Lennureisid

Grööni pealinna Nuuki valitsusasutused on taanikeelsed

Eesti Päevaleht, 11. juuni 1998

REIN SIKK
Nuuk-Rakvere

Inussutissarsiorsinnaajunnaarallaarnersiutaarukkallartariaqaleraluarnersoq-una? on pikim gröönikeelne sõna, mis oma 77 tähega pretendeerib ka maailma pikima sõna tiitlile. “Ma mõtlen, kas me ei peaks sellelt inimeselt ära võtma ajutise töövõimetuse eest saadavat pensioni,” selgitas sõna sisu Nuuki lastekirjanik ja kooli-õpetaja Pia Rosing Heilmann. Ta lisas, et grööni keel sarnaneb pigem hieroglüüfe kasutatavate keeltega, mitte Euroopa omadega. Grööni sõnad sünnivad baasväljendile silpide ja lõppude liitmisest. See teebki sõnad pikaks.

Osaliselt ilmunud Stiilis nr. 9/2000

Meelik Mallene
Bulls Press

Tai saared võib jagada kahte rühma: ühed, mis asuvad mandrist läänes, ehk Andamani meres (India ookean) - PHUKET, KO PHI PHI, KO LANTA, KO SIMILAN, KO SURIN, ja teised, mis asuvad mandrist idas, ehk Tai lahes (Lõuna-Hiina meri) - KO SAMUI, KO PHA NGAN, KO TAO, ANG THONGI MEREPARK.

Minu kogemused piirduvad Phuketi ja seda ümbritsevate väiksemate saartega (saar on tai keeles Ko või Koh, nagu isegi vast juba mõistate...), millest siis veidike lähemalt.

Päevaleht, 1994, vojaazh, reede

Britt Rosen

Taisse sattuv Euroopa turist tunneb end sealse rahva keskel pisut erilisemalt, kui lähemates turismimaades, sest ta on teenindajate ja kauplejate jaoks sõna otseses mõttes püha - valgenahalisi külalisisi teenindatakse lausa piinlikult suure tähelepanuga, nende heaks tehakse kõik, et nad rahule jääksid.

Selle lugupidamise juures jääb tahaplaanile turisti poolt riiki toodav raha, sest teeninduskultuur ja sõbralikkus külaliste vastu on nii loomulik, et mingit kasusaamishimu ei oska aimatagi. Valge inimene on ümbritsetud ülima luksusega, mis tegelikult ka maksab.

Reisijututoale, oktoober 2000
Krista Dudarenko

Ühtäkki avastame endid niiskest ja pimedast õhtust, taamal aimumas ehtsad palmid ja kuusirp taevavõlvil kummuli… Seda siis pärast võrratut lennusõitu üle Euroopa ja kuldset päikeseloojagut Püreneede kohal ning kannatamatult kaua kestnud maandumist üle mägede Málagas. Vaevu mallanud end sisse seada Torremolinoses hotellitoas, kui juba kibeleme tagasi õue ilma ja õhustikku nuhutama. Kõik näib kuidagi pehme ja mingi sooja udu sees: kliima, hääled ja helid, isegi omaenda sammud. Mööda 126 trepiastet alla randa, kus vahused lained näivad kõrvulukustava mürinaga kaldale paiskuvat. Jahedus, mis hilisõhtu süvenedes merelt tulvab…

Pühapäevaleht, november 1996.
Kaido Einama

Hispaania lõunarannikul Costa del Sol–is kasvasid 30 aastat tagasi vaid oliivid ja mägedes uitasid kitsed. Siis aga tulid esimesed turistid. Lõid vaiad maasse ja ehitasid rannikule, kus vihmaseid ilmu on vaid 35 päeva aastas, esimese hotelli. Praegu on Päikeserannik miljonite turistide puhkepaik. 30 aastat hiljem maandus Malaga lennuväljal eestlaste esimene tšarterlennuk Wris Toursi turistidega.

Linke:

• Hotellibroneering Glasgows
• Valuutakonverter: GBP kurss täna

Raha:
shoti nael
1 shoti nael = 1 briti nael = ca 24 EEK loo kirjutamise ajal
Shoti raha väljaspool UKd ei vahetata! UK sees saab neid tasuta 1:1 inglise naelte vastu vahetada.

Äripäev, 27.02.1998. Kaido Einama

Tallinnast Londoni lennates hakkab eestlaste konsetratsioon naaberistmetel küll tasapisi vähenema, kuid isegi keskpaiga töönädalat Heathrow lennuväljal maandudes on pardal ikka mõni kaasmaalane, kes brittide juurde reeglina äriasju ajama sõidab. Koos kaasmaalastega tuleb lennuväljalt lahkudes kõigepealt läbida lüüs, kus eraldatakse sikud lammastest ehk Suurbritannia kodanikud ja Euroopa Ühenduse liikmed muudest välismaalastest.

Linke:

• Hotellibroneering Thessalonikis
• valuutakonverter: GRD täna
• ÄP: Thessaloniki
• Kreeka jumalas
• matk Kreekasse
• Postimees: Vahemere saared
• ÄP: Kreeta
• EE: Kreeka 2000
• PM: Kreeka 1997

Vajalikku: