All

Reisijututuba alustas Eesti esimest Dashpointimängu

Kui kohtate eramaal, soos või keset paksu padrikut seltskonda, kes nina GPSi ekraanil kindlas suunas liigub, ei pruugi alati tegemist olla geopeituse või Degree Confloence Projecti GPS-mängude mängijatega. Nüüd võib siinmail kohata ka geodashingu mängijaid: Reisijututuba avastas laupäeval, 9. oktoobril esimese dashpointi Võru-Obinitsa maantee lähedal.

Geodashing on mäng, mis kestab ühe kuu ja selle aja jooksul proovivad mängijad leida võimalikult palju arvuti poolt juhuslikult valitud punkte maakeral. Iga mänguga satub neid punkte ka Eestisse 5-7 tk. Esmakülastaja saab 3 punkti, teine 2 ja kolmas 1 punkti.

Moodustatud on ka tiim Geopeitus.ee. Esimese punkti võtmine oli suhteliselt lihtne, veidi metsateedel sõitmist ja siis jalutamist lambakarjamaal...

Otsi tuntud kohanimesid - virtuaalaardesse :)

Geopeituse virtuaalaare "Reisijutte maalt ja merelt" sai tinglikult koordinaatideks Lihtensteini küla sildi asukoha Kagu-Eestis, sest sealt läheb mäng lahti.

Lisa siia oma külaskäik mõnesse Eesti asustatud punkti, mille nimeks mõni tuntud koht maailmas (riik, osariik, pealinn vms), anna selle küla, asula või kohanime koordinaadid ja lisa pilt nimetahvlist, kus see koht kirjas.

Peitsime Kaku aarde

Koordinaadid: N 59 27,686 E 24 34,288

Peitsime Kaku aarde 1. oktoobril 2004 kell 19:30, just päikeseloojangu ajal.

Kolme põrsakese majakestest ühes ongi aare. Tegemist on miniaardega, millesse mahtus lisaks logiraamatule siiski ära ka üks mereelukas.
Võimalus on aarde lähedal leida maskeerimata boonusaardeid ;)

Sealkandis tungib meri aktiivselt peale, igal aastal variseb ribakene pankrannikust taas merre ja veepiir nihkub lähedale. Lähemate aastate jooksul meri siiski aaret ei ohusta.

Miks matkata Eestis?

Ilmunud raamatus "Võta Vabalt" (Äripäeva kirjastus, 2004)

Kaido Einama

"Sõidate rattaga? Niisama?", imestab külamees Kesk-eesti kolkakülas puumajakesse peitunud külapoe ees matkajaid nähes. "Keegi ei sõida niisama. Ikka mingi põhjus peab olema."

Sama üllatunud nägu võib teha viimastel aastatel (või aastakümnetel) oma puhkuse alati välismaal veetnud reisija, kui kuuleb, et on inimesi, kes võtavad ratta või ainult seljakoti ja lähevad kodumaale rändama. Veedavad terve puhkuse sääskedest kubisevas metsas, kõrvetavad sääri üle pea ulatuvates nõgesepadrikutes ja teevad end kaelani poriseks vee alla vajunud rabalaudteel rännates.

[Reisijututoa list] Matkad vee peal ja vee sees

Neid ridu kirjutades on juba sadanud nii enam-vähem pool päeva. Ladinal. Ja enne seda väikese vaheajaga sadas jälle. Pool päeva. Ja nii edasi. Pole küll jõgede äärde viimastel päevadel saanud, aga arvata võib, et ekstreemveesportlased saavad jälle paatide ja kanuudega vee peale minna. Või alla. Reisijututuba aga läheb sel laupäeval ida poole metsa. Kui tuled ka, anna Reply abil teada. Nüüd aga uudised.

Krimmi eestlased ja nende naabrid

Aarne RubenKrimmi Vabariik (Respublika Krõm) on Ukraina suhtes eristaatuses suhteliselt autonoomne osariik, kus räägitakse vene keelt ja valitsevad Venemaaga ühinemise meeleolud. Nagu üks mammi mulle Bergovojes oma tares lahkelt vestis, johtub see ainult sellest, et Ukraina poliitikud olevat väga korrumpeerunud ja kahepalgelised: Leonid Kutšmast ei tasu rääkidagi, uus presidendikandidaat Viktor Janukovitš (peaminister, praeguse presidendi poliitika tõenäoline jätkaja) ajab igas kandis ise juttu, teine kandidaat (läänemeelseks peetud) Viktor Justšenko on tola ja korrumpeerunud.

New Orleans orkaani serval

Ennustuste järgi pöördub orkaani Ivan kese enne merepinnast madalamal asuvat New Orleansi ära üles ja ida poole. Muidu oleks võinud orkaan sellele keset soid asuvale linnale saatuslikuks saada.

French Quarteris, mis on New Orleansi ajalooline vanalinn, on enamus baare ja jazzklubisid aknad vineeriga katnud. Sealne popp jook Hurricane, mille nimi nüüd eriti aktuaalseks muutunud, on saadaval veel vähestes avatud baarides, mõnedes koguni saabuva tormi puhuks soodushinnaga.

Pidutsev vanalinna Bourbon Street jääb arvatavasti avatuks nii kauaks, kui orkaan seda võimaldab. Teed, mis läbi soode rannikust eemale viivad, aga on juba mitmendat päeva täis evakueeruvaid linnaelanikke. Siiski-siiski, enamus inimesi plaanib linna jääda ja kolivad võimalike üleujutuste puhuks vaid kõrgematele kohtadele.

Peitsime aarde "Terra Feminiarum"

12.09.2004 peitsid "Terra feminiarumi" Reisijututoa geopeiturid Kaido, Indrek ja Kaido(2).

Koordinaadid: N 59 33,963 E 24 32,716

Peidetud sai aare ühe tüüpilise männi kõrvale, lähedal on mitu merre suubuvat allikat. Vihje: käbid (taasta maskeering samamoodi, kui aarde leiad).

Aare asub Taani Kuninga aia servas. Kord oli Taani kuningal tütar, keda ei õnnestunud kuidagi mehele panna. Nimelt huvitasid teda meeste asemel hoopis teised naised. Kuningas vihastas ja saatis siis tütre saarele asumisele, aga et tal igav ei hakkaks, andis kaasa hulga seemneid ja taimi. Nii see aed tekkiski.

Hülgejutt kajakkide, binoklite ja rändlindudega

Hülgeid siiski nägime, need on pisikesed täpid silmapiiri lähedal...Ilmunud 11. septembri Eesti Päevalehes

Kaido Einama

Septembrist muutub Eesti Euroopa teede sõlmpunktiks. Kuid mitte inimestele, vaid rändlindudele. Kireva suleliste seltskonnaga samaaegselt ronivad sügisel veest välja lesilatesse hülged, keda on kõige parem vaatlema minna mootorita sõiduvahendiga, näiteks kajakiga.

“Suvel on siin igavam,” ütleb Seikleja.com-i matkajuht Bert, kui oleme oma kotid otse Hiiumaa praamilt kajakkidele vedanud. Kohe sadamast stardime merekajakkidega Hiiumaa laidude poole, et sügisel kogunevaid linde ja hülgeid vaatlema hakata. Enne, nagu ikka, tehakse instruktsioon meresõidu ohtudest ja oskustest. Nii umbes kümne minutiga on hülgevaatlejate meresõidu-oskuste teoreetiline osa läbitud ja istume kajakkidesse. Telgid, söögid ja muu kahe päeva varustus on pakitud veekindlatesse sektsioonidesse ninas ja ahtris.

Piirivalvetornid jäägu Eestisse alles

Saare põhjaküljel on endiselt püsti nõukogude piirivalvetorn, mis vaatamata pehkinud põrandale on veel ronitav.VANADE PIIRIVALVETORNIDE LAMMUTAMINE ON MÕTLEMATU SAMM

Siseministeerium on otsustanud kuulutada kõlbmatuks ja lammutada terve hulga nõukogudeaegseid piirivalvetorne üle kogu Eesti. Samas ei tuleks neid ehitisi võtta kui lagunevaid roostes häbiplekke keset kaunist loodust vaid kui ajaloo jälge, mida tuleks hinnata ja väärtustada. Läbimõtlemata lammutamisega kaotatakse inimestel võimalus looduskauneid vaateid imetleda, saada aimdus lähiajaloost ning hävitatakse osake rannikualade omapärast ja atraktiivsusest.

Peitsime Tuula aarde

29.08.2004 kell 12 peitsid Tuula aarde Reisijututoa (http://www.reisijutud.com/node.php?id=1146) geopeiturid Kaido, Eili, Eli, Indrek ja Kaido(2). Aaret külastades on hea võimalus käia ära Tuulas ilma Vene viisata. Nime poolest langeb aare samasse sarja vanakoolimeeste peidetud Norra aardega (a´la "huvitavaid kohanimesid Eestimaal"). Koordinaadid: N 59 16 42 E 024 28 31 (Mõõdetud Magellan SporTrak Coloriga: N 59 16,707 E 024 28,515)29.08.2004 kell 12 peitsid Tuula aarde Reisijututoa (http://www.reisijutud.com/node.php?id=1146) geopeiturid Kaido, Eili, Eli, Indrek ja Kaido(2). Aaret külastades on hea võimalus käia ära Tuulas ilma Vene viisata.

”GeoLutikas” ja “RännuPutukas” ehk rändurid maailmas

(GeoLutins and Travel Bugs)
(autorid: Kaido Pääsuke ja Taimo Jõõts)

Rändurid on osa Geopeituse mängust. Geopeituse käigus peidetakse ükskõik kelle poolt ära "aardekast", määratakse GPS seadmega selle koordinaadid ning tehakse veebilehe kaudu teatavaks teistele. Pärast seda võib igaüks, kellel kasutada kasvõi kõige lihtsam GPS, “aaret“ otsida. Kui aare leitud, siis võib selles sisalduvast midagi kaasa võtta, jättes omalt poolt midagi asemele, teha märkuse logiraamatusse ning jätta "aare" teistele leidmiseks. Tegemist ei pruugi seejuures olla sugugi väärtuslike esemetega - põnevus peitub õige koha äraarvamises, sinna jõudmises ja peidukoha leidmises. Aarde leidmise korral tulevadki geopeituritele appi “GeoLutikad” ja “RännuPutukad” ühena esemetest, mida võiks võtta aardest või jätta aardesse.

[Reisijututoa list] Augustis esimesed sügisevärvid

Suurest (ja vesisest) suvest oleme jõudnud nüüd pilvisesse augustilõppu, kus viljapõldude ja esimeste kolletavate lehtede lõhn sügist kuulutab. Suvelõpp on juba õhus, aga suvi kestab edasi.

Reisijututoal on suve jooksul uudiseid kogunenud ja pole kahtlustki, et saabuv kuldne aeg sama põnev tuleb.

1. Paaditamine - sellesuvine trend.
Kuigi vesi on kallaste vahele juba taganenud, on veeseis endiselt hea tegemaks veematku eesti muidu suviti niredeks kuivanud jõgedel. reisijututuba proovis paaditada keila jõel, kus ikka oli kohati üsna risune ja Vääna jõel Hüüru sillast Vahikülani. Vääna pakkus üleujutusejärgseid vaatepilte kuhjunud paadisildadest ja veealustest viljapuuaedadest. Lähemalt loe vee-ekspeditsioonidest nendelt linkidelt:

Leedu korvpallivõit USA vastu tõi Vilniuses rahva tänavatele

Paraad Vilniuse tänavatel 1Kasutades ära pikka nädalavahetust eestis 20 kuni 22 august, sõitsime töökaaslastega Leedu reisile. Meil õnnestus olla tunnistajateks rahvapeole mida ei anna võrrelda sellega mis toimus kui Eesti eurovisiooni võitis. Nimelt just laupäeval toimus olümpiamängude raames mäng Leedu ja USA vahel, mis lõppes Leedu võiduga 94:90.

Esiteks kandsid antud korvpallimängu üle peaaegu kõik kesklinna baarid, kes suuremal kes väiksemal ekraanil. Rahvast jagus kõigile. Inimesed elasid tohutult mängule kaasa röökides, nuttes, skaneerides "Lietuva", kasutusel oli spetsiifiline terminoloogia, millest meie kajuks mitte keeleoskajatena aru ei saanud. Täielikult vilekoori osaliseks said kõige põnevamatele momentidele sokutatud reklaamipausid televisioonis.

Rattaga jaamast jaama ehk Paldiski-Laitse rattaretk

Valge Laeva terrassil saab Paldiski südames mõnusalt einet võtta.Eesti Päevaleht, 14. august 2004

Kaido Einama

Vt ka EPList

"Interesting!" õhkavad välisturistid ning pildistavad seest ja väljast Paldiskisse suunduvat elektrirongi. Veelgi eksootilisemaid elamusi loodavad nad saada tunni aja pärast endises nõukogude sõjaväelinnas rongilt maha astudes.

Oleme oma väikese matkaseltskonnaga samas rongis kus inglise ja saksa turistidki, et Paldiskist rattaga kuhugi Riisipere või Laitse kanti vändata.

Ring Saksamaal (Rostock-Rostock)

Sobiv peatuspaik Kasseli ja Koblenz'i vahel, enne Ukerdasime tiiru mööda Saksamaad. Võiks öelda, et õppisime reisimist, sest põhiline, mis sai selgeks - liiga palju ei tohi korraga ette võtta. Üritasime kahe nädalaga Saksamaale tiiru peale teha, aga lõpp muutus lihtsalt kihutamiseks, et õigeks ajaks sadamasse jõuda.
Mõned punktid, mida ma enda jaoks meelde jätsin:
1. Pole mingit mõtet Saksamaale söögikraami kaasa võtta. Ostes odavatest kauplusekettidest (Lidl, Aldi), on hinnavahe eestiga olematu.

Peitsime Bussireisija aarde

10.08.2004 kell 19:15 peitsid Bussijaama lähedusse Bussireisija aarde Reisijututoa geopeiturid Kaido ja Kaido.

Koordinaadid: N 59 25 31 E 024 46 45
(N 59 25,526 E 024 46,756)

NB! Otsimiseks vajad taskulampi, kuna aare asub koordinaatidelt nähtava maa-aluse käigu sees vasaku seina õõnsuses. Ettevaatust - oht on pea ära lüüa, kasuta kiivrit või ole muidu ettevaatlik.

Aardesse panime:

Peitsime Trammijuhi aarde

10.08.2004 kell 19:45 peitsid Reisijututoa geopeiturid 2 Kaidot Trammijuhi aarde.

Koordinaadid: N 59 25 06 E 024 44 43
(N 59 25,1 E 024 44,715)

Aare asub pisemat sorti konteineris. Peidukoha ümbruses leidub nii tramme kui elektrironge. Otsida peaks saama kõrvaliste pilkude eest varjatult, sest vaatamata südalinnale on koht üsna mahajäetud.

Aardesse panime helkuri, pliiatsiteritaja, võtmehoidja-avaja, Trammijuhi geolutini (vt www.geolutins.com), õhupalli, 5 rootsi krooni.

Süstaga Vääna suurvetel

Hüüru silla lähedalt sõitsime Vahiküla joani, millest alla sõita ei tahtnud...Praegugi leiab veel Vääna jõe sängist välja voolamas, nädalapäevad tagasi võis aga sõuda õuna- ja kirsipuude vahel, majadest rääkimata.

Sel reedel oli kindel plaan Vahiküla joast alla sõita, aga plaaniks see jäigi - see väike astang oli tõeline märatsev mägijõgi, proovisime Vääna suurvett hoopis ülesvoolu, Hüüru sillast alates.

Puhkus vee ja linnukisa keskel

Eemal paistva Aegna poolsaare tipus asub geopeituse Katlakivi aare.Kaido Einama

Ilmunud ka Äripäevas, 6. august 2004

Puhkus väikesaarel võib tähendada kalapaadiga kohale popsumist või kajakiga murdlainete murdmist. Üks on aga selge: saarele jõudes ootab seal tõenäoliselt ees puhkus kaasmaalastest, kõrva kostab aga linnuriigi kisa.

Kõiki Eesti saari võib kutsuda väikesaarteks. Vaid kolm suuremat on ehk midagi enamat, sest nende nimeski on mitte saar vaid maa: Saare- Hiiu- ja Muhumaa. Sellepärast neist kolmest seekord ei räägigi.

North Cape Photocache

Üks leid edukalt seljataga proovisin ka teist karpi leida. See on sealkandis kõige põhjapoolseim aare. Kaugemale enam ilma erivahenditeta suurt ei matka ja kuhu seal ikka minna on. Maailma ots tuleb enne ette.
16.07.2004 keskpäeval peale pikka ca 14 km ülesmäge väntamist alates Kirkeportenist jõudsin õnnelikult Nordkapi platoole. Teed ülespoole rohkem ei läinud. Saare põhjapoolseimasse otsa ja allapoole mereni oli maad veel 3-400m.

m&m #2 - Kirkeporten Nordkapp

Oma pikal rattamatkal läbi poole soome Nordkapini sai mingil hetkel asutud tegelema ka geopeitusega. Mida muud seal ikka teha kui päike mitu kuud loojuda ei taha ja pealegi just neil päevil just need ilma "merd puutumata" päevad päiksel on. Abiks sõbrad ja SMS-d ning koordinaadid olemas.
15.07.2004 päris öösel (kuid mitte pimedas) sai leitud esimesena m&m #2 - Kirkeporten Nordkapp aare. Oli teine päris täpselt paigas ja ootas leidjat.

Peitsime Lennujaama aarde

04.08.04 kell 19 peitsid Lennujaama aarde Reisijututoa geopeiturid Kaido, Eili, Indrek ja Kaido(2). Nüüd siis midagi lähedalt leitavat ka lennuturistile.

Koordinaadid: N 59 25 06,84 E 024 47 40,38
(N 59 25,114 E 024 47,673)

Raskusaste: ligipääs 1, maskeering 2.

Aardesse sai pandud tulemasin, eesti õhu pallid, kaelapaelad, võtmehoidja, võrgukaabli matkakomplekt, kleepekas, eurosente, jääratempel.

Admirali (mini)aare

3.08.2004 kell 23:00 peitsid Reisijututoa geopeiturid Kaido, Indrek, Eili ja Kaido(2) Admirali miniaarde selleks sobivasse kohta, kus leidub nii laevu, paate kui ka üks vana ankur.

Koordinaadid: N 59 26 34,02 E 024 45 36,72
(N 59 26,567 E 24 45,612)

Raskusaste: ligipääs 1, peidukoht 2.

Vihje: posti sees.

Pildid on siin: http://www.reisijutud.com/gallery/view_album.php?set_albumName=Admirali30804

Anna oma aardekülastusest teada geopeitus@geopeitus.ee ja aarde peitjatele, lisades kommentaari selle lehe lõppu ("lisa kommentaar" lingi alt).

Merereisija aare

Reisijututoa geopeiturite seltskond tegeles taas aardepeitmisega. Kuna Tallinna linn kubiseb turistidest ja paljudel neist on ka GPSid kaasas, siis seekord otsustasime peita aarde nende sissetallatud raja lähedale.

Raskusaste: lihtne, 1/1.

Merereisija aarde peitsid 3.08.04 kell 22:00 Kaido, Eili, Indrek ja Kaido(2). Merereisija aare sisaldab kaelapaela, meremadu, pliiatseid-pastakaid, CD rahvalike viisidega, tulemasina, Muhu medali, Saaremaa kirjutusvahendi, golfipalli, helkuri, võtmehoidja. Loodetavasti leiab rändur sealt midagi vajalikku ja lisab ka midagi asemele.

Uputas igal pool

Viljandi Folgil sel suvel.Kui mõni nädal tagasi sai räägitud meetri jagu tõusnud veetasemest jõgedel, mis ka raftingusõbrad uuesti veele meelitasid, siis täna võib paadiga juba kesklinnas ringi sõita. Tallinnas, Moskvas. Vt http://www.dimka.ee/foo/moskva.html (mõni aeg tagasi) ja http://www.aspit.com/uputus/ (sel aastal), http://www.local.ee/sammy/paldiskimnt/?id=01&zoom=x2 (Paldiski mnt uhuti minema), http://www.hot.ee/nokrt/ - kummipaadiga Tuukri tänaval, http://www.zilmer.com/tuukri/tuukri.html - veel Tuukri tn pilte, http://minsk.boom.ru/ (Minsk paar päeva tagasi), http://giga.li.ttu.ee/pix/tuukri (kummipaadi ja madratsiga Tuukri uulitsal).

Mõned pildid ka ametlikust meediast: http://www.postimees.ee/290704/online_uudised/140521.php (Postimees Tuukri tänavalt), http://www.postimees.ee/290704/online_uudised/140511.php (Paldiski mnt).

Kõrvalolev pilt aga on uputusest möödunud laupäeval Viljandis folgi ajal.

Ryanair stardib Riiast

Lätlased said iirlastega kaubale: oktoobrist lendab Euroopa suurim odavlennukompanii ka Riiga ja stardib sealt kolme suurde sihtkohta: Londonisse, Frankfurti ja Tamperre. Ehk siis hakkab üle meie peade ka lendama. Londoni ühe suuna hind algab uudisteagentuuride sõnul alla 100 kroonist (piiratud kogustes), Frankfurti 125 ja Tamperesse 78 kroonist. Eestlastel tuleb Euroopasse jõudmiseks lisada veel bussipileti hind, mis Tallinnast Riiga on u. 250 kr. Ryanairi lätikeelsel leheküljel on praegu küll pakkuda vaid pileteid hinnaga alates 20 latti... ja lisanduvad mõistagi maksud, millega koos lendab Riiast Londonisse oktoobri viimasel päeval natuke üle 38 lati eest (pluss veel krediitkaardi töötlustasu kuni 2,5 eurot).

Rattamatk Kõrvemaal karu, rebase ja metskitsega

Äripäev, Puhkepäev, 16.07.2004

Kaido Einama

Kasulik teada:

Lõuna-Kõrvemaal rattaga rändajale võib soovida “karu kodaratesse”, sest viimastel aastatel unustatud matkarajad on vallutanud metskits, karu ja rebane.

Kummipaadiga Keila jõel

Südasuvel, 15. juulil saab sõita kevadistel suurvetel.Jõeveed on tõusnud kevadise suurvee tasemele ja kui väljas veel 20 kraadi sooja, saab huvitava vee-elamuse. Päästevestid selga ja jõgedele...

Proovisime täna Keila jõge, kummipaadiga Kiisalt allavoolu RMK puhkeplatsini. Terve hulk aednike paadi- ja veevõtusildu olid vee all, käepidemed vaid paistsid veest välja. Kujutan ette, milline vaev tavalise veeseisu ajal sel jõel võib olla ringi sõita, sest kohati oli ikka üsna risune. Nüüd aga tuli vaid ühes kohas end puu peale upitada, et paat üle tõsta ja kahes-kolmes kohas ka mööda kallast paati vedada. Üle puu ronimine oli ka ainuke ohtlikum hetk, kui küljega end korra vette sai kasta.

Nii kolmes-neljas kohas sai risust kuidagi läbi, kuid see kuidagi võis lõpuks väljenduda ka kummipaadi aeglases tühjenemises. Ühest kärestikust vedasime paadi rinnuni rohus mööda, kuid siis tundus, et sõiduk kahtlaselt pehme on. Linnulennult 2 km oli jõge mööda ikka 3-4-5 korda pikem, sest mõnetunnise sõitmise asemel loksusime jõel ligi 3 tundi.

[Reisijututoa list] Viies aastaaeg tagasi

Tervist,

juba pikemat aega kallab taevast vett ja esimesed üleujutused on juba käes. teated Lõuna-Eestist räägivad vee all luhtadest, Soomaalgi on vesi kõrgem kui muidu ja muidu südasuvel üle jalutatav Pirita jõgi on lausa varakevadiselt ohtlikuks mägijõeks muutunud. Vihmane suvi pole suveseiklustest seega täielikult ilma jätnud. Seiklus on vaid vesisem. Päästevestid selga ja vee peale.

