Automatkad

Automatkad viivad autoga ise kohale. Automatk on hea võimalus kaugemale sõita muust transpordist sõltumata. Vt ka autorent.


Auto- või rattamatk Matsalu lõunakaldal

Matsalul on kaks nii-öelda tippaega: kevadel, kui rändlinnud saabuvad peatuma teekonnal lõunast põhja ning sügisel, Matsalu loodusfilmide festivali aegu, kui võetakse suund põhjast lõunasse. Linde saab jälgida vaatetornidest, aga ka mereäärsete luhtade servast. Alljärgnev autotee aitab jõuda huvitavamate kohtadeni, kuid autost jälgimine pole muidugi õige jälgimine - linnud hoiavad eemale. Jalgrattaga aga võib üsna märkamatult läheneda, viimasel hetkel ratta põõsasse visata ja edasi, binokkel ning kaamera kaelas, juba jalgsi hiilida.

Alustada saab Matsalu Rahvuspargi keskusest Penijõe mõisas. Mõisa teisel korrusel on väljapanek, kust saab ka vajaliku info, mis suunas edasi liikuda. Kohe mõisa tagant algab ka esimene matkarada Kasari jõe luhtade äärde, mis pakub paari vaatetorni üle luhtade lindude vaatlemiseks. Edasi saab juba sõita träkis märgitud teid pidi.

Korfu saar Vahemeres

Nii nagu ohustatud maailmapärandi hulka võivad kuuluda Londoni Tower, Galapagose saared, või Machu Picchu Peruus, võiks sinna kuuluda ka Korfu saar Kreekas. Hetkel on maailmapärandi nimekirjas 830 paika. Mul on seega õnnestunud ära näha nendest üksikud, ja varus seisab minu arvates ka Kerkyra, ehk teisiti nimetatud Korfu.
Saareke asub Joonia mere põhjaosas, vastu Kreeka läänekallast, lausa kiviviske kaugusel Albaaniast. Oma asendilt on see hoopis eriline, kuna teised Kreeka saared on peamaa lõuna ja idarannikute läheduses. Tõenäoliselt on eestlased saarest lugenud Gerald Durrelli lustlikust raamatust "Minu pere ja muud loomad" või siis ise ära käies. Korfus on peamine ta looduse ilu, mida kiidetud juba alates Homerosest. Saar ise pole kuigi suur, 5 korda väiksem Eestist pikkuses ja 6 korda laiuses. Võrreldes väiksuse suhtes Eestiga tekib ehk tahtmine võrdlema minna, ise end suuremana tundes.

Kreeta: sääreväristaja puhkus kurvilisel piltpostkaardil

Autor: Juhan Voolaid
Saadetud Reisijutud.com-ile 9.10.2009

Vaata ka pilte.

Ema oli turult saanud pika kurgi ja hõikus nüüd poisid sööma. Ta viibutas juba oma suurt türgi nuga, et kurk neljaks lõikuda, kui üks poