaväe Langevarjuklubi
  Eesti Kaitseväe Ämari Lennubaas, Harjumaa
  Tel. 050 650 44
  E-mail: dillinger@airport.ee
• Dropzone Eesti
  Kuusiku lennuväjal Raplas
  E-mail: info@dropzone.ee

Laineretk 2002a. Pildid ja matkapäevik.

MATKAPÄEVIK
Reede, 16. august 2002
Meie toredal rendibussil ei käi uksed lukku ja esiklaas on täitsa mõraline...

Esimene peatus tehakse Laagri Maksimarketi juures; istme alt kougitakse välja esimesed üllatused - ðampus ja üllatusmuna igaühele. Leiud jagunevad kaheks: vampiirid (veel kaks päeva enne reisi algust kavatsesime sõita Rumeeniasse) ja vee-elukad, seahulgas üks Noa laev (ilmne vihje veeuputusele Euroopas). Kogume kõik kokku ja paneme armatuurlauale maskottideks......

Hotellid, motellid, hostelid jne

Hotellid

• Getliin
• Pedase
• Peoleo
• Viimsi tervis SPA

Hostelid, kodumajutus, voodikohad

 Kasulik teada: Pariis

• Eurodisneyland (ca 35 km rongiga) 900 kr
• Hotell kesklinnas alates 900 kr
• Varieteekülastus alates 1400 kr
• Louvre´i muuseumipilet giidiga alates 350 kr
• Paadisõit Seine´i jõel 120 kr
• Aeg on Pariisis meist 1 tund taga
• Kohalik raha euro
• Kasulik link http://www.tourisme.gouv.fr/
• Otselennud Pariisi teisipäeval, neljapäeval ja pühapäeval

Allikad: Äripäev, Reisiekspert

Äripäev, Puhkepäev, 2. mai 2003

Kaido Einama

Peale otselendude alustamist Tallinnast Pariisi on võimalik nüüd maailma populaarseim sihtkoht üle vaadata puhanuna, jättes vahele vintsutava nädalase bussireisi.

Esimene päev

hommik
- Veneetsia väljak (muuseum Palazzo Venezias)
- Rooma Foorumi ja Kolosseumi varemete külastus
pealelõuna
- Piazza di Spagna (kuulsad trepid)
- Trevi purskkaev
- Piazza Colonna, Piazza di Pietra (linnaväljakud), Pantheon (üks paremini säilinud antiikseid ehitisi)
- Piazza Navona (S. Agnese kirik)

Valuutakonverter: VND kurss täna
Ida reisipäevik
Vietnami lingid

Hinnad Haiphongis

• kohutav hotellituba 130 krooni öö
• korralik hotellituba 1300 krooni öö
  

From: Aivar Sent: Monday, July 03, 2000 10:54 AM, Reisijututoale

Aivar
Väike-Maarjast

Mul oli võimalus peale kolme aasta möödumist uuesti külastada Peterburi. Meenutades eelmist sõitu võttis nagu kõhedaks, kuid seda meeldivam on tõdeda, et aeg on edasi läinud ja asjad paranevad. Kõigepealt soovitaks inimesele, kes planeerib sõitu Peterburi, arvestada järgmist:

- praegused olud Peterburis sellised nagu meil 5 aastat tagasi ;

Pühapäevaleht, 1997. aasta kevad

KAIDO EINAMA

Võrreldes eelmise aasta kevadega on Peterburgis juba midagi muutunud. Ei ole kõik nii, "nagu kogu aeg on olnud". Leidub rikkamaid, kui eestlased kunagi näinud ja vaesemaid, kui oskame ette kujutada. Suurlinna tuled valgustavad öösiti enne juunikuiste valgete ööde saabumist turistide ja taskuvaraste horde, kes endiselt auklikel tänavatel Peterburi ilu ja rikkust naudivad.

Magasin, 1996. aasta kevad

Kaido Einama

"Palun, siin on teie dokument, ärge seda kaotage," ulatatakse Peterburi hotellis turistile paberitükk, kuhu on käsitsi kirjutatud tema perekonnanimi, hotell ja toanumber. See paber antakse hotellis passi vastu ja miilitsal on dokumente kontrollides asi klaar: turist.
Vana nostalgilise nõukogude aja järele õhates pole enam vaja lapata kollasekstõmbunud noorpõlvepilte.

Hundu Kroonika, veebruar-september 2000

Hundu
OK Jutukast

Sissejuhatus
Nüüd lugu sellest, mida Hundu Uus-Meremaal teeb ja mis on tema muljed sellest maast ja selle elanikest. Lugu on Hundu enda kirjutatud, seetõttu palume juba ette vabandust kergelt sisuhõreda ja igava jutu pärast.

Tegelased: mina (s.t. Hundu), Stewart & co (minu tugiisik ja tema pere (minu tugipere ja olude tahtel ka "kasupere" aprill - ?)), väike Stewart (üks tore väike poiss, kes ka Stewart & co juures elab) jt.

Alustan oma lugu hetkest, mil Uus-Meremaa hakkas lennukiaknast paistma. Kui keegi tahab juhuslikult eellugu lugeda, siis aadressil http://www.pshg.edu.ee/~epp_v/kroonika.html on see võimalus.

Hundu Kroonika, september 2000

Hundu
OK Jutukast

Nii, nüüd on jälle paar kuud mööda läinud sellest, kui viimati arvuti taga istusin ja kroonikat kirjutasin. Ja otse loomulikult on ühtteist kirjutamisväärset jälle juhtunud. (Ja ka asju, millest avalikult ei kirjuta.)

Uusi tegelasi
Toomas, Kaarel (vahetuõpilased), Julie (oli vahetusõpilane Eestis, ise on ta kiwi), Kaia-Liisa (üks hull eestlane, kes viibib siin downunderis juba ilmatuma kaua ja ei kavatsegi koju minna)

Hundu Kroonika, veebruar-september 2000

Hundu
OK Jutukast

Nüüd siis sellest, kuidas ma geograafiaklassiga Põhjasaart uudistasin ja pisut mäge ronisin (hea küll - jalutasin. :)). Märtsikuu üheteistkümnendal päeval AD ä000 kell 8.30 pidi olema kooli juurest väljasõit… heee… :). Probleem aga selline, et kiwid kella ei tunne. Lühidalt - mina olin ainuke, kes 8.30 kooli väravas oli (isegi õpetajad tulid hiljem). Igatahes kell 10.00 (siiski samal päeval) hakkasime ära sõitma. Kolmes minibussis (~20 õpilast + kaks õpetajat + ühe õpetaja tütar).

Hundu Kroonika, veebruar-september 2000
Auckland Hundu OK Jutukast

Vanasti oli Auckland Uus-Meremaa pealinn (väga ammu), siis otsustasid Uus-Meremaa tähtsad ninad, et pealinn tuleks viia rohkem riigi geograafilisse keskpaika, et tuleks kogu riigile kasuks (Eesti pealinn ka Tartusse!!!) ja siis viidi valitsus ja pealinna nimetus Wellingtoni üle. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. teemaks on ikkagi Auckland. Wellingtonist saate mu Wellingtoni-kirjeldusest lugeda.

Päevaleht 1995

Kaido Einama

Kui olla karm, võib otse välja öelda, et New Yorki
sattunu eksib ilma asjakohase plaani või nõuanneteta
kindlasti maailmalinnas ära, kui ta end varem ette valmistanud pole. "Metsikuna" New Yorki sattudes võib leida end kohtadest, kuhu eal ei oleks tahtnud sattuda.

Linke:

• Valuutakonverter: USA dollari kurss täna
• New Orleans Convention and Visitor´s Bureau
• Virtual Tourist: New Orleans
• http://www.honeyislandswamp.com/ - Soouurija professionaalsel juhtimisel kahetunnine loodusretk alligaatorite juurde. Grupis kuni 94 inimest. Hind 360 kr.
• http://www.captnicks.com/swamptour.html - 2–8 inimese suurustes gruppides tehakse paadimatk, mille üheks atraktsiooniks on alligaatori paativõtmine. Hind koos transpordiga New Orleansist al 2250 kr.
• http://www.airboatadventures.com - Hõljukpaatidega seiklus soos, kestab tunni, ühte paati võetakse 6 inimest. Käes saab hoida alligaatoripoega.
• http://www.laidbacktours.com/tours_kayak.shtml - Kõige vahetum kokkupuude metsiku loodusega – kanuu- ja süstamatkad soos. Terve päeva kestev matk al 1450 kr.
• http://www.cypressswamp.com - Pikemad ja lühemad soomatkad koos või ilma farmikülastuseta. Hind al 700 kr koos transpordiga New Orleansist.

Äripäev, Puhkepäev, reede, 12. juuli 2002

Linke:

• Hotellibroneering Miamis
• lennupiletid
• valuutakonverter: USA dollar täna
• Florida reisijutt 1999
• Miksike: Florida poolsaar
• Estraveller: Florida 2001

Reisijututoale saadetud 9. märtsil 2002

Toomas Mikkor
(tekst ja pildid)

Reisijututoale saadetud jaanuaris 2002

Uitaja uitmõtteid USA-st
Jüri W. Võsa

USA-s on palju asju, mis esmakülastajas tekitavad imestust või vastuseisu. Tähelepanekuid kogetud muljete põhjal “lihtsate ameeriklaste elust”:

ÜLDMULJE
• USA on üks igavamaid riike külastatud 40 maa seas, kus vähene (eelkõige loodus) üllatab positiivselt. Ameeriklaste kogu elu on enesekeskne.

• Valuutakonverter: USA dollar täna

• California reisijuht
• Räniorg - Silicon Valley

Mida vaadata:

• San Diego Sea World
• San Diego loomaaed
• Ekskursioonid San Diego lahel
• Ekskursioon piiriäärsesse linna Tijuanasse Mehhikos
• San Francisco Fisherman´s Wharf ehk kalaturg ja sadam
• San Francisco Golden Gate – hiiglapikk sild Vaikse ookeani kaldal
• San Francisco hiinalinn – üks suuremaid USAs
• San Francisco ärikvartal
• Bay Area laevaekskursioon
• Silicon Valley – IT rajoon SFst lõunas

Puhkepäev 10.12.1999 Kaido Einama tekst ja fotod

Linke:

• California reisijuht
• maavärinad Californias

Mida vaadata:

•  
• San Diego Sea World
• San Diego loomaaed
• Ekskursioonid San Diego lahel
• Ekskursioon piiriäärsesse linna Tijuanasse Mehhikos
• San Francisco Fisherman´s Wharf ehk kalaturg ja sadam
• San Francisco Golden Gate – hiiglapikk sild Vaikse ookeani kaldal
• San Francisco hiinalinn – üks suuremaid USAs
• San Francisco ärikvartal
• Bay Area laevaekskursioon
• Silicon Valley – IT rajoon SFst lõunas

Mida osta:

MONTENEGRO - Euroopa kõige, kõige...

• ...kõrgeim kanjon
• ...lõunapoolseim fjord
• ...viimased dzhunglid
• ...viimased pelikanid

Linke:

Ellujäämislaagri vintsutused tegin ma läbi Eesti kaitseväes Tapa suurtükiväegruppi ajateenijana. Enne laagrise minemist oli meil põhjalik instruktaaz, kuidas metsas ellu jääda, mis kõlbab süüja jne. Laager algas 29. oktoobri hommikul, meid jaotati viiestesse rühmatasse [ühtekokku läks meid laagrisse 80 reameest + instruktorid ja kaatarkaitseväelased], kaasa võis võtta järgmise varustuse:

Avaldatud Tulus, detsember 1999

Raivo Raam

Millises Euroopa pealinnas võib restoranis saada prae ja klaasikese veini 25 krooni eest? Vastus - Budapestis.
Olgem ausad - me loodame tänini, et just Eesti on Euroopa Liidu lemmikkandidaat. Tegelikult öeldi hiljuti välja, et selleks on hoopis Ungari. Ja selles pole midagi imelikku, sest just Ungari (kui Juguslaavia välja jätta) alustas sotsialismileeris esimesena reaalselt turumajandusele üleminekut oma 1970ndatel alguse saanud reformidega. Kui veel lisada Ungari ajalooline roll võimsa keisririigi koostisosana, ungarlaste pragmaatiline ja suhteliselt kompleksivaba suhtumine materiaalsesse maailma ning turu suurus, siis polegi mõtet imestada, et näiteks Harenberg Länderlexikon pühendab sellele riigile tervelt 5 lehekülge (samapalju kui näiteks Austraaliale, Hispaaniale või Hollandile), samal ajal kui Eesti, Soome ja Sloveenia kohta käiv oluline info mahub ära kolmele ning Küprosele pühendatu vaid kahele leheküljele...

Päevaleht, 1995
• Eesti matkagrupp Krimmi poolsaarel Ukrainas

Jaani ja Aivo reisimuljeid vahendas
KAIDO EINAMA

Käesoleva aasta suve hakul startisid Tallinnast
Krimmi poole kümmekond inimest, kaasas söögikraam ja
spetsiaalvarustus koobastes liikumiseks. Enamus minejaid
olid õpilased, matkajate vanus vahemikus 18–28 eluaastat.
Peaaegu kõik olid end varemgi mõnel matkal proovile
pannud, kuid oli ka neid, kes esimest korda matkama
läksid. Krimmi mindi hoolimata sellest, et enamus eestlasi
kipub praegu pigem Pariisi või Põhjamaadesse.

Päevaleht, 1995, elu, reede, rubriik "Vojaaê"

IVAR TAMM
KRISTJAN MÄLL

Nii kutsuti huvilisi Lääne-Ukrainasse Ternopoli lähistele Tðortkovi koopamatkale. Kogunes 14 julget, kes ei peljanud metsikut slaavlaste maad ega võimalikke varinguid koobastes, et vaeva tasuks kogeda ilu, riski ja seiklust.

Lääne-Ukraina heledates toonides kauniks värvitud külamajakeste kõrval tundub enamik Eesti praeguseid maaelamuid lagunema jäetud tööriistakuuridena. Põlluservad on seal sirged, nende vahel vonklevad külateed, mis vahetevahel muutuvad läbitamatuteks. Kuid seegi on Euroopa kõrval, kuhu me praegu ummisjalu tormame, huvitav.

Avaldatud lühendatult "Päevaleht Plussis" 17.04.1999
Raivo V. Raam
Kusadasi-Tallinn

Kui Juhan (Jaan, Mari või Pekka) Türgisse jõudis, oli Öcalani-nimeline turismihooaeg seal juba alanud... Äsja oli aasta tähtsaima püha Kurban Bairamõ raames toimunud tõeline "lõikuspidu" - 2,5 miljonil lambal lõigatakse Türgis igal aastal ohvripüha auks kõri läbi.

Valuutakonverter: Türgis kehtivate valuutade kursid täna

Hinnad: - Praad pluss klaas õlut või veini kohalikus stiilis restoranis maksab alates 40 kroonist - Poes maksab pudel õlut 8-12 krooni, odav lauavein14 krooni, paremad 50-80 krooni, 0,7-liitrine rahvuslik brändi Truva suveniirkarbis 80 krooni - Väikeauto (Fiat Uno) üür alates 60 DEM-ist päev, kõrghooajal 80-100 DEM-i - Türgi saun hamam alates 200 kroonist

Linke:

• Hotellibroneering Prahas
• Valuutakonverter: CSK kurss täna

Hinnad:
- Pilseni õlu 6-8 KC
- kohv 3 KC
- praad 30-50 KC
- kristallkujuke: väike 150 KC, keskmine 300 KC
- öömaja kahele (linnast väljas) 480-800 KC
- LINNAPANORAAM, bussireis 2 tundi (45min jala Praque kindluses, Staromestke plats ajaloolise kellaga, kuninga suvepalee, Juudi kvartal, Rahvusteater, Karli sild) 320 KC
- SUUR LINNAEKSKURSIOON, bussireis 3 tundi 30 min. 530 KC
- JUUDI KVARTAL, bussireis 2 tundi 30 min. (Franz Kafka perekonna haud, 6 sünagoogi, ajalooline linnaosa) 440 KC
- LAEVAREIS, 2 tundi 30 min. (Vltava jõgi, Praha sillad) 650 KC
- VÄIKELENNUKI ÜÜR, reis koos piloodiga Praha kohal ja ümbruses, 3350 KC

Reisijututoale, 3. jaanuar 2001

Krista Dudarenko

Pühapäevaleht, elu, reede, rubriik "VOJAAZH" 1994.

Kaido Einama

Kui Pariisi mineku eel üritatakse väita, et enne sinnakanti rändamist tuleb ära käia Nuustakul, siis Prahasse sõitjale ei soovitata tavaliselt midagi. Kunagine "välismaa" sisaldas ju ka seda pealinna , mis jäi ühest "raudsest eesriidest" siiapoole ja sinna sai üsna väikese jõupingutusega tuusiku hankida. Sellepärast ei põhjustagi teekond Prahasse ambitsioonikaid hüüatusi a'la "Küll mul ikka veab!" ja "Ega ma teist korda siiakanti enam satu". Ometi on ka Praha koht, kuhu tasub minna. Kasvõi sellepärast, et
seal on palju vaadata.

Ükskõik, kus teid lennuki, bussi või rongi pealt maha pannakse, jõuate varem või hiljem oma eksirännakutega Karli sillale. Jess! See on midagi tõelisele turistile, kes hindab ajaloolisi väärtusi ja turismindusega kaasaskäivat sebimist. Inglased kutsuvad tuntud objekti Charles Bridge'iks, sakslased Karlsbrücke'ks ja tðehhid ise Karluv Most'iks. Ehitis on kaunistatud pühakute kujudega. Nende vahel-ümber sagib nii tðehhe ja mustlasi, kelle peamine huvi näib olevat turistidelt raha välja meelitada.

Päevaleht, 1994, elu, reede, rubriik "VOJAAZH"

Anna Gerretz
Anna Gerretz on tekstiilikunstnik

Minu reis Tuneesiasse algas läbi mitme suurlinna Euroopas. Veendumus, et tegemist on tõelise turismimaaga, üha süvenes. Kirevaid reklaame, mis kutsusid suve just Tuneesias veetma, olid kõikvõimalikud kohad täis kleebitud.

Esimestel tundidel pealinnas Tunises olin küll pettunud. Kauneimad paigad jäävad metropolist kaugemale. See-eest sai aga kõikjal kaubelda, hindu lasti alla lausa mitmeid kordi.

Päevaleht, vojaaþ, reede, 19.05.1995

Aasta alguses loosis "Päevaleht" kõigi aastatellimuse vormistanud lehelugejate vahel välja reisi kahele inimsele soojale maale. Loosiga vedas tallinlannal TIIU NIGULil, kes valis reisisihiks Tuneesia. Koos AIME VISNAPUUga hakati 23. aprilli varahommikul minema ja sama päeva õhtuks olid põhjamaa daamid lennukiga Aafrika rannikul Tuneesias.

Mõlemal reisijal oli see esimene suurem välisreis. Tiiu Nigul polnud välismaal üldse käinud, Aime Visnapuu (nimetab ennast hetkel "koduseks tütarlapseks") oli külastanud vaid NSV Liidu avarusi, Poolat ja Ida-Saksamaad, mis praegu suurte reisidena kahjuks enam arvesse ei lähe.

Päevaleht, 1995, elu, reede, rubriik "VOJAAZH".

Kaido Einama

Võtke kätte alljärgnev Kaohsiungi kaart ja uurige seda - selle tegevusega tuleb Taiwanis üsna tihti tegeleda, kui kohalik keel suus ei ole ja hieroglüüfidki majaseintel mõistatuseks jäävad. Kui suudate kaardi abil jõuda näiteks Kingdom Hotel'ist Chiang Kaishek'i Memoriaalini, on vaike lootus ka tõelises Taiwani linnas hakkama saada.

Linke:

• Hotellibroneering Kopenhagenis
• Valuutakonverter: DKK kurss täna

Pühapäevaleht, märts 1995.

• Soome suusakeskustes suusatatakse aprilli lõpuni

Kaido Einama

Seda, miks inimesed igal talvel raha kulutavad ja
mägedesse sõidavad, võivad kõrvaltvaatajad nimetada
haiguseks, kergemeelsuseks või ükskõik milleks. Kord
juba mäesuusad alla saanud inimesed sellest ei hooli.
Nad lähevad ikka — korjavad aasta jooksul raha, kinnitavad
suusad autokatusele (või suruvad mõne turistibussi pagasiruumi)

ja suunduvad küngaste nõlvadelt alla laskma. Murdmaarajad
neid enam ei huvita — seal pole nende jaoks enam kõrgusi,
kiirust ega põnevust.

Päevaleht, 1995

• Legenditurism Kesk–Soomes

Kaido Einama

"Pange õhtuks selga uuemad dressid või vanem ülikond,
siis näete midagi, mida varem näinud pole!" hoiatab
Eestist pärit reisijaid neid Kesk–Soome väikelinnas
Valkeakoski vastu võtnud võõrustaja. Mõni tund autosõitu
viib meid matkakeskusse, kus kõigile antakse selga vastupidav
matkarõivastus: jalga villased sokid ja meie "Põhjala"
toodangut meenutavad kummikud, selga matkajope, pähe
villane müts. Veel natukene autosõitu natukene Lõuna–Eestit
meenutaval koppelmaastikul, kuni teeäärsed sildid reetma
hakkavad, kuhu oleme jõudmas — puust teeviit ütleb paiga
nimeks "Helvetinkolu".

Kaido Einama
Päevaleht 1996/97

Mõnel juhul võib kahjurõõmsalt nentida, et välismaalased,
kes Helsingisse satuvad pisut kaugemalt kui Läänemere
äärest, ei tea selle linna kohta ka suurt rohkem kui
näiteks Tallinna kohta.
Soomlasedki näevad vaeva ja peavad turistile selgitama, et nad pole slaavlased,
et Helsingi tänavatel ei jaluta jääkarud ja hülged,
et soomlased pole laplased, pole idaplokki kuulunud,

• Valuutakonverter: Euro kurss täna

• Helsingi info

Päevaleht, Vojaazh, 4. nov. 1994 Kaido Einama

Helsingis asub Baltimaade turismiametite infopunkt, mis tegutseb selle aasta 26. septembrist. Tagasihoidlikesse ruumidesse aadressil Merimiehenkatu tn. 29 pääseb liftiga maja sisehoovist, kuid infopunkti töötajate sõnul ei pea nende kontorisse ilmtingimata kohale tulema.

Pühapäevaleht, veebruar 1997. Kaido Einama

Kes oleks mõni aasta tagasi osanud aimata, et eestlased korjavad 1997. aastal kokku korraliku rahasumma, ostavad mäesuusavarustuse ja sõidavad massiliselt paarituhandemeetristele mägedele, et sealt peaaegu vaba langemise kiirusel alla söösta. Suusahullus on jõudnud tasase maastikuga Maarjamaale ja enne, kui minnakse Tatratesse või Alpidesse, käiakse läbi pisikeselt Kuutsemäelt. Murdmaarajad tagasitulijaid enam ei huvita.

Linke:

• Hotellibroneering Strasbourgis
• Valuutakonverter: FRF kurss täna
• Out: Strasbourg

Hinnad:
- Strasbourgi rätik 40-60 FRF
- EC sümboolikaga sinine vihmavari 80-100 FRF
- Strasbourgi postkaart 2-4 FRF
- lõunasöök restoranis: 45-65 FRF, gurmaanile kuni 85 FRF (1995)

Päevaleht, 1995, elu, reede, rubriik "VOJAAZH"

Kaido Einama

Paljude turismilinnade linnavalitsused on mõistnud, et iga turist, kes linna külastab, toob kaasa raha ja jätab selle heal juhul isegi maha, kui midagi huvipakkuvat leiab.

Pühapäevaleht, 29. juuni 1997.

KRISTI PÄRN

Prantsuse Riviera isehakanud pealinn - muinaskreeklaste Nikaia, roomlaste Nizza ja prantslaste Nice on jumalik puhkusepaik nii luksusliku elu ja rannamõnu nautlejaile kui ka kunsti- ja arhitektuurisõpradele. Just seepärast tõttasid sinna, Vahemere-äärsele helesinisele rannikule, lisaks miljonäridele ka kunstnikud Henri Matisse, Pablo Picasso, Marc Chagall ning saksa filosoof Friedrich Nietzche.

Päevaleht, 1994.

Kaido Einama

Suurlinnadele on alati püütud anda mingit müstilist
imidzhit, mis kutsub perifeeriast pärit inimesi ette
võtma palverännakut kas siis moe–, kunsti–, filmi– või
usumetropolidesse, et veenduda müüdi vastavuses tegelikkusele.

Eduka filmistsenaarumi tüüpiline süþeegi on selline,
kus peategelane tüdineb rahulikust argielust mõnes kõrvalises
kohas ning läheb maailmalinna (New Yorki, Pariisi, Londonisse)
õnne otsima. See aga ei kipu eriti kergesti tulema.
Linateose moraal on tavaliselt selline, et ilma tohutu
töö– ja läbilöögivõimeta satutakse tavaliselt rentslisse.
Ainult eriti andekad jõuavad maailma suurlinnades haljale
oksale.

Päevaleht, 1995

Aastavahetus erinevates seltskondades ja erinevates paikades

Kaido Einama

31. detsembri õhtul tõmbavad Pariisi kerjused selga
igapäevastest pisut räbalamad riided ja lähevad tänavale.
Rikkamad linnakodanikud on juba mõned päevad varem suundunud
oma maavillasse, sest turistide käratsemisest igal aastavahetusel
on nad lihtsalt tüdinenud. Hilised turistid aga kammivad
veel mööda viimaseid lahti olevaid ööpoode, et endale
Eiffeli torni alla korralikku prantsuse šampanjat kaasa
osta. Valmistutakse peoks.