Alustame aga hoopis kaugemalt.

Peitsime Aegnale Katlakivi aarde

Eemal poolsaare tipus asub geopeituse Katlakivi aare.9.07.04 kell 13:00 peitsid Katlakivi aarde Reisijututoa geopeiturid Kaido, Eili, Jüri ja Hardo.

Koordinaadid: N 59° 35' 24'' E 24° 46' 49'' (arhiveeritud)

Aardes asub: Queeni CD (ühest teisest aardest), mini-CD (CeBITilt), matkakompass, euroraha (käibel), pastakaid.

Nimetatud koordinaatidele jõudes tasub ringi vaadata - lähedal leidub üks jändrik mitmeharuline mänd. Selle all aardekarp ongi mustas kotis, maskeerituna juhuslike möödujate ja karmide ilmatingimuste eest.

Viies aastaaeg tagasi?

Üle poole ämbrist peab olema täis.Siit-sealt on juba saabunud teateid, et üleujutused on tagasi. Eriti lõunapoolsetel jõgedel. Reisijututoa toimetus pole lausa üleujutatud luhtasid veel oma silmaga näinud, kuid näiteks Keila jõel olid väikesed paadisillad juba vee all ja Jägala kallastel olevad suvisesed metsarajad kohati 10 cm sügavusele jõevee alla kadunud.

Ja Pirita jõel Kose-Lükati kandis, kus muidu vaid kevadel kuu aega kanuuga kannatab sõita, oli taas kanuutajaid nähtud. Niiet paadid kuurist või pööningult välja ja vee peale - pärast aga lisa siia alla oma kommentaar, kuidas oli. Ja mis veesõdukiga tasub vihmasel suvel vetele minna.

Barbados

"Aastaaruanne sai tehtud ja talvepuhkus ootas ees. Aastalõpp oli nii kiire, et polnud aega puhkuseplaane heietada. Kiiresti kuhugi soojale maale oma käe peal! Eesti Vabariigi Välisministeeriumi koduleheküljelt kaesin, kuhu pääseb Eesti passiga viisavabalt. Barbados nende maade hulgas. Seal käis kunagi Gerald Durrell haruldasi harakaid püüdmas! Mõeldud-tehtud."

Mati Vihman saatis Trip.ee'le Barbadose reisikirja.

Hotellibroneering Bridgetownis.

Smaragdroheline saar türkiissinises ookeanis

Mauritiuse Vabariik
Saared India Ookeanis (800 km Madagaskarist idas)

  • Pindala 2045 km²
  • Rahvaarv 1,1 miljonit
  • Pealinn Port Louis
  • Riigikeeled inglise ja prantsuse
  • Raha Mauritiuse ruupia (1 EEK ~ 2 Rs)
  • Visa ja Mastercardiga maksmise võimalus
  • Aeg +2t Eesti ajale
  • Lennuühendus Euroopa suurlinnadega (Frankfurt, London, Pariis, Viin, Zürich jt.)
  • Lennureis kestab ~ 12 tundi
  • Eesti passiga tasuta viisa piiril 14 päevaks

Loo-Jägala-Muuga ehk Tallinn-Jägala-Tallinn järg

GPSi jälg kaardil: väntasime Loo muna juurest läbi Jägala Muugale.Nüüd saab iga aasta teha ära selle rattatuuri: alustame Loo muna juurest, teeme tiiru Maardu mõisa ja Kostivere tagant tagasi Peterburi teele, siis jääb ette Jägala juga, linnamäe elektrijaam, Ülgase, Maardu, Muuga ja tagasi Tallinna.

Varem oleme sellest ka kirjutanud.

Nüüd aga sai jälle midagi uut avastatud. Kuni Kostivereni tundus kõik üsna selline, nagu eelpoolnimetatud lingil kirjeldatud, vaid Loo alevis on vilgas ehitustegevus toonud juurde hulga vundamendiplatse ja pooleliolevaid villasid.

Kostivere karstialalt otsisime jälle kohta, kust jõgi maa alla läheb. Leidsime augu, kus jõgi korraks maa alt välja tuleb ja siis jälle maa sisse kaob. Suurt kadumist aga ei leidnudki...

Vihmaga metsas

GPS näitab koha kätte.Laupäeval plaanisime suurt jalgrattamatka Kloogalt Riisiperre, aga välja tuli hoopis kalapüük :P
Ehk siis kuna sadas vahetpidamatra, siis 45 minutit enne rongi väljumist balti jaamast, kuhu me oma ratastega pidime kogunema, oli enamus seltskonnast veel unisena voodis ja vihjas koledale ilmale (tibas, jah natuke). paar aktiivsemat siiski olid eelmise rongiga juba ette ära läinud.
Ei jäänudki muud üle, kui Vasalemma jõe äärde autoga minna (tegelt kui natuke oleks end kokku võtta viitsinud oleks ju saand ka rattaga minna).
Vasalemma jõe ääres on aga Tasuja aare, seda sai ka jalgsi imetlema minna.Geopeitust mängisime me seal kunagi jaanuaris, siis tuli end paksust lumest läbi pressida. Nüüd pressisime end läbi võsa.

Usbekistan - unustatud vennasvabariik

Click for Tashkent, Uzbekistan Forecast

Tashkent, 27.04.04
Kristjan Saar, kristjan@domina.ee

Usbekistan on Kesk-Aasia südames asuv 22 miljoni elanikuga endine Nõukogude Liiduvabariik. Pealinnaks on Tashkent, kuid enam tuntakse Usbekistani ajaloolise siiditee ääres asuvate linnade nagu Samarkand, Buhhaara ja Khiva järgi.

Nõukogude Liidu ajal oli see piirkond eesti turistide poolt tuntud ja armastatud. Seal sai ehtsat kõrbe näha ja kaameliga sõita, lisaks võis vaadata üle 2000 aasta tagasi loodud ehitisi. See kõik on ka täna alles aga tänu kohaliku süsteemi turistivaenulikkusele on Usbekistani suhteliselt kallis ja tülikas reisida.

Kunda jõe kärestikud ja forellikoelmud

07. juuni - Keskkonnaministeerium korraldas kalaretke Kunda jõe alamjooksule, saatjaks kala-uurijad Rein Järvekülg ja vennad Tambetsid. Kunda jõge peetakse üheks Eesti paremaks lõhe- ja forellijõeks, kahtlemata elab jõe paisudest allapoole kuni suudmeni jäävas kärestikulises osas meie suurim lõhilaste looduslik asurkond. Fantastiline jõgi. Harrastuslik kalapüük on jõe selles osas keelatud.

Süstaga piirist piirini

Piirist Piirini kajakimatka vahelaagris teeme väikse õhtuse proovitiiru merel.Vt ka Reimann Retkede lehelt

Kui tavaliselt on Iklast Narva-Jõesuuni ette võetud retk purjekatega, siis sel kevadel otsustas TPÜ õppejõud ja matkakorraldaja Mart Reimann korraldada reisi Läti piirist Vene piirini süstadega mitte tuule-, vaid oma lihasjõul.

Leiame Reimanni koos matkast osa võtvate rekreatsioonitudengitega Keila-Joa lähedalt Meremõisa rannast. Mänd on kuivama pandud riideid täis riputatud, osa väsinud seltskonnast kobib juba telkidesse magama. Seljataga on kümneid kilomeetreid loksumist mitte just siledal merel, Iklast on vett pidi sõidetud 290 km. 24. mail alustatud teekond peaks plaani järgi lõppema 9. juunil, kui täis saab 530 kilomeetrit.

Antarktisel õpetavad pingviinid loodushoidu

Kaido Einama
Visioon, 2004 kevad

Keset jaanuari, kui tavaline inimene ihkab lõunasse, viis EMI EWT juht Tiit Tammemägi seltskonna ettevõtjaid nii lõunasse, kui üldse saab: Antarktisesse. Sest seal oli jaanuaris parajasti südasuvi ja palavus kohati tervelt mitu kraadi üle nulli. Maailmarändurid, kellel kõik maailma mandrid läbitud, käivad lõpuks ära ka Antarktise-reisil. Aga ka ettevõtjatel on sinna kindlasti asja, sest Antarktise elusloodus õpetab kõige paremini loodushoiust aru saama ja pingviinide seltsielu näitab ka inimesele tema veidrused hästi kätte.

Kevadine jalgsimatk Vormsil 21-23.05.2004

Kuna eelmisel aastal olime juba Vormsi läänepoolse osa läbi käinud, otsustasime sel aastal idapoolele ka ringi peale teha.
Esimesel päeval käisime läbi ida poole ning jõudes põhja poole einestasime Väike-Tjukal. Kõikjal oli näha jälgi metssigade tegevusest, neid seal vist üsna palju. Esimese öö veetsime neemel, kust paistis Suur-Tjuka. See on looduskaitse ala, kuid ilmselt turistide rohkuse tõttu väga risustatud, kuigi oli näha jälgi kohalikust koristustööst - pudelid ja muu rämps oli kokku korjatud ning vana rauast vaatetorni jalamile lõkkeasemele veetud.

Avalikustasime 3Mi aarde

Teatame uuest aardest, mis tegelikult juba poolteist aastat peidetuna on seisnud. 19.01.03 peitsid aarde Liis ja Valdur.

Koordinaadid: N 59° 15' 37'' E 25° 39' 05''

Asub pikalilangenud puu all (peal kasvavad väikesed kuused).

Aardes on pilt peitmisest, ohtralt PostIT tooteid ja köögilappe. Asjad on plekk-kastis ja peidukoht maskeeritud.

16.05.2004 leidsid 3Mi aarde Reisijututoa aardeotsijad Kaido, Taimo, Liina, Indrek ja Kaido (2). Teadsime aarde olemasolust, aga kuna sellest polnud geopeituse veebi veel teada antud, otsustasime ta ise üles otsida ja seejärel avalikustada.

Vene süst tuleb tagasi

Äripäev, Puhkepäev, 14.05.2004
Kaido Einama

Linke:

Vahepeal veekogudelt kadunud Vene süstad tulevad tagasi – neid leiab juba poest ja esimesed julged leotavad nende presenti ka Eesti jõgedel ja järvedel.

Proovime värskelt ostetud kahekohalist süsta Taimen varakevadisel Pirita jõel, ja nagu vene tehnikale kohane, on enne asja töökorda saamist hulk pusimist. Nimelt ei taha presentkate keskmise koorma-augu peal kuidagi püsima saada. Istumiskoht on ka kõva ja plastmassist, aga pehme magamisalusega saab selle muuta mugavaks tugitooliks.

Nahkhiirereis

Laupäeval 29. mail 2004
Reisi algus ja lõpp Tartus.

Nahkhiirte uurija Lauri Lutsari juhendamisel elame sisse salapäraste nahkhiirte maailma. Saame teada, kes need nahkhiired üldse on, kuidas nad elavad, hea õnne korral näeme nahkiiri ka oma silmaga aga kindlasti saab kuulda lendavate ja saaki püüdvate nahkhiirte kajalokatsioonisignaale, mis on inimkõrvale kuuldavaks tehtud spetsiaalse aparaadi - nahkhiiredetektori - abil.

Jalgrattaga Harkust Väänasse

Jalgrattaga harkust Väänasse mööda matkarada, alustasime Paldiski maanteelt...Harku-Vääna-keilaJoa-Kloogaranna vahel on ametlik, tähistatud matkarada. Seekord väntasime selle Väänani jalgratastel läbi.

Olgu öeldud, et mõne aja eest sai sedasama matkarada läbitud umbkaudu Vääna jõe kallastel, siis Vääna-Naage lõigu ja kunagi ammu ka KeilaJoa-Kloogaranna lõigu.

Pühapäeval või tegelikult mistahes muul päeval ka on Paldiski maantee Õismäelt keila poole ja vastupidi tihedalt autosid täis. Kui raudteeni on kuidagi rattaga pääsetud, siis tuleb pöörata paremale, Harku küla poole. Suuremat teed pidi muudkui otse, üle ojakese, kuni tuleb vasakut kätt vastu uus kirik. Sealt tulebki vasakule pöörata, siis (peale asfaldi lõppu) jälle vasakule ja jälgida tee äärde puudele/postidele joonistatud valge-sini-valgeid triipe. need on matkaraja märgid.

Roheliste rattaretk soosib purjus pubekaid ..

ROHELISTE Rattaretkel Puhh ja Notsu ei osale!
***************************************
PEATÜKK 1. (ELF)
PEATÜKK 2. (RRR)

ROHELISTE Rattaretke korraldajad leidsid, et nad tahavad ikka rohkem rahasaada, kui nad alguses arvasid ja TÜHISTASID Puhhile varem lubatud soodushinna 275.-.
RRR-i otsus: http://www.puhh.ee/rrr.txt

Puhh ja Notsu mõtlesid tükk-aega, miks küll Rohelised
ei taha Puhhikaid endi ridadesse, kuid midagi tarka nad välja ei mõtelnud, kuigi oletusi oli palju:

Peitsime Ülemiste aarde

17.04.04 peitsid Ülemiste aarde Kaido, Eili, Indrek, Liina, Jüri ja Kaido (2). Raskusaste: ligipääs 4, peidukoht 1. Vihje: kõige otsem tee aardeni on Ülemiste vanakese valve all, kuid ringiga minnes saab kohale täiesti kuiva jalaga. TÄHELEPANU! Aare on taastatud uues kohas! Järgneb uue aarde kirjeldus. Ülemiste WGS84 dd mm.mmm: N59 22,480 E 24 47,083 Raskusaste: peidukoht 2, maastik 3 Kirjeldus: Vandaalid olid aarde rüüstanud, leidsime vaid kraani, mis Ülemiste otstarvet praegu sümboliseerib. Seega tuli Ülemiste Vanake paigutada uude kohta.

Aprilli algus on parim aeg kummipaadimatkaks

Sulev Nurme
firehand@eau.ee

Kummipaatimine on kevadel aasta parim sündmus - avastasin selle 1993.a. ja nüüd igal kevadel...

Mu arvates ongi parim aeg aprilli algus - keskpaik: suurim vesi, kiirem vesi, isegi jääpanku, pole puuke... Ja praktiliselt saab iga jõge pidi, mis vähegi mahalangenud puude poolest kannatab, sõita. Eks ka väike ekstreemsus tuleb kasuks. Kuid jõeorgude loodus! Ja see kevadine lõhn! Ja see lonks konjakit või viina kuuma teega vanade heade sõprade seltsis õhtul lõkkel podiseva makaronipaja ääres...

Ellujäämisretk Tsernobõli

26. aprillil 18 aastat tagasi võtsid Pripjati elanikud paneelmaja katusel päikest, kui korraga tekkis kõrvale teine päike: Tsernobõli päike.

Sellest ajast on Tsernobõli rajoon nn. surmatsoon, mille maastikud on väga sarnased stalkerimaastikele: tühjad, ohtlikud linnad, kus peab ringi käima dosimeetriga, paneelmajades on asjad jäänud täpselt nii, nagu 18 aastat tagasi.

Mõned ekstreemturistid on siiski surmatsooni pääsenud, seal pilte teinud ja reisikirja netti üles pannud: http://www.angelfire.com/extreme4/kiddofspeed/

Kuidas Nigeeria kirjadega reisi lõbusamaks teha

Nigeeria kirjad maanduvad endiselt meie postkastidesse, kuid petuskeemide läbiviijaid saab ära kasutada oma lennureisi lõbusamaks tegemisel.

Üks nipp, mida paljud on kasutanud, on Nigeeria petuskeemi esindaja omale lennujaama vastu tellimine. Hea, kui saab tellida ta vastu näiteks kaasmaalastest pungil lennukile. Soomlaste trikid on näiteks sellised, et nigeerlasega astutakse kirjavahetusse, palutakse lennujaamas vastas olla ja kanda silti, millele suurte trükitähtedega kirjutatud "OLEN KUSIPÄÄ" või "OTAN POSKEEN". Kui nüüd lennukitäis soomlasi lennujaama saabub, on lõbu laialt, kui ees ootab nigeerlane, selline silt kaelas.

Soomaale saabus viies aastaaeg

Karuskose lähedal asub Raudna jõe ääres selline lagendik..Aivar Ruukel kirjutab Soomaalt, kus iga kevad saabub viies aastaaeg ehk suur üleujutus: Veetase tõuseb endiselt. Vahvalt uputab Tipu külas. Ka Karuskosel on nüüd juba üle kahe meetri enam vett kui suvel.

Jääminek on alanud, esialgu küll vaid Navesti alamjooksul ja Pärnu jõel. Näiteks on jäävaba ja kanuutatav Jõesuu ning Tori vaheline marsruut. Seal aga pole üleujutust. Iga päevaga on oodata uute jõelõikude vabanemist ja see hakkab kanduma ka ujutusalale.

Raftinguhooaeg 2004 on alanud

Külm ja märg, kuid i>fun</i> ka...Igal kevadel muutub nii paariks-kolmeks nädalaks ka Eestis mõni jõgi kärestikuliseks mägijõeks. Just nüüd on seda teinud Jägala jõgi.

Kuigi nädalavahetusel vaadeldud Pirita ja Valgejõgi on veel üsna jääs, on Jägala joast allpool juba suhteliselt jäävaba. Kosest suruvad end alla tavalisest suuremad veevood ja vee hulk suureneb iga päevaga.

Jääronimine – viimane võimalus talve nautida

Äripäev, Puhkepäev, 19.03.04

Vaata ka jääronimise albumit

Keset töönädalat kükitab Tabasalu panga all jääl üksik telk. Kivi taga podiseb diiselgeneraator. Tegemist on jääronimisega kontori-inimestele, kes arvuti taga tuimaks jäänud liikmeid jääseinal saavad proovile panna.
„Kevadel tuleb veel jääd juurde küll,” ütleb Seikleja.com instruktor Alar, „põhjaranniku nõlva alla päike ligi ei pääse, vesi voolab nõlvast alla ja jäätub ära.”
Vihma vastu muidugi jää ei saa, aga Tabasalu panga all on seda esialgu veel nii paksult, et jätkub kindlalt veel mitmeks töönädalaks. Nädala lõpus ei roni nad Alari sõnul sellepärast, et siis on muude atraktsioonidega päevad sisustatud. Nädala sees ronimine aga sobib kontori-inimestele hästi: istuva eluviisiga inimesed kuigi kaua kirka ja kassidega jääseinal kõõluda ei jaksa ja õhtu jooksul saab ikka tunde kätte.

Ameerikalik autokruiis Washingtonist lõunassse

Washingtoni külje all Williamsburgis asuvas Busch Gardenis kutsuvad tantsijad lapsi mängu-Oktoberfestile kaasa lööma. ©2004 Busch Entertainment Corp.Äripäev, Puhkepäev, 12.03.2004

Markus Larsson,
Washington

Linke:

Rongi ja bussi võib Washingtoni ümbrusesse reisile minnes kohe unustada – need on seal ebapraktilised ega paku teelt kõrvale põikamise võimalusi, laia hinnaskaalaga pakutavad üüriautod aga aitavad avastada ka kiirteedest eemale jäävaid huvitavaid väikelinnu.

Eestlane kodusadamas

Priit vesilind esitles 8. märtsil tallinnas oma eestikeelset raamatut Esmaspäeval korraldati koguni kaks Looduse õhtut Rahvusraamatukogus järjestikku, sest saabunud oli arvatavasti tuntuim Eesti soost ajakirjanik: Priit vesilind, kes kirjutanud National Geographicusse 30 aastat.

Maailma tuntuima loodusajakirja autor on 4x ka Eestist kirjutanud, nüüd pani kirjastus Varrak need lood ka raamatusse, mida Looduse õhtul esitletigi.

Mida siis kuulus väliseesti ajakirjanik rääkis? panin põrandal istudes (sest saal oli puupüsti täis ja vabu kohti polnud) midagi kirja, enne kui tuled kustutati ja raamatus olevaid slaide näitama hakati, koos autori kommentaaridega muidugi.

61 aastat vana Priit Vesilind on 55 aastat elanud USAs. "Kui räägin inglise keeles, arvatakse, et ma olen laisk, aga tark, kui eesti keeles, siis võin tunduda tobe," alustas ta siiski eesti keeles, ehkki mõnede sõnade meenutamisega oli raskusi. Tõlk esimesest reast aitas ja publik ka. Vesilind sündis pirital kloostri kõrval isa puumajakeses, hiljem leidis raamtust ka selle maja kirjelduse, kus olümpiamänguide eel oli elanikuks venelasi.

Portugali kaudu koera toomas

Marbella -- kunagine Euroopa rikaste lemmikasula oma suvila rajamiseks on Eestis tuntud hoopis teistsuguse seltskonna elupaigana.Äripäev, Puhkepäev, 5. märts 2004

Madli Palm
Elko Eesti turundusjuht

Autoga võib minna reisile ka Euroopa teise otsa – Portugali ja nautida Euroopa läbilõiget, tuues reisilt kaasa haruldase koera.

Tavainimese mõistes ei ole ma normaalne reisil käia. Mulle ei meeldi lennukiga sõita, minu reisid on suuremal või vähemal määral alati seotud koertega. Ehk nagu mu ema ütleb: kui teised inimesed ei tahaks tasuta ka neid koeri, siis mina tuulan mööda maailma, et üles leida kõige koledamad koerad ja maksan veel nende eest palju raha ka.
Nii ka seekord oli plaanis tuua koos kaaslasega omale Eestisse üliharuldane tõug Ca de Bou. Kuna neid koeri on kogu maailmas ülivähe, siis võttis kõigepealt tükk tegemist, et laiast maailmast Interneti vahendusel üles leida isane kutsikas (emase kutsika sai juba suvel Hispaaniast) ja leidsingi selle Prantsusmaalt.

Peitsime 59. ja 25. paralleeli ristumispunkti aarde 28.02.2004

Aarde geopeituse leht: http://www.geopeitus.ee/aarded/59_25.html
28.02.2004 kell 13:00 peitsid 59. ja 25. paralleeli ristumiskohta aarde Kaido, Eili, Indrek, Kaido (2), Liina, Hiie ja Reigo.

Koordinaadid: N 59° E 25° (kasutatud GPS: Magellan SporTrak Color)

Raskusaste: maastik 1, peidukoht 2.

Aare on peidetud 59. ja 25. kraadi ristumispunkti, kus GPS peaks näitama hunniku nulle. Aare on puu all.

Öö Riias

Uskumatu, aga siin on isegi eestikeelsed teenindajad...Nii umbes kuu aega tagasi käisime geopeituse aaret peitmas Vasalemma jõe äärde. Kohalik elanik tuli uurima, mida me teeme. Ja sõbrunes kiiresti.

Samamoodi käiakse välismaal kaugetes eksootilistes maades ja tullakse tagasi ning kiidetakse kohalikku rahvast, et sai sõbrunetud ja külamehega juttu aetud. Samamoodi, nagu võib teha Eesti kolkakülaski.

Reisijututuba mängib geopeitust

Ärge seda enam järgi tehke, jää on muutunud pehmemaks.Reisijututoa geopeitusemängu esimeste aastate aardeleiud ja -peitmised on nüüd kokku kogutud ja siia üles pandud. Alustame ajaloolises järjestuses. Viimaste aastate aardeleide enam siit ei leia, kuna Geopeituse sait muutus niivõrd interaktiivseks ja ülevaatlikuks, et pole mingit põhjust siin hakata käsitsi dubleerima. Põhimõtteliselt on kaits747 ja kaido nimeliste kasutajate leitud aarded enamasti ka Reisijututoa leitud aarded. :)