Käsmust saab viikingite kants

Viikingipäevad Käsmus 2001.Vaata ka Viikingipäevade pildialbumit

Äripäev, Puhkepäev, 10. august 2001

KAIDO EINAMA

Käsmus jalutaja võis nädala eest kokku põrgata metsikute sõdalastega. Eesti ja võõramaa keeli rääkivad viikingisalgad nägid välja kui muistsel ajal ja valmistusid peatselt algavaks hirmsaks tapluseks.

Viikingi-ilm ehk torm ja vihm ei seganud ürgseid sõdalasi. Käsmu meremuuseumis, mis oli Käsmu viikingipäevade eestvedaja, olid end tujutseva ilma eest varjanud mõned lääne turistid teadmata, missugusesse Hagarite maailma nad poolsaare tipus Vana-Jüri neemel satuvad. Enne kui viikingilaager paistma hakkas, müüdi aga kodumaist kaasaegset jäätist ning lõunanaabrid olid laiali laotanud muistsete ehete müügileti. Viikingid olid muuseas ka kuulsad kaupmehed.

“Siin ümber on sebimist nii palju, et ei teagi, kas laotamisega valmis jõuab,” ütles üks haabjat ehitav viiking kahtlevalt, piiratuna uudistajatest ja sõjaks valmistuvatest teistest viikingitest. “Pealtvaatajaid näeme me hea meelega selle nööri taga,” hoiatas sõjakirvega viiking köit mändide vahele vedades.

Kui Käsmus Vana-Jüri neemel rahvas köie taha oli aetud, hakkasid vanad eestlased ja nende naabrid – valgevenelased, rootslased, soomlased ja lätlased – sõjanõu pidama.

Valgevene viikingilaagerRahvas külmetas ja läks viikingilaagrist toidupoolist otsima. Eestlased müüsid karaskit ja liharooga, mis tulel küpsetatud, kuskilt oli kohale veetud ka tänapäevane õlu.

Lõpuks, kui sõjanõu peetud, asusid lahingusse eestlased omavahel. Tegemist oli klubi Reas liikmetega, keda ühendab huvi viikingielu vastu.

“Piiritüli,” kommenteeris Käsmu meremuuseumi juhataja Arne Vaik tapluse algust. Lahing ehmatas publikut oma ehtsusega, sest hirmsate sõjariistadega virutati üksteise poole ikka täie jõuga, halastust polnud. Kilbid, mida sõdalased kasutasid, olid auke täis ja lapitud. Sõjakirves tungis puust kergelt läbi ning kahe teraga mõõkki vajutas sellesse sügavad sälgud.

Kõige lõunapoolsemad viikingid valgevenelased astusid võitlusse täisvarustuses. Lisaks raudvestidele olid neil ka kogu nägu katvad kiivrid. Vehiti ka kirvestega. Lõpuks lahendati tüli ühe vastase “surnukstorkamisega”.

Aga ega slaavi viikingid nii lihtsalt asja ei jätnud. Raskekaalulisemad võitlejad näitasid, et tülisid klaarida saab ka üldse ilma relvadeta, ja korraldasid kaelamurdva iidse maadluse. Lätlaste taplus aga nimetati kiiresti kilusõjaks.

TurniirKui ka odadega oli üksteist küllalt torgitud ja sorgitud, otsustasid Baltimaid ümbritsevate maade viikingid heita kahte leeri ning omavahel tõelise lahingu maha pidada.

Vaikuse rannamändide all lõhestas metsik sõjakisa ja mahapeetav lahing ületas ajalooliste filmide lahingustseenid, kuna mõni kulm ka verele löödi. Päriselt, mitte dekoratsioonide abiga. Eeskuju oli nakkav ning kaasa võetud lapsed asusid kohe ka üksteist mändide alt leitud kaigastega nüpeldama.

Käsmu kaluriküla Põhja-Eesti rannikul on viikingielu taaselustamiseks igati sobiv koht. Siin on oma legendid ja vaatamisväärsused. Poolsaarel on kivikuhi, mis sarnaneb ülesvõetud sillutise hunnikuga. Ümarad kivid on aga siia toonud inimesed, kes usuvad, et õnnekivide kuhja oma kaasavõetud kivi viskamine nende salasoovid täidab.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.