Austraalia sai viisavabaks

Alates 27. oktoobrist 2008 võivad Eesti kodanikud reisida Austraaliasse viisavabalt. Tööd tegema peab sinna minema endiselt tööviisaga. Aga turismireis on nüüd vaba.

Viisavabalt on 12-kuulise perioodi jooksul võimalik Austraaliasse siseneda mitu korda, iga kord võib riigis viibimise pikkus olla kuni kolm kuud, kirjutab Postimees.

Enne Austraaliasse reisimist soovitatakse enda tulek registreerida veebilehel. Registreerida saab Austraalia immigratsiooni- ja kodakondsusameti kodulehe kaudu.

Kas avalike metsaonnide kinnipaneku algus?

Idüll RMK matkaonnis. Sellist ilu ja romantikat annab ikka välja mõelda, kui ise pole onnis käinud :PRMK pani kinni Vanapagana metsaonni ja muutis metsamajaks, kus saab tasu eest etteteatamisega ööbida. Neid juhuseid on ennegi olnud, kui avalikust igaüheõiguse-onnist on saanud kinnine, etteteatamisega tasuline jne metsamaja.

Kas see on avalike onnide kinnipaneku algus? Kas RMK-le sai viimaseks tilgaks karikas teismeliste läbustamine sel suvel, kohalike purjutajate kogunemine onnidesse ja igaüheõiguse reegleid rikkuvate pikaajaliste puhkajate onnihõivamised? Ida-Virumaal põletati saun maha, Saaremaal on võimatu mõnda onni öömajale saada, sest seal on alati keegi ees mitu päeva järjest ja nii ööl kui päeval, samuti on kohalikud turismiettevõtjad natuke pahased, et majutusturgu niimoodi tasuta majutusvõimalusega  segatakse.

Hiina ajalugu

Kirjastusel Valgus on ilmunud raamat Hiina ajalugu.

Raamatus käsitletakse Hiina ajalugu alates esiajaloost kuni Deng Xiaopingi ja kommunismiajastuni. Hiina ajaloo võtmeperioodideks jagamise teel antakse põhjalik ülevaade selle keerulise ja mitmepalgelise tsivilisatsiooni pöördelistest sündmustest ning arengusuundadest. Lisaks valitsejate tutvustamisele heidetakse pilk ka Hiina riigikorralduse eripärale, suhetele naabritega, kokkupuudetele Läänega, rahva eluolule ja omanäolisele kultuurile. Raamat aitab mõista, kuidas Hiinast on saanud üks maailma mõjuvõimsamaid riike.

Kosmosetoit maarotile

Kõik mäletavad "Kosmose" marmelaadi. Maksis 19 kopikat. Kosmonaudid aga mäletavad veel ka Põltsamaa borzhi, kapsasuppi ja muid hõrgutisi, mida sai orbiidil kaalutaolekus nahka panna. Aga seal olid ka oma ohud. Näiteks - nagu juuresolevalt pildilt näha - koorusid tuubilt värvitükid lahti ja kosmonaudid hingaisd neid tükke endale sisse, mis oli eluohtlik.

Ameeriklastel oli ka kosmosetoit. Üks neist oli "soe" jäätis - jäätisematerjal külmutati ja kuivatati, järele jäänud kuiv brikett pakendati suure rõhu all. Ja saigi jäätist ka soojana süüa.

Reykjavik pärast pangakriisi

Ameerika avastamise ausammas ReykjavikisEhkki viimase aja uudiste järgi oleks Island justkui hävinud, käib seal elu edasi. Jah, pangad on kukkunud, börs tühi ja sularaha ei maksa midagi. Kuid inimesed elavad, ostavad kaupu, käivad isegi tööl. Ja saavad palkagi.

Meeleolust Reykjaviki tänavatel kirjutatakse selles blogis. Seal ühtlasi soovitatakse ka Islandi firmasid, kelle tooteid tasuks osta, et neid edasi vee peal hoida.

Raadiosaatjaga kurepoja lugu

Looduskalender kirjutab, mis sai Punase mere kaldal valesse suunda pööranud kurepojast - Priidupojast, kellel oli "seljakott" GPS saatjaga seljas.

Nagu spetsialistid kure seljas oleva saatja signaalidest juba ennustasid, sai ta kõrbekülas otsa. Toitu polnud. Seega polnud esivanemate signaal piisavalt tugev, et õpetada: Punase mere äärest peab pöörama vasakule, Egiptuse poole, kus Niiluse aladel on rohkem süüa ja juua.

Priidupoja lugu on kirjas siin.

Asu teemat jälgima