All

Kui kohtate eramaal, soos või keset paksu padrikut seltskonda, kes nina GPSi ekraanil kindlas suunas liigub, ei pruugi alati tegemist olla geopeituse või Degree Confloence Projecti GPS-mängude mängijatega. Nüüd võib siinmail kohata ka geodashingu mängijaid: Reisijututuba avastas laupäeval, 9. oktoobril esimese dashpointi Võru-Obinitsa maantee lähedal.

Geodashing on mäng, mis kestab ühe kuu ja selle aja jooksul proovivad mängijad leida võimalikult palju arvuti poolt juhuslikult valitud punkte maakeral. Iga mänguga satub neid punkte ka Eestisse 5-7 tk. Esmakülastaja saab 3 punkti, teine 2 ja kolmas 1 punkti.

Moodustatud on ka tiim Geopeitus.ee. Esimese punkti võtmine oli suhteliselt lihtne, veidi metsateedel sõitmist ja siis jalutamist lambakarjamaal...

Geopeituse virtuaalaare "Reisijutte maalt ja merelt" sai tinglikult koordinaatideks Lihtensteini küla sildi asukoha Kagu-Eestis, sest sealt läheb mäng lahti.

Lisa siia oma külaskäik mõnesse Eesti asustatud punkti, mille nimeks mõni tuntud koht maailmas (riik, osariik, pealinn vms), anna selle küla, asula või kohanime koordinaadid ja lisa pilt nimetahvlist, kus see koht kirjas.

Äripäev, Puhkepäev, 8.10.04

Kaido Einama

Vaata ka Reisijututoa Võrgu-aasa galeriist Matsalu albumit.

Bussireisile tulnud linnuvaatlejad seisavad sügistuules pikkade teleobjektiividega kaamerad kõhul kõlkumas, aga linde veel pole. Oleme bussiga mudasel teel ukerdades jõudnud lagedale kaldaniidule. Tühi sadam. Isegi varesed ja kajakad ei lenda.

Ilmunud raamatus "Võta Vabalt" (Äripäeva kirjastus, 2004)

Kaido Einama

"Sõidate rattaga? Niisama?", imestab külamees Kesk-eesti kolkakülas puumajakesse peitunud külapoe ees matkajaid nähes. "Keegi ei sõida niisama. Ikka mingi põhjus peab olema."

Sama üllatunud nägu võib teha viimastel aastatel (või aastakümnetel) oma puhkuse alati välismaal veetnud reisija, kui kuuleb, et on inimesi, kes võtavad ratta või ainult seljakoti ja lähevad kodumaale rändama. Veedavad terve puhkuse sääskedest kubisevas metsas, kõrvetavad sääri üle pea ulatuvates nõgesepadrikutes ja teevad end kaelani poriseks vee alla vajunud rabalaudteel rännates.

Krimmi Vabariik (Respublika Krõm) on Ukraina suhtes eristaatuses suhteliselt autonoomne osariik, kus räägitakse vene keelt ja valitsevad Venemaaga ühinemise meeleolud. Nagu üks mammi mulle Bergovojes oma tares lahkelt vestis, johtub see ainult sellest, et Ukraina poliitikud olevat väga korrumpeerunud ja kahepalgelised: Leonid Kutšmast ei tasu rääkidagi, uus presidendikandidaat Viktor Janukovitš (peaminister, praeguse presidendi poliitika tõenäoline jätkaja) ajab igas kandis ise juttu, teine kandidaat (läänemeelseks peetud) Viktor Justšenko on tola ja korrumpeerunud.

Ilmunud 11. septembri Eesti Päevalehes

Kaido Einama

Septembrist muutub Eesti Euroopa teede sõlmpunktiks. Kuid mitte inimestele, vaid rändlindudele. Kireva suleliste seltskonnaga samaaegselt ronivad sügisel veest välja lesilatesse hülged, keda on kõige parem vaatlema minna mootorita sõiduvahendiga, näiteks kajakiga.

“Suvel on siin igavam,” ütleb Seikleja.com-i matkajuht Bert, kui oleme oma kotid otse Hiiumaa praamilt kajakkidele vedanud. Kohe sadamast stardime merekajakkidega Hiiumaa laidude poole, et sügisel kogunevaid linde ja hülgeid vaatlema hakata. Enne, nagu ikka, tehakse instruktsioon meresõidu ohtudest ja oskustest. Nii umbes kümne minutiga on hülgevaatlejate meresõidu-oskuste teoreetiline osa läbitud ja istume kajakkidesse. Telgid, söögid ja muu kahe päeva varustus on pakitud veekindlatesse sektsioonidesse ninas ja ahtris.

VANADE PIIRIVALVETORNIDE LAMMUTAMINE ON MÕTLEMATU SAMM

Siseministeerium on otsustanud kuulutada kõlbmatuks ja lammutada terve hulga nõukogudeaegseid piirivalvetorne üle kogu Eesti. Samas ei tuleks neid ehitisi võtta kui lagunevaid roostes häbiplekke keset kaunist loodust vaid kui ajaloo jälge, mida tuleks hinnata ja väärtustada. Läbimõtlemata lammutamisega kaotatakse inimestel võimalus looduskauneid vaateid imetleda, saada aimdus lähiajaloost ning hävitatakse osake rannikualade omapärast ja atraktiivsusest.

29.08.2004 kell 12 peitsid Tuula aarde Reisijututoa (http://www.reisijutud.com/node.php?id=1146) geopeiturid Kaido, Eili, Eli, Indrek ja Kaido(2). Aaret külastades on hea võimalus käia ära Tuulas ilma Vene viisata. Nime poolest langeb aare samasse sarja vanakoolimeeste peidetud Norra aardega (a´la "huvitavaid kohanimesid Eestimaal"). Koordinaadid: N 59 16 42 E 024 28 31 (Mõõdetud Magellan SporTrak Coloriga: N 59 16,707 E 024 28,515)29.08.2004 kell 12 peitsid Tuula aarde Reisijututoa (http://www.reisijutud.com/node.php?id=1146) geopeiturid Kaido, Eili, Eli, Indrek ja Kaido(2). Aaret külastades on hea võimalus käia ära Tuulas ilma Vene viisata.

(GeoLutins and Travel Bugs)
(autorid: Kaido Pääsuke ja Taimo Jõõts)

Rändurid on osa Geopeituse mängust. Geopeituse käigus peidetakse ükskõik kelle poolt ära "aardekast", määratakse GPS seadmega selle koordinaadid ning tehakse veebilehe kaudu teatavaks teistele. Pärast seda võib igaüks, kellel kasutada kasvõi kõige lihtsam GPS, “aaret“ otsida. Kui aare leitud, siis võib selles sisalduvast midagi kaasa võtta, jättes omalt poolt midagi asemele, teha märkuse logiraamatusse ning jätta "aare" teistele leidmiseks. Tegemist ei pruugi seejuures olla sugugi väärtuslike esemetega - põnevus peitub õige koha äraarvamises, sinna jõudmises ja peidukoha leidmises. Aarde leidmise korral tulevadki geopeituritele appi “GeoLutikad” ja “RännuPutukad” ühena esemetest, mida võiks võtta aardest või jätta aardesse.

Kasutades ära pikka nädalavahetust eestis 20 kuni 22 august, sõitsime töökaaslastega Leedu reisile. Meil õnnestus olla tunnistajateks rahvapeole mida ei anna võrrelda sellega mis toimus kui Eesti eurovisiooni võitis. Nimelt just laupäeval toimus olümpiamängude raames mäng Leedu ja USA vahel, mis lõppes Leedu võiduga 94:90.

Esiteks kandsid antud korvpallimängu üle peaaegu kõik kesklinna baarid, kes suuremal kes väiksemal ekraanil. Rahvast jagus kõigile. Inimesed elasid tohutult mängule kaasa röökides, nuttes, skaneerides "Lietuva", kasutusel oli spetsiifiline terminoloogia, millest meie kajuks mitte keeleoskajatena aru ei saanud. Täielikult vilekoori osaliseks said kõige põnevamatele momentidele sokutatud reklaamipausid televisioonis.

Linke Udmurdimaast:

• Autoga läbi Venemaa, ökoturistina Udmurdimaal, kaameliga ja ilma - Kauksi Ülle reisikiri automatkast.
• Loitsija Udmurdi leheküljed
• Natuke Udmurdi kaarte...
• Tsibihärblästega Udmurdimaale, reisikiri

Eesti Päevaleht, 14. august 2004

Kaido Einama

Vt ka EPList

"Interesting!" õhkavad välisturistid ning pildistavad seest ja väljast Paldiskisse suunduvat elektrirongi. Veelgi eksootilisemaid elamusi loodavad nad saada tunni aja pärast endises nõukogude sõjaväelinnas rongilt maha astudes.

Oleme oma väikese matkaseltskonnaga samas rongis kus inglise ja saksa turistidki, et Paldiskist rattaga kuhugi Riisipere või Laitse kanti vändata.

Kaido Einama

Ilmunud ka Äripäevas, 6. august 2004

Puhkus väikesaarel võib tähendada kalapaadiga kohale popsumist või kajakiga murdlainete murdmist. Üks on aga selge: saarele jõudes ootab seal tõenäoliselt ees puhkus kaasmaalastest, kõrva kostab aga linnuriigi kisa.

Kõiki Eesti saari võib kutsuda väikesaarteks. Vaid kolm suuremat on ehk midagi enamat, sest nende nimeski on mitte saar vaid maa: Saare- Hiiu- ja Muhumaa. Sellepärast neist kolmest seekord ei räägigi.

04.08.04 kell 19 peitsid Lennujaama aarde Reisijututoa geopeiturid Kaido, Eili, Indrek ja Kaido(2). Nüüd siis midagi lähedalt leitavat ka lennuturistile.

Koordinaadid: N 59 25 06,84 E 024 47 40,38
(N 59 25,114 E 024 47,673)

Raskusaste: ligipääs 1, maskeering 2.

Aardesse sai pandud tulemasin, eesti õhu pallid, kaelapaelad, võtmehoidja, võrgukaabli matkakomplekt, kleepekas, eurosente, jääratempel.

3.08.2004 kell 23:00 peitsid Reisijututoa geopeiturid Kaido, Indrek, Eili ja Kaido(2) Admirali miniaarde selleks sobivasse kohta, kus leidub nii laevu, paate kui ka üks vana ankur.

Koordinaadid: N 59 26 34,02 E 024 45 36,72
(N 59 26,567 E 24 45,612)

Raskusaste: ligipääs 1, peidukoht 2.

Vihje: posti sees.

Pildid on siin: http://www.reisijutud.com/gallery/view_album.php?set_albumName=Admirali30804

Anna oma aardekülastusest teada geopeitus@geopeitus.ee ja aarde peitjatele, lisades kommentaari selle lehe lõppu ("lisa kommentaar" lingi alt).

Reisijututoa geopeiturite seltskond tegeles taas aardepeitmisega. Kuna Tallinna linn kubiseb turistidest ja paljudel neist on ka GPSid kaasas, siis seekord otsustasime peita aarde nende sissetallatud raja lähedale.

Raskusaste: lihtne, 1/1.

Merereisija aarde peitsid 3.08.04 kell 22:00 Kaido, Eili, Indrek ja Kaido(2). Merereisija aare sisaldab kaelapaela, meremadu, pliiatseid-pastakaid, CD rahvalike viisidega, tulemasina, Muhu medali, Saaremaa kirjutusvahendi, golfipalli, helkuri, võtmehoidja. Loodetavasti leiab rändur sealt midagi vajalikku ja lisab ka midagi asemele.

• Artikkel naissaarele suvekodude ehitamisest EPLis: http://www.epl.ee/artikkel_270298.html
• Jalgsimatk naissaarele Juulis 2003 (korralik kaart ka) - http://www.hot.ee/erkifreiberg/
• Väikesaarte teejuht: Naissaar - http://www.saared.ee/teejuht/islands/naissaar.html
• Naissaare Looduspark - http://www.naissaar.ee/

Äripäev, Puhkepäev, 16.07.2004

Kaido Einama

Kasulik teada:

• Kõrvemaa turism - http://www.korvemaaturism.ee/
• Kõrvemaa maastikukaitseala - http://www.korvemaamaastikukaitseala.ee/
• Toitlustus, matkad ja majutus Kõrvemaal - http://www.korvemaa.com/
• Seiklusmatkad Kõrvemaal - www.veematkad.ee

Lõuna-Kõrvemaal rattaga rändajale võib soovida “karu kodaratesse”, sest viimastel aastatel unustatud matkarajad on vallutanud metskits, karu ja rebane.

9.07.04 kell 13:00 peitsid Katlakivi aarde Reisijututoa geopeiturid Kaido, Eili, Jüri ja Hardo.

Koordinaadid: N 59° 35' 24'' E 24° 46' 49'' (arhiveeritud)

Aardes asub: Queeni CD (ühest teisest aardest), mini-CD (CeBITilt), matkakompass, euroraha (käibel), pastakaid.

Nimetatud koordinaatidele jõudes tasub ringi vaadata - lähedal leidub üks jändrik mitmeharuline mänd. Selle all aardekarp ongi mustas kotis, maskeerituna juhuslike möödujate ja karmide ilmatingimuste eest.

Siit-sealt on juba saabunud teateid, et üleujutused on tagasi. Eriti lõunapoolsetel jõgedel. Reisijututoa toimetus pole lausa üleujutatud luhtasid veel oma silmaga näinud, kuid näiteks Keila jõel olid väikesed paadisillad juba vee all ja Jägala kallastel olevad suvisesed metsarajad kohati 10 cm sügavusele jõevee alla kadunud.

Ja Pirita jõel Kose-Lükati kandis, kus muidu vaid kevadel kuu aega kanuuga kannatab sõita, oli taas kanuutajaid nähtud. Niiet paadid kuurist või pööningult välja ja vee peale - pärast aga lisa siia alla oma kommentaar, kuidas oli. Ja mis veesõdukiga tasub vihmasel suvel vetele minna.

"Aastaaruanne sai tehtud ja talvepuhkus ootas ees. Aastalõpp oli nii kiire, et polnud aega puhkuseplaane heietada. Kiiresti kuhugi soojale maale oma käe peal! Eesti Vabariigi Välisministeeriumi koduleheküljelt kaesin, kuhu pääseb Eesti passiga viisavabalt. Barbados nende maade hulgas. Seal käis kunagi Gerald Durrell haruldasi harakaid püüdmas! Mõeldud-tehtud."

Mati Vihman saatis Trip.ee'le Barbadose reisikirja.

Hotellibroneering Bridgetownis.

Mauritiuse Vabariik
Saared India Ookeanis (800 km Madagaskarist idas)

• Pindala 2045 km²
• Rahvaarv 1,1 miljonit
• Pealinn Port Louis
• Riigikeeled inglise ja prantsuse
• Raha Mauritiuse ruupia (1 EEK ~ 2 Rs)
• Visa ja Mastercardiga maksmise võimalus
• Aeg +2t Eesti ajale
• Lennuühendus Euroopa suurlinnadega (Frankfurt, London, Pariis, Viin, Zürich jt.)
• Lennureis kestab ~ 12 tundi
• Eesti passiga tasuta viisa piiril 14 päevaks

Kaido Einama
Ilmunud Reisimaailmas, suvel 2004

Vaata siit Reisijututoa geopeituse lehekülge

Külameest võib tabada hämming, kui ta metsas hulkuvaid inimesi metsavaraste pähe kinni nabima tõttab - selgub, et tegemist on hoopis geopeituse mängijatega, kes oma lõbuks kindlatele koordinaatidele peidetud aardeid otsivad.

Tashkent, 27.04.04
Kristjan Saar, kristjan@domina.ee

Usbekistan on Kesk-Aasia südames asuv 22 miljoni elanikuga endine Nõukogude Liiduvabariik. Pealinnaks on Tashkent, kuid enam tuntakse Usbekistani ajaloolise siiditee ääres asuvate linnade nagu Samarkand, Buhhaara ja Khiva järgi.

Nõukogude Liidu ajal oli see piirkond eesti turistide poolt tuntud ja armastatud. Seal sai ehtsat kõrbe näha ja kaameliga sõita, lisaks võis vaadata üle 2000 aasta tagasi loodud ehitisi. See kõik on ka täna alles aga tänu kohaliku süsteemi turistivaenulikkusele on Usbekistani suhteliselt kallis ja tülikas reisida.

Vt ka Reimann Retkede lehelt

Kui tavaliselt on Iklast Narva-Jõesuuni ette võetud retk purjekatega, siis sel kevadel otsustas TPÜ õppejõud ja matkakorraldaja Mart Reimann korraldada reisi Läti piirist Vene piirini süstadega mitte tuule-, vaid oma lihasjõul.

Leiame Reimanni koos matkast osa võtvate rekreatsioonitudengitega Keila-Joa lähedalt Meremõisa rannast. Mänd on kuivama pandud riideid täis riputatud, osa väsinud seltskonnast kobib juba telkidesse magama. Seljataga on kümneid kilomeetreid loksumist mitte just siledal merel, Iklast on vett pidi sõidetud 290 km. 24. mail alustatud teekond peaks plaani järgi lõppema 9. juunil, kui täis saab 530 kilomeetrit.

03.06.04 kell 19:45 peitsid Toompea aarde Reisijututoa geopeitjad Kaido, Eili, Indrek ja Kaido(2). Müür, millest vallutajad pole üles murdnud, ootab nüüd geopeituse vallutajaid aaret otsima.

Koordinaadid: N 59 26 17 E 24 44 18

Raskusaste: maastik 2, peidukoht 2.

Kaido Einama
Visioon, 2004 kevad

Keset jaanuari, kui tavaline inimene ihkab lõunasse, viis EMI EWT juht Tiit Tammemägi seltskonna ettevõtjaid nii lõunasse, kui üldse saab: Antarktisesse. Sest seal oli jaanuaris parajasti südasuvi ja palavus kohati tervelt mitu kraadi üle nulli. Maailmarändurid, kellel kõik maailma mandrid läbitud, käivad lõpuks ära ka Antarktise-reisil. Aga ka ettevõtjatel on sinna kindlasti asja, sest Antarktise elusloodus õpetab kõige paremini loodushoiust aru saama ja pingviinide seltsielu näitab ka inimesele tema veidrused hästi kätte.

Teatame uuest aardest, mis tegelikult juba poolteist aastat peidetuna on seisnud. 19.01.03 peitsid aarde Liis ja Valdur.

Koordinaadid: N 59° 15' 37'' E 25° 39' 05''

Asub pikalilangenud puu all (peal kasvavad väikesed kuused).

Aardes on pilt peitmisest, ohtralt PostIT tooteid ja köögilappe. Asjad on plekk-kastis ja peidukoht maskeeritud.

16.05.2004 leidsid 3Mi aarde Reisijututoa aardeotsijad Kaido, Taimo, Liina, Indrek ja Kaido (2). Teadsime aarde olemasolust, aga kuna sellest polnud geopeituse veebi veel teada antud, otsustasime ta ise üles otsida ja seejärel avalikustada.

16.05.2004 peitis Reisijututoa seltskond koosseisus Kaido, Indrek, Liina, Taimo, Reigo ja Kaido (2) 59. ja 26. kraadi ristumiskoha multiaarde.

Koordinaadid: N 59 00 00 E 26 00 00.

Raskusaste: 2/2.

Aare koosneb kolmest osast:

1. Virtuaalne aare asub koordinaatidel N 59 00 00 E 26 00 00. Sinna pole peidetud midagi, sest koht on keset põldu.

Äripäev, Puhkepäev, 14.05.2004
Kaido Einama

Linke:

• Taimen 2 müügil Matkaspordis
• Taimen 2 müügil AS KPGs

Vahepeal veekogudelt kadunud Vene süstad tulevad tagasi – neid leiab juba poest ja esimesed julged leotavad nende presenti ka Eesti jõgedel ja järvedel.

Proovime värskelt ostetud kahekohalist süsta Taimen varakevadisel Pirita jõel, ja nagu vene tehnikale kohane, on enne asja töökorda saamist hulk pusimist. Nimelt ei taha presentkate keskmise koorma-augu peal kuidagi püsima saada. Istumiskoht on ka kõva ja plastmassist, aga pehme magamisalusega saab selle muuta mugavaks tugitooliks.

Laupäeval 29. mail 2004
Reisi algus ja lõpp Tartus.

Nahkhiirte uurija Lauri Lutsari juhendamisel elame sisse salapäraste nahkhiirte maailma. Saame teada, kes need nahkhiired üldse on, kuidas nad elavad, hea õnne korral näeme nahkiiri ka oma silmaga aga kindlasti saab kuulda lendavate ja saaki püüdvate nahkhiirte kajalokatsioonisignaale, mis on inimkõrvale kuuldavaks tehtud spetsiaalse aparaadi - nahkhiiredetektori - abil.

Äripäev, Puhkepäev, 7. mai 2004

Margus Mändmets
SRV Kinnisvara projektijuht

„Kas soovite seda tšilliga või laimiga või mõlemaga korraga?“, üritati meile serveerida Veracruzi rannas soolast ananassi, mille olime palunud endale suupärasteks lõikudeks tükeldada.

17.04.04 peitsid Ülemiste aarde Kaido, Eili, Indrek, Liina, Jüri ja Kaido (2). Raskusaste: ligipääs 4, peidukoht 1. Vihje: kõige otsem tee aardeni on Ülemiste vanakese valve all, kuid ringiga minnes saab kohale täiesti kuiva jalaga. TÄHELEPANU! Aare on taastatud uues kohas! Järgneb uue aarde kirjeldus. Ülemiste WGS84 dd mm.mmm: N59 22,480 E 24 47,083 Raskusaste: peidukoht 2, maastik 3 Kirjeldus: Vandaalid olid aarde rüüstanud, leidsime vaid kraani, mis Ülemiste otstarvet praegu sümboliseerib. Seega tuli Ülemiste Vanake paigutada uude kohta.

Sulev Nurme
firehand@eau.ee

Kummipaatimine on kevadel aasta parim sündmus - avastasin selle 1993.a. ja nüüd igal kevadel...

Mu arvates ongi parim aeg aprilli algus - keskpaik: suurim vesi, kiirem vesi, isegi jääpanku, pole puuke... Ja praktiliselt saab iga jõge pidi, mis vähegi mahalangenud puude poolest kannatab, sõita. Eks ka väike ekstreemsus tuleb kasuks. Kuid jõeorgude loodus! Ja see kevadine lõhn! Ja see lonks konjakit või viina kuuma teega vanade heade sõprade seltsis õhtul lõkkel podiseva makaronipaja ääres...

Aivar Ruukel kirjutab Soomaalt, kus iga kevad saabub viies aastaaeg ehk suur üleujutus: Veetase tõuseb endiselt. Vahvalt uputab Tipu külas. Ka Karuskosel on nüüd juba üle kahe meetri enam vett kui suvel.

Jääminek on alanud, esialgu küll vaid Navesti alamjooksul ja Pärnu jõel. Näiteks on jäävaba ja kanuutatav Jõesuu ning Tori vaheline marsruut. Seal aga pole üleujutust. Iga päevaga on oodata uute jõelõikude vabanemist ja see hakkab kanduma ka ujutusalale.

Äripäev, Puhkepäev, 19.03.04

Vaata ka jääronimise albumit

Keset töönädalat kükitab Tabasalu panga all jääl üksik telk. Kivi taga podiseb diiselgeneraator. Tegemist on jääronimisega kontori-inimestele, kes arvuti taga tuimaks jäänud liikmeid jääseinal saavad proovile panna.
„Kevadel tuleb veel jääd juurde küll,” ütleb Seikleja.com instruktor Alar, „põhjaranniku nõlva alla päike ligi ei pääse, vesi voolab nõlvast alla ja jäätub ära.”
Vihma vastu muidugi jää ei saa, aga Tabasalu panga all on seda esialgu veel nii paksult, et jätkub kindlalt veel mitmeks töönädalaks. Nädala lõpus ei roni nad Alari sõnul sellepärast, et siis on muude atraktsioonidega päevad sisustatud. Nädala sees ronimine aga sobib kontori-inimestele hästi: istuva eluviisiga inimesed kuigi kaua kirka ja kassidega jääseinal kõõluda ei jaksa ja õhtu jooksul saab ikka tunde kätte.

Sisu eemaldatud

Sisu eemaldatud

Äripäev, Puhkepäev, 12.03.2004

Markus Larsson,
Washington

Linke:

• www.fredericksburg-virginia.net
• www.williamsburg.com/james/james.html
• www.kingsdominion.com
• www.buschgardens.com

Rongi ja bussi võib Washingtoni ümbrusesse reisile minnes kohe unustada – need on seal ebapraktilised ega paku teelt kõrvale põikamise võimalusi, laia hinnaskaalaga pakutavad üüriautod aga aitavad avastada ka kiirteedest eemale jäävaid huvitavaid väikelinnu.

Äripäev, Puhkepäev, 5. märts 2004

Madli Palm
Elko Eesti turundusjuht

Autoga võib minna reisile ka Euroopa teise otsa – Portugali ja nautida Euroopa läbilõiget, tuues reisilt kaasa haruldase koera.

Tavainimese mõistes ei ole ma normaalne reisil käia. Mulle ei meeldi lennukiga sõita, minu reisid on suuremal või vähemal määral alati seotud koertega. Ehk nagu mu ema ütleb: kui teised inimesed ei tahaks tasuta ka neid koeri, siis mina tuulan mööda maailma, et üles leida kõige koledamad koerad ja maksan veel nende eest palju raha ka.
Nii ka seekord oli plaanis tuua koos kaaslasega omale Eestisse üliharuldane tõug Ca de Bou. Kuna neid koeri on kogu maailmas ülivähe, siis võttis kõigepealt tükk tegemist, et laiast maailmast Interneti vahendusel üles leida isane kutsikas (emase kutsika sai juba suvel Hispaaniast) ja leidsingi selle Prantsusmaalt.

Aarde geopeituse leht: http://www.geopeitus.ee/aarded/59_25.html
28.02.2004 kell 13:00 peitsid 59. ja 25. paralleeli ristumiskohta aarde Kaido, Eili, Indrek, Kaido (2), Liina, Hiie ja Reigo.

Koordinaadid: N 59° E 25° (kasutatud GPS: Magellan SporTrak Color)

Raskusaste: maastik 1, peidukoht 2.

Aare on peidetud 59. ja 25. kraadi ristumispunkti, kus GPS peaks näitama hunniku nulle. Aare on puu all.

Rännuputukas on asi, mis reisib mööda maailma geopeituse aaretes. Kui keegi leiab ta mõnest aardest, tuleb ta edasi toimetada järgmisse aardesse.

Reisijututoas jälgitav TravelBug sai 28. veebruaril 2004 pandud CD kujul aardesse, mis asub koordinaatidel N 59 E 25. CD tegi Indrek meie seast, salvestades sinna omatehtud muusika.

Reisijututoa geopeitusemängu esimeste aastate aardeleiud ja -peitmised on nüüd kokku kogutud ja siia üles pandud. Alustame ajaloolises järjestuses. Viimaste aastate aardeleide enam siit ei leia, kuna Geopeituse sait muutus niivõrd interaktiivseks ja ülevaatlikuks, et pole mingit põhjust siin hakata käsitsi dubleerima. Põhimõtteliselt on kaits747 ja kaido nimeliste kasutajate leitud aarded enamasti ka Reisijututoa leitud aarded. :)