Meile nii tuttav vaatepilt kuuskedega ringi sebivatest
inimestest ka vana aasta viimastel päevadel pole prantslastele
üldsegi mitte iseloomulik.

PPL, elu, 1995.

Kaido Einama
Pariis

Inimesed, kes elavad linnas, milles pole metrood,
erinevad teatud mõttes neist, kes iga päev vähemalt
paar korda maa alla kaovad, et sõita kodust tööle, poodi
või kellegile külla. Allmaaraudtee kui puhtalt praktiline
lahendus ülekoormatud maapealsele liiklusele ei ole
sajandi jooksul jäänud mitte lihtsalt transpordisüsteemi
osaks, vaid ka omapärase allmaa–elu ja mitmekordse sub–sub–kultuuri

Pühapäevaleht, 1995
• Pariisi ultramoodne uuslinnak — La Defense

Kaido Einama

Lääne–Pariisi ilmetu sügispäev algab keskmisest
linnakodanikust pisut rikkama kontoriametniku kodus
varajase kerge hommikusöögiga. Siis istub pere toitja
autosse, avab kaugjuhtimispuldiga garaaþiväravad ja
suundub automagistraalile. Mõne aja pärast kaob tee
maa alla ja sobivast tunnelist pöördub varane töötaja
maa–alusesse parklasse, kust viib klaaslift üles — maa
peale või pilvelõhkuja rohelise taimestikuga koridoridesse.
Algab lääne–pariislase tööpäev klaasi, betooni ja kultuurtaimestikuga
XXI sajandi elustiiliga linnakus La Defense'is.

Eesti Päevaleht, juuli 1995, rubriik suvitaja

Kaido Einama

Kunstnike ja boheemlaste kõrts Auberge de la Bonne Franquette on Pariisis Montmartre'i tuntuim koht, kus saab tunda tõelist Prantsuse hõngu ehtsate ðansoonide, kankaani
ja koomikutega. Kesklinna isegi kõige nooblimad restoranid
on paratamatult euroopastunud ja harva pakutakse neis
midagi muud, kui euromalli järgi meelelahutust.

Päevaleht, 1994/95

Kaido Einama

Eestigi on seda tugevalt tunda saanud. Pariisi hingust
nimelt. Pakitakse kohvreid, ajalehekuulutustest otsitakse
odavamaid reisihindu metropolide metropoli reisimiseks.
Minnakse lennukiga, bussiga, hääletades.

Kohale jõutakse pisut pettununa — kas kogu läbielatud vaev tasus seda ära? Tänaval kõnnib inimesi, nagu Tallinnaski, ei ole mingeid müstilisi olevusi, elegantseid linnaelanikke, luksust armastavaid daame ja härrasid.

Avaldatud muudetult Stiilis 1998 Raivo V. Raam Eesti kllima on niivôrd stabiilselt ebameeldiv, et pea alati vôib tekkida soov siit nädalaks kuhugi sooja kaduda. Tavaliselt tuleb reis vähemalt 4-5 nädalat ette planeerida. Kuid mida teha, et ära lennata kohe täna-homme? Otse Tallinnast väljub väike valik puhkusereise Wris-Toursi vahendusel. Kuid mulle midagi soodsat ei pakutud - kôik olevat välja müüdud. Hiljem selgus siiski, et näiteks Tuneesia grupi kokkusaamisega oli probleeme ning hind lasti umbes 25% alla...Linke:

Linke:

• Hotellibroneering Varssavis
• Valuutakonverter: PLZ täna

Olulist:
- Varssavi rahvusvaheliselt lennuväljalt on kesklinna 8 km, transport takso või liinibussiga
- lubatud kiirused asulates 60 kmh, maanteel 90 kmh, kiirteel 110 kmh
- riiklikud puhkepäevad: Uus Aasta, Lihavõtted (2 päeva), Corpus Christi, 22. juuli - rahvuspüha, 1. november - hingedepüha, Jõulud
- Turisti-info Varssavis: pl. Zamkowy 113, tel. 270 000

Pühapäevaleht, 16.12.1995

Puhkepäev, 28.04.2000 Villu Zirnask Eesti Päevaleht

Tahate teada, kuidas võiks maailm välja näha pärast veeuputust? See võimalus on teil olemas, kui lähete Boliivia ja Peruu piirile jääva Titicaca järve äärde. Põhjusi on kaks. Esiteks on see piisavalt kõrge kant, et ookeanist üle ujutamata jääda. Teiseks tekitavad järvest välja ulatuvad kaljusaared tõesti veeuputusejärgse tunde. Eheduseotsijalt saab Titicaca ümbrus plusspunkte sellegi eest, et lääne kultuur on sealset elu-olu vaid napilt muutnud.

Linke:

• Valuutakonverter: KZT kurss täna
• Lenin Peak region
• Peakware: lenin
• karakol.su

Lenini mäetipust:
Lenin mäetipp oma 7134 meetriga asub Pamiiris Taga -Altai ahelikus Kõrgõstani ja Tadzikistani piiril endise N. Liidu kõrgeima mäe Peak Kommunism (7495 m) lähedal.
Pik Lenin vallutati 1928. aastal Saksa mägironijate (E. Allwein, E. Schneider, K.Wien) poolt. Esimesed eestlased jõudsid Lenini mäetippu 11. 08.1965 Peeter Varepi juhtimisel.

Linke:

• valuutakonverter: RUB kurss täna
• Suur vene kaart
• Vene AOde kaart

Mida vaja teada enne reisi:

• Sealpool polaarjoont on suvel polaarpäev
• Suvel on sooja harva üle 30 kraadi
• Talvel on kuni 40 kraadi külma
• Tohutult sääski
• Vahemaad tunduvad petlikult lühikesed

Eesti Loodus 2000
Lembe Ruben

Terve juulikuu veetsid 12 üliõpilast ja ekspeditsiooni juht Kadri Viires Neenetsite autonoomses ringkonnas.

Linke:

• Hotellibroneering Mexico Citys
• Valuutakonverter: MXP kurss täna
• ÄP 1997: Mehhiko
• Go2Mexico.com 

Rahvuslikud lõbustused:

• Charreada on vaatemänguline spordiala, kus ratsanikud demonstreerivad härgade ning metsikute hobuste püüdmist lassodega;
• Corrida, härjavõitlus, mis toimub igal pühapäeval maailma suurimal härjavõitlusareenil Plaza de Toros de México;

Äripäev, Puhkepäev, 1. detsember 2000

Tõnu Tender, Tartu Ülikool

Kuidas Marimaale pääseda?

Marimaale sõitmise hind jääb alla kolme tuhande krooni. Hinna sisse mahub viisa, tervisekindlustus, sõit bussi ja rongiga edasi-tagasi, ööbimised hotellides ning söömised kolm korda päevas nii Marimaal kui Vana-Irboskas. Marimaale sõitmiseks on vaja esmalt jõuda Moskvasse. Sealt edasi lähevad rongid Joðkar-Olasse.

Venemaale sõitmisel tuleb arvestada, et ühed hinnad on Venemaa kodanikele, teised, kümme korda kõrgemad, välismaalastele. On hea, kui sealpool leidub sõpru-tuttavaid, kelle abil saab sõidu hinda allapoole suruda (st Venemaa kodanikele mõeldud teenuseid kasutada).

Pühapäevaleht, veebruar 1997. Kaido Einama

Puhkepäev, 1. september 2000
Kaido Einama

Ajal, mil meil tuhanded sääsed jultunult puhkavaid kehasid ründavad, käivad turistid Leedu kuurordis kahjurõõmsalt vaatamas, kuidas sääsk miljoneid aastaid tagasi merevaigu sisse kinni jäi.

Linke:

Vaata ka Reisijututoa Leedu pildigaleriid

Pühapäevaleht, märts 1997.

Kaido Einama

"Ära paki oma sooje sokke veel ära! Meie trambime lumes ja poris veel aprilli lõpuni," soovitab varakevadine Vilniuse turismibroðüür Leedu pealinna saabuvatele turistidele soojad jalavarjud kaasa võtta. Millegipärast liigitavad seal käinud reisijad nähtud reisimuljed mõnikord ðokiturismi valdkonda.

Leedusse viiv bussiliin on tavaliste turistide poolt viimasel ajal unustatud. Vilniusse sõidavad enamasti kaubareisijad, kes raskete turukottidega tagasi tulevad ja vaatamisväärsustele eriti tähelepanu ei pööra. Vanad, väikesed ja üsna nõukogudeaegsed kauplused linnasüdames jätavad need reisijad samuti külmaks. See-eest on turg suur hiiglaslik putkadega kaetud põld, kust võib osta mida iganes nõelast allveelaevani.