All

Looduse Omnibuss, Eesti Ornitoloogiaühing, Loodusring, Looduskalender, Tallinna Linnuklubi, Tallinna Keskkonnaamet, Eestimaa Rohelised, Eestimaa Looduse Fond, MÜ Fotokeskkond, ITrotid, Gaviafilm, Reisijutud.com, Regio ja Viru Folk kutsuvad:

Esmaspäevast, 9. maist - reede, 13. maini 2011

Linnulauluhommikud Tallinnas

Kutsume kõiki loodushuvilisi hommikuti enne töö- või koolipäeva algust
linnulaulu kuulama. Saame teada, kes meie linnas laulavad ja kuidas
laulavad. Linnulaulutunde juhendavad Eesti Ornitoloogiaühingu ja Tallinna
Linnuklubi liikmed.

Matsalus on käivitumas keskkonnasõbralik loodusturismiprojekt MATSALU TICKET – Päev Matsalu Rahvuspargis.

Igal laupäeval maist kuni septembrini saab selle abil liituda Matsalu rahvuspargis rahvusvaheliste gruppidega, valides kolme erineva võimaluse vahel:

• retk bussiga, jalgsi ja paadiga (40 € / in.),
• kanuumatk saatjaga (70 € / kanuu)
• või rattaretk omapäi (20 € / in.).

Osalema on oodatud kõik loodushuvilised – nii Eesti majutusasutustes peatuvad välisturistid kui ka siseturistid.

Täna esilinastunud "Suur jõgi" on tegelikult kaheosaline film. Esimeses osas käiakse ära Leena lätetel Baikali lähistel, teises osas aga Leena deltas, mis on peaaegu sama suur kui Eesti ja kus kaardist pole suurt abi. Vahepeal mööda jõge eriti ei käidud.

4400-kilomeetrine Leena nende kahe filmivõttekoha vahel on aga kohati kuni 30 km lai. Algab kõik ühest väikesest mägijärvest. Suudmes pressib jää lühikest suve avades kokku uued saared, järved ja jõeharud ja nii ongi igal aastal tekkinud täiesti uus kaart, mille järgi orienteeruda.

Aprilli keskel on turismitalud tühjad ja juurdepääsuteed mutta uppumas. Paljud talud on selleks ajaks uksed hoopis kinni pannud. Lutsu turismitalu oli avatud ja endises vesiveskis pahises kevadine suurvesi tammist alla lumiste orgude vahele. Suusatajaid enam polnud ning kanuutajad olid madalamate pinnavormide lähedastes öömajades.

Otepää lähedal on Lutsu talu väga mugav paarile perekonnale, sest umbes nii palju rahvast see mahutab. Maksimaalselt võib iidse vesiveski katuse all saada peavarju kuni 18 külalist, voodikohti üleval tubades on kümme. Üleval on neli tuba. Kaks neist eraldi (koos eraldi duši/WCga), kaks aga vahepealt uksega ühendatavad ja ühise tualettruumiga. Toad on üsna kitsad, lahedat äraolemist katusekorrusel ei maksa loota, kuid see-eest on esimesel korrusel külaliste käsutuses väga avar eluruum koos televiisori, baarileti, laudade-diivanite ja hinna sees oleva hommikusöögiga.

Jalutan rahulikult päikselisel kevadpäeval läbi Kadrioru südalinna. Mõned tunnid hiljem pistetakse näppu raamat. "Jalutaja teejuht". Kadriorust. Täpsemalt pole võimalik sihtrühma tabada.

Kuna Kadriorg on kevadel, suvel, sügisel ja talvel juba korduvalt läbi jalutatud, läbi pildistatud ja läbi vaadatud, siis raamatus on muidugi enamus kirjeldatud kohti tuttavad. Aga hea on näiteks teada, et Russalkast Lauluväljaku poole asus jalgupidi meres postidel kohvik "Kajak". Seesama Russalka rand, aga kesklinna poolel oli supelsakste paradiis. Seda jälle ei teadnud. Supelsalongi hiigelkompleksist on säilinud vaid vana vannimaja Narva mnt 80, mis tegelikult peagi uusarenduse alla maetakse, vähemalt on vannimaja juba pikalt müügis olnud.

Kaido Einama, Pühapäevaleht, 9. oktoober 1993.

Nõukogude perioodil levisid rahva seas jutud kahtlasest tehasest Sillamäel. Ametlikke seletusi sealsete "riiklike objektide" kohta ei tahetud anda. Nii levisidki vaid kuulujutud müstilistest kaevandustest ning juuste ja hammasteta kaevuritest. Impeeriumi "pärandusena" paljastus pärast uraani rikastamise tehase sulgemist 1989. aastal 300 tuhande ruutmeetrine ülimürgiste jäätmete hoidla ja radioaktiivne maastik selle ümber, mis piiratud kipaka okastraataiaga.

Sillamäe kontrastid

Pärast Teist Maailmasõda külast 20 tuhande elanikuga linnaks kasvanud Sillamäel elatakse praegu rahulikult, Tööd on vähe, töötuid palju. Linna ümbrus on haruldaselt kaunis merekalda ja kõrge pankrannikuga. Keset idüllilissi vaatamisväärsusi leidub aga täieliku kontrastina trööstitu tööstusmaastik. Praegu tegutseva tehase "Silmet" naabruses kõrgub tontlik ehitis - uraani rikastamise tehas ja selle ehitusjärgus lisahooned, mis seisavad praegu tühjana ja ootavad uut peremeest. 

2010. aasta 27. märtsil sai Soomaal üles uus looduskaamera - üleujutusekaamera. Pilt peaks uuenema teoreetiliselt iga sekundi järel, kuid väga kauge ja väga kehva internetiühendusega koht võib serverisse pildi tuua tunduvalt harvem. Siiski on elu aasta jooksul edasi läinud ja ka keset Soomaad on Kõu ühendus kiirenenud. Lume veevaru on suurem kui eelmine aasta, aga üleujutuse taseme määravad ikkagi ilmad ehk see, kui kiiresti see lumemass hakkab sulama. Päikesega, kui päeval sulatab ja öösel külmetab, aurab väga palju lund otse ära jõkke jõudmata. Turistid loodavad parimat, külaelanikud loodavad, et väga karmiks siiski ei lähe.

Tõelist avarust pole meil kindla jalgealusega kohtadest mujal kohata, kui jäätunud merel. Kuna Kurkse ja Pakri saarte vaheline meri oli jääs juba ammu, siis käisime tõukekelgumatkal enne suurt sula ära. Veebruari lõpus paukunud karm pakane oli peale talvist lühikest sula lume kõva koorikuga katnud ning vabama mere klaasjaks jäätanud. Kohe oli näha, et tõukamiseks ähvardavad tulla ideaalsed tingimused.

Kurkse pole üldse lähim koht, kust oma matka saartele alustada, aga talveoludes mugavaim. Igasuguse lumeoluga on sadamasse tee ikka lahti lükatud ja sealt, kalurimajakeste vahelt on lihtne end jääle libistada. Lisaks meile startisid jalgsimatkajad, mõned olid läinud ka autoga (heina vedama või võrke nõudma) ning peale meid tulid mõned suusatajad. Suusa jaoks oli alguses jää samuti ideaalne oma õhukese lumekirmega. Saartelt tuli tagasi mootorkelk ja jääpurilauduri lumele veetud jooni oli ka igal pool näha.

Kui varem sai veebist lennule registreeruda ja lennujaamas kohalikust e-teeninduse kioskist, siis nüüd saab ka siis, kui pole arvutit käepärast või e-kioskis ka saba, teha registreerumine kiirelt mobiiliga.

Finnair avas mobiilse internetiteenuse kasutajatele suunatud m-värava m.finnair.com, mis koondab reisiinfot ja annab võimaluse mobiilselt lennule registreerida.

Enne, kui kevad uputusega tuleb, tegi Reisijutud.com ühe linnamatka. Linnas tulevad mõnes kohas kevade märgid mõnes kohas natuke varem - lund on rohkem ära lükatud, kõntsasem hang sulab päikese käes kiiremini ja seina ääres päikesepoolsel küljel hakkab varakult kuum.

Lauluväljaku juurest alustades on hea ületada lokaatorite tühermaa - pangapealne, kuhu pidi tulema juba üheksakümnendatel noobel elamurajoon, aga jäi pooleli. Nüüd ilmselt enam ei tulegi, sest pangapealsel avastati haruldasi taimeliike. Kevadel, kui lumi sulab, tuleb siin välja ka hulk prügi, mis talvel lumme sokutatud, kuid iga kevad koristatakse talgute käigus suurem praht viimasel ajal ära. Suvel on juba päris lopsakas ja roheline.

Tõukekelguga on üle merejää Aegnale minna vaat et kõige mugavam üldse: jala läheb liiga kaua aega ja natuke tüütu on lagedal merel, uisuga takistavad jääkonarused, kus on jama uisuteradel kakerdada, autoga võib läbi kukkuda ja rattaga külili kukkuda. Seega - tõukekelk on hea valik. 2011. aasta talve lõpupoole oli veel ideaalne jää ka enamuses osas mandri ja saare vahel. Ümber saare küll tuli kelku natuke seljas tassida, aga see mõni kilo pole probleem.

Kõigil Brasiilia-huvilistel on varsti põhjust veel rohkem rõõmustada, sest sinna riiki pääsemine läheb lihtsamaks. 

Nimelt saavad ELi kodanikud varsti viibida Brasiilias kuni 3 kuud viisavabalt - nii näevad ette uued viisareeglid, mille Euroopa parlament kiitis teisipäeval heaks. Eesti, Läti, Malta ja Küprose kodanikud, kes praegu vajavad turismi- või ärireisiks Brasiiliasse viisat, saavad sinna tulevikus reisida viisavabalt.

Milleks nühkida päevast päeva kontoritooli selle nimel, et nädalavahetusel korraks välja loodusse pääseda? Hakka parem ise väljas tööle, näiteks matkajuhina. Hobi ja töö üheskoos.

Kuni 07. märtsini 2011 kestab taotluste vastuvõtt matkatreeneri I-III taseme kutsekvalifikatsiooni taotlemiseks ja pikendamiseks. Enne on vaja vaid läbida vajalik matkapäevade arv ning vastav koolitus.

Reisijutud on Facebookis tiksunud juba üle aasta grupina, aga kuna see formaat on üsna nukralt varjus, on nüüdsest Reisijututoal ka oma fännilehekülg olemas. Aadress ka lihtne:

www.facebook.com/reisijutud

Sealt saab infot nii siia postitatud lugude kohta kui ka muid huvitavaid linke ja videoid nii laiast maailmast kui kitsalt Eestist.

Kõik on oodatud liituma.

"Päris" maastikel mängude mängimine on juba kümmekond aastat välja käidud idee, ellu on see veel vähe jõudnud, aga peagi ilmselt jõuab ka. 360 kraadi on proovinud "lauamängu looduses" ehk GPSiga täringumängu reaalsel maastikul ("Nagu nupud laual"), PacMap on aga Stefan Wagneri ülisportlik mäng, mis joonistab kollased täpid, mida Pacman õgima peab, otse Google´i kaardile tänavatele. Taga ajada tuleb neid muidugi oma Android-telefoniga ringi joostes.

Ja joosta ei saa mitte lihtsalt niisama, nagu pähe tuleb - nagu ühes õiges Pacmani mängus saabuvad ka vastikud õgardid, kelle eest peab ära põiklema. Õgardid ehk kollid liiguvad tüüpilise jalakäija tempos, seega auto või jalgrattaga annab nende eest kergelt ära lipata, kui "sohki" teha.

Long wait is over, the boar camera or forest camera started again. You can see live webcam of Looduskalender.ee showing boars on feeding ground, it´s one of the most popular webcams in Estonia. 

After few hours first boars appeared on camera, as seen on picture. You can except them every night, but never know what animals do. There are a lot of snow in Estonia, but land is not deeply frozen and boars can reach food everywhere. Feeding ground may be still popular.

Vaatamata pikale ootamisele saame lõpuks jälle oma igatalviseid sigu näha. Looduskalendri metsakaamera alustas. Ning nagu tellitult ilmusid mõni tund peale kaamera ülekande algust kohale ka asjaosalised ise.

Selle loo kirjutamise ajal nosib rahulikult viis-kuus metssiga otse valgustatud platsil seakaamera ees.

GPSiga tehnoloogiline ajaviide on võtnud peale 2001. aastat, kui suur täpsus ka tsivilistide jaoks kättesaadavaks tehti, erinevaid vorme: algas geocachingust, siis tulid geodashingud, geopeitus, gepsimine... nüüd on üks suurim GPS-käsiseadmete tootja Garmin ise asja käsile võtnud ja geocachingule üsna sarnase, kuid tasuta aardejahi välja arendanud.

OpenCaching.com nimi vihjab, et Garminil ongi plaanis see aardejaht vabaks jätta ja mitte küsida lisavõimaluste eest tasu, nagu geocaching või geopeitus teevad. Leht on moodsalt web 2.0 vaimus kujundatud, ei midagi üleliigset, hõre ja suur kasutajaliides, AJAX-heeblitega krutitavad seadistused jne. 

Tuntud Eesti Groupon-sait Cherry.ee ehk lehekülg, mis igal päeval tuleb välja mõne uue eriti soodsa pakkumisega, on täna öösest avanud ostukeskkonna Estonian Airi Lennupiletitele. Osta saab 1000-kroonise väärtusega kinkekaardi ainult 600 krooni eest. Osta võib nii palju, kui jaksad. Lennata pead jaksama kaartide väärtuses kuni 31. augustini 2011. Ühe lennu eest võib välja käia kuni 10 kinkekaarti. Aega on alla 24 tunni, siis on juba uus pakkumine.

Sajandi tuisk. 

..ja sama päeva õhtul ikka endine:

Nagu iga aasta, kogub tuntud reisiraamatute kirjastaja Lonely Planet oma seljakotirännikirjanike arvamused üle maailma kokku ja reastab 10 tippsihtkohta, kuhu Lonely Planet soovitab järgmisel aastal minna. Tavaliselt järgneb sellele turistihordide vool muidu vaiksetesse kohtadesse (kuid ka tuntud sihtkohti on TOP 10 sekka alati sattunud).

Seekordse esikoha võttis aga Lääne turisti jaoks ülieksootiline Albaania. Selle riigi kodumajutusi hakkavad Vahemere kaldal otsima seljakotituristid, värske Lonely Planeti reisijuht käes.

Kümme soovitatud sihtkohta on järgmised.

Lennureeglid muutuvad, eriti aga USAsse lennates. Novembri muutuseks on 72 tunni nõue isikuandmete sisestamisel broneerimissüsteemi: lennupiletit ostes peab 72 tundi enne lennu väljumist sisestama broneeringusse oma täisnime, soo ning sünnikuupäeva. Kui see on sisestatud hiljem või sisestamata, tuleb USAsse saabumisel (või juba varem - lennule minekul) sekeldusi. lennufirmad saavad  isikuandmeteta broneeringu eest trahvi ja üsna tõenäoliselt võivad ka keelduda pardale lubamast.

Berliinis on palju häid hotelle. Kui messile asja ning plaan ka kesklinnas käia, siis võiks öelda, et Swissotel on hea ja asub üsna õige koha peal.

Broneeri Swissotel Berlini majutus siit.

Vähemalt on ta kompromiss nii shoppaja, messituristi kui kesklinnas kondaja jaoks. Messile saab S-Bahniga, mis on võrreldav meie linnalähirongiga ja kulgeb reeglina tänavate kohal postamentidel. Sama liiklusvahend viib ka kesklinna, otse keskraudtejaama. Poodidesse minekuks ei peagi aga kaugele vantsima, hulk kaubanduskeskusi on hotelliga samas kvartalis.

Lennujaamast edasi on võimalus seigelda bussiga lähima S- või U-bahnini, kuid kõlbab ka takso. Tegeli lennujaam asub üsna samas linna ääres, kui hotell ise.

Hotell Islande sattus reisijutud.com-i teele lihtsalt sellepärast, et see on airBalticu hotell, kuhu muuhulgas majutatakse ka need, kes airBalticu opereeritavatelt lendudelt Riias maha jäävad ja peavad öö Riias mööda saatma.

Peale formaalsuste vormistamist ja järgmise päeva lennule edasi registreerimist lennujaamas andis airBaltic viielatise vautšeri, mille sai lennujaamas toidule kulutada. Näiteks Lidos, mis on eestlaste seas populaarne. Lidos sai viie lati eest korraliku prae ja kui jook ka kõrvale võtta, tuli mõni latt juurde maksta. Vautšeri eest oli ka transfeer hotelli ja tagasi. meiesuguseid hilinenud lendudega mahajäänuid oli teisigi.

Tüüpiline telkija jõuab telkimiskohta õhtuhämaruses, ragistab natuke võsas, viskab telgi tasandatud mutimullahunnikule või ärkab keset ööd sipelgapesas. Öine metsseakari võib nööridesse joosta, konn hüppab matkasaapasse või ujutab öösel alanud paduvihm telgilagendiku veega üle. Kõike võib juhtuda. Sellepärast ongi üsna hea lahendus Hennessy Hammocki ripptelk, mis vähemalt neist hädadest on vaba.

Ripptelk kinnitatakse kas kahe puu või mõne muu kindla eseme vahele. Ka kaljuprakku võib telgi kinni tõmmata. Kevadel, sügisel ja talvel, kui maa õhkab külma, ei pea muretsema allapanu pärast kuuski laasides, ka üleujutamine on üsna vähetõenäoline. Lisaks pole vaja ripptelgile tasast lagendikku. 

Solarises võis reede õhtul näha tavalisemast suuremat tunglemist, kus inimesed, silmad mobiilis ringi liikusid. Solarisesse ja EMT esindusse Solarises logiti sisse asukohapõhise sotsiaalvõrgu Foursquare kaudu. Kokkukutsutud osalesid flash mob-sarnases ürituses, et kokku saada üle 50 sisseloginu samas kohas. Selle eest saab Foursquare´is Swarm-märgi, mis juhtus Eestis esmakordselt ja ka maailmas on see mitte just väga tihedalt juhtuv sündmus.

EMT ja Solarise keskuse korraldatud üritusel logis end ühes kohas läbi ülemaailmselt populaarse GPS-i põhise Foursquare-rakenduse nutitelefoniga sisse 89 inimest, kes said rekordi tõestuseks endale “Swarm” staatusemärgi. 

Silma maastikukaitseala asub unikaalsel maastikul Noarootsi poolsaare ja mandri vahel, kus keset tihedat roostikku asuvad Lääne-Eesti suurimad "järved" - kinnikasvanud lahesopid. Suurim neist on Sutlepa meri. Seal peatuvad kaks korda aastas rändlinnud. Roostiku vahel kulgeb laudtee, mis võib vesisematel aegadel olla üleujutatud, mitmest vaatetornist ja vaatlusonnist saab jälgida roostiku vahel toimuvat linnuelu.

Noarootsisse sõites leiab tee äärest endisi kalurikülasid, mis on praegu enamuses täis suvemajakesi. Silmale Noarootsi poolt jõudmiseks tuleb sõita peaaegu Noarootsi keskuse Pürksi juurde välja, aga enne pöörata vasakule, kui teeviidad juhatavad Saare (Lyckholmi) mõisa. 

Teekond algab koordinaatidelt N59 01,2762' E023 33,9882' - see on parkimisplats Silma (Lyckholmi) mõisa ees.

Ruhnu on kõige meretagusem püsivalt asustatud Eesti saar. Pigem on ta lähemal Läti mandrile kui Eestile. Saarele saab Saaremaalt, Eesti suurimalt saarelt. Kuressaare lähedalt Roomassaarest sõidab Ruhnu saarele laev. Sõiduaeg on 1-2 tundi. Talvel tuleb aga leppida lennuühendusega. Ka Pärnust võivad Ruhnusse laevad sõita. 

Ruhnu saarel elab ligikaudu 150 inimest, väikesaare keskelt leiab mitu poodi, suuremad vaatamisväärsused on metallist tuletorn, kaks kirikut (uus ja vana), vulkaanikraater (oletatav) ja ilusad rannad. Muidugi kohalik külaelu ka.

Rohuneeme-Pirita teekond on mugav selle poolest, et liikumisvahendeid saab valida laial skaalal igal aastaajal. Võid kulgeda nagu presidendiproua rulluiskudel, nagu tehnofriik Segwayga või elektrirulaga, muidugi on sõidetav kogu vahemaa ka rattaga või jalutatav jalgsi. Talvel proovisime teekonna läbi isegi tõukekelkudel.

Tallinnast tulles saab marsaga nr 260 (25 EEK) otse poolsaare tippu. jalgrattaid peale ei võeta. Aega Rohuneemelt Piritale jalutamiseks võib arvestada 3 tundi (12 km). Teel on näha mitmeid erineva nurga alt kilukarbisiluette.

Alusta koordinaatidelt N59 33,8686' E024 48,1786'.

Teekond on GPS-telefoniga salvestatud varatalvel. Läbitav igal aastaajal.

Prangli on Tallinnale lähim püsiasustusega saar. Või peaks nüüd juba ütlema oli? Sest on ju Aegnal ja Naissaarelgi tekkinud elanikke, kes asuvad seal aastaringselt. Siiski on Prangli lähim, kus käib tõeline külaelu - on kauplus, kool ja palju inimesi kogu aeg.

Reisijututuba käis Pranglil 4. juunil 2005. Sellest ajast on pärit ka teekond ja pildid. Ühe päevaga jõuab napilt saare läbi tormata, kahe päevaga aga jääb aega ka rahulikuks ja põhjalikumaks uurimiseks.

Teekond algab koordinaatidelt N59 33,0880' E024 52,0420' - Leppneeme sadamast, kust viib laev Pranglile.

Reisijal, eriti aga Euroopa Liidu reisijal on õigused, mille kohta on avatud reisijaõiguste eestikeelne veebilehekülg. Näiteks selgub sealt, et ärajäänud reisi eest võib olla õigus saada 125-600 euro suurust hüvitist ning pagasi puhul kuni 1220 eurot.

See lehekülg räägib näiteks lennureisija õigustest järgmiselt.

Kui reisijaid ei lubata pardale, peavad lennufirmad kõigepealt otsima vabatahtlikke, kes oleksid teatud hüvitiste eest nõus loobuma oma broneeringutest. Lennufirma peab laskma vabatahtlikel valida, kas nad soovivad saada tagasi kogu tasutud raha või kasutada muud marsruuti.

Lennureisi ja esinenud viivituste pikkusest sõltuvalt võib teil olla õigus 125–600 euro suurusele hüvitisele. Kui vabatahtlikud otsustavad kasutada teist marsruuti, peab lennufirma vajaduse korral pakkuma abi, näiteks toitu, telefoni kasutamise võimalust, vajaduse korral majutust üheks või enamaks ööks ning transporti lennujaama ja majutuskoha vahel.

Hea on ka teada, et kui pagas läheb kaduma, saab kahjustada või hilineb, võib reisijal olla õigus saada hüvitist kuni 1220 eurot.

Lennufirma SAS hakkab pardal internetti pakkuma kaug- ja Euroopa-sisestel lendudel. Teenust hakatakse pakkuma äriklassi ja extra turistiklassi klientidele tasuta ning turistiklassile tasu eest.

„Praegu toimuvad meil läbirääkimised mitme teenusepakkujaga, mille eesmärgiks on pakkuda pardal tasuta internetti meie premium klientidele, millega alustame juba 2011. aasta aprillist,“ ütles lennufirma SAS kommertsjuht Robin Kamark.

Paberivaba Geocaching jõudis uuele tasemele - Garmin lasi välja "kirbu" (kui kõlaliselt tõlkida) või "siristaja" (kui otse tõlkida), mis on suure putuka suurune karbike, mis juhendab kohalejõudnud aardeotsijaid läbi nende GPSi järgmisi samme tegema multiaarde leidmisel või lisavihje saamisel.

Garmin Chirp kestab kergesti vahetatavatelt akudelt kuni üks aasta. Ühilduvatest seadmetest mainitakse Garmini käsiseadmeid Garmin Oregon, Dakota ja kõige viimased GPSMAP-id. Võiks ju loota, et Garmin Chirp suhtleb GPSiga samu standardeid järgides, nagu Garmini GPSid omavahel (sealhulgas Garmin Colorado), kuid kes teab - peab järgi proovima, kas on ikka standardiseeritud. Suhtlemisplatvormiks on ANT, mida kasutab muuseas ka iPhone Nike+ seadmega suhtlemiseks, nii et teoorias on Garmin Chirpi toetamine vaid tarkvara küsimus (võib-olla tulevikus ka teistel telefonidel ja seadmetel).

Hotell Dominik Panzio, Budapest, Ungari - broneeri ka

Viibides Budapestis oli mul au ööbida kahetärnihotellis Dominik Panzio, mis asub Kházár András útca alguses ja Keléti raudteejaama läheduses.

Lennujaamast saab sinna kaugbussiliiniga 200, ümberistumisega metroos ja lõpuks buss nr 5-ga. Kui olla juba viienda bussi peal, siis on eksimine võimatu, sest tuttava põiktänava otsani viib sind Pesti linna üks sirgemaid ja silmatorkavamaid tänavaid, pikk asfaldinool, mille nimi alguses on Vabaduse tänav (Szabad sajto útca), siis Kossuth Lajos útca, lõpuks Rakóczy útca, kõige lõpuks Thököly tänav. Ungarlased peavad neid muidugi eri tänavateks ja nii on ka paljud rahvuskangelased nendes tänavanimedes esindatud.

Jaan Tätte, Marko Matvere, Raul Normak ja Toonart Rääsk koos külalistega seilavad praegu mootori jõul läbi Põhja-Euroopa ühe olulisima veetee Kieli kanali.

Kuna Kieli kanal on veebikaameraid täis pikitud, siis saab nende reisi peaaegu otsepildis jälgida.

Binaarsel pühapäeval, 10.10.10 ehk 10. oktoobril üritab Geocaching.com mängu kõigi aegade rekordit - kõige rohkem geocachingu aardelogijaid ühel päeval. Seda tehakse geocachingu 10. sünnipäeva puhul ja geocaching.com veebi haldava firma Groundspeaki 10. sünnipäeva puhul samuti. Lisaks on üle maailma Geocachingu muid üritusi, näiteks abielluvad mitmed selle mängu mängijad sellel päeval ja korraldatakse mob flash üritusi avalikes kohtades.

Et üritusest osa saada, tuleb pühapäeval leida vähemalt üks aare ja selle leid samal päeval geocaching.com lehel registreerida.

Laupäeval asusid ümbermaailmareisijad teele. Uudistes on sellest kirjutatud pikalt-laialt, seega ei hakka kõike seda siin ümber jutustama, kuid lingid, pildid ja videod, mis Reisijutud.com-il varuks, saavad siia kirja pandud.

Kõigepealt - 13. septembril sai ka ise pardale ja ära näha, mismoodi Marko Matvere, Jaan Tätte, Toonart Rääsk, Raul Normak ja nende külalised pooleteise aasta jooksul elavad.

Kitsas oli, eriti kajutites. Dekk on muidugi avar võrreldes tavaliste purjekatega - katamaraani ninas oleval võrgul saab rahus peesitada pikkadel mereületustel, ahtris on rib-tüüpi kummipaat kõva põhjaga kiireteks maabumisteks seal, kuhu purjeka süvis ei luba randuda.

Jõudsime hotelli Strand tormisel sügisõhtul, kui puuoksad hakkasid murduma ja vihm peksis peaaegu horisontaalis. Eesmärgiks oli majutuda kolmekesi ühes numbritoas, ehk siis valitud oli kahene tuba lisavoodiga.

Selleks sobis juuniorsviit, mis on läbi kahe korruse: esimesel korrusel on WC ja elutuba, kus lisavoodiks lahtikäiv diivan ning n.ö rõdul kaks ülejäänud "põhivoodit". Üles viib keerdtrepp, pesemisvõimalus on samuti üleval. Seega dušisabas peab seisma, aga hommikune kergem pesu võib toimuda nii üla- kui allkorrusel.

Esimene Euroopa Ökoturismi Konverents Pärnus käib juba kolmandat päeva. Kui eile olid külalised tormisel merel, siis täna on tubasemad üritused. Pärnus sadas terve öö ja oli napilt 8 kraadi sooja, nii et avasõnades mainitud "viimase 50 aasta kõige soojem suvi" mõjus väheusutavana. Hotell Strand, kus konverents toimub, hakkas selle tormi ja vihmavalangutega isegi natuke lekkima. Praegu on suur saal rahvast täis, rõhk tundub olevat loodusturismil. Paar korda on mainitud ka kultuuri ja kohalikku pärandit. Aga programm jätkub veel täna ja homme laiematel teemadel.

Videostriimi vaata siit:

mms://tv.eenet.ee/kasmu (konverentsi ajal)

Inimjõul liikuv ornithopter ehk tiibu lehvitav mootorita lennuk on lõpuks valmis saanud. Toronto Ülikoolis valminud ülikerge lennuk saavutas üle saja meetri pikkuse lennukauguse ja seega võib öelda, et tiibu lehvitades on võimalik inimesel lennata. Sama ideed on välja pakkunud ka keskaegne leidur Leonardo da Vinci 1585. aastal, kuid seni pole tema ideed töötava prototüübiga tõestatud. Tema üks teine idee - helikopter aga on juba ammu töös.

18.septembril saabuvad Eestisse Euroopa juhtivate linnu- ja loodusajakirjade ajakirjanikud ning reisibüroode esindajad, teatas Matsalus reise tegev Estonian Nature Tours. Proovisime meiegi kiirelt läbi käia ühe koha, kuhu välisajakirjanikud kindlalt satuvad: Matsalu merekalda, kus linnud juba hoolega kogunevad.

Vaata pilte 17. september 2010 Matsalus.

Kui 6-päevase tutvumisreisi raames külastavad ajakirjanikud Suurbritanniast (Bird Watching), Hollandist (Grasduinen), Rootsist (Sveriges Natur) ja Soomest (Suomen Luonto ja Natur och Miljö) ning reisibüroode esindajad Suurbritanniast ning Belgiast Lääne-, Hiiu- ja Pärnumaad, siis meie käisime ühe päeva Matsalu põhjakaldal. Tasub juba minna - haned ja lagled on kohal, samuti triivib taevalaotuses lõuna poole suuri kolmnurkseid kureparvi.

Müüdud! Teleobjektiiv Canonile Sigma 28-300mm F3.5-6.3 DG Macro. Töötab nagu õlitatult, äsja ka hoolduses käinud.

Kuna Canoni kaamerat enam pole, siis jäi ka objektiiv üle. Soovi korral saab ka Hoya 62mm polarisatsioonifiltri. Komplekti kuuluvad päikesevarjuk ja otsakorgid.

Kasutatud 3,5 aastat, pühapäevapildistamiseks. Sobib hästi algajale peegelkaameraomanikule esimeseks teleobjektiiviks (ja ka reisil kannatab universaalobjektiivina kasutada).

Vaata toote kohta Photoipointi lehelt.

HIND: 2500 kr

Nii nagu sügis toob lahkuvad linnuparved, toob see Matsallu ka loodusfilmide festivali. Juba homme algavad Lihula kultuurimajas filmid, avatud on fotonäitused ja seekord on festival esimest korda valgunud ka väljaspoole Lihula piire. Haapsalu kultuurimajas näidatakse samuti filme ning rahvuspargi keskuses Penijõel on fotograafide pilte (lisaks Lihula mõisas väljas olevatele näitustele ja töötubadele).

Pilves, kuid soojal 13. septembril tegi üpmbermaailmareisile minev katamaraan Nordea väikese tiiru Tallinna lahel. Pardal Tele2 ja ajakirjanikud.

Reisijutud.com polegi mingil seletamatul põhjusel sellest ümbermaailmareisist veel kirjutanud. Ega eelmisest ka. Kui aga on võimalus maakerale tiiru peale tegeva aluse ja meeskonnaga tutvuda, siis muidugi jagame muljeid.

Klooga ja Paldiski on rattamatka jaoks huvitavad ja mis salata, ka kasulikud sihtkohad (viimast just transpordi mõttes). Nii Kloogale saab kui Paldiskist saab rongiga, rong on aga rattasõbralik kohalejõudmise vahend. Autoga võib ka, aga siis tavaliselt tuleb alguspunkti kuidagi tagasi jõuda, kui just mitut autot pole.

Uus meedia on kohati juba vana meedia, sest selle alla loetakse lisaks Internetile, multimeediale ja sotsiaalvõrkudele endiselt ka digifoto, video ja televisioon. Kuidas neid kõiki uue meedia ajastul kasutada? Kuidas väljendada end televisioonis, mis kasutab kanalina internetti? Mismoodi aitab foto edasi otsimootorites või video veebiturunduses?

27. septembril toimub rahvusraamatukogus boheemlaslik üritus, kus nendest asjadest räägitakse.

Koht: Rahvusraamatukogu suur konverentsisaal.

Päevakava on boheemlaslik. Planeerida võiks terve päeva.

Eelmisel laupäeval Nõva kandis rännates võis merelt näha tulemas suuri kureparvi. Kuhu mujale kui Matsallu nad suundusid. Sügisene linnuvaatlushooaeg on alanud.

Alljärgnevalt Estonian Nature Toursi (korraldab Matsalus linnuvaatlusreise) tegevjuhi Marika Manni fantastiline kogemus 2004. aasta sügiseselt loenduselt.

"Käisin eile linnuloendusel, Matsalu omadel abiks. Enne kuut õhtul alustasime, meie olime Haeskas. Eve sättis vaatetoru üles, uuem tehnika vajas personaalsemat lähenemist, aga linnud juba tulid. Õigemini läksid. Või tulid ja läksid. Polnud enam aega, tuli haarata binokkel ja lugeda. Mina märkisin muudkui üles, et mitu ja kust tulid ja kuhu läksid. Ja kes olid. Eve kurjustas, kui pidi mitu korda ütlema, ma ei pannud pahaks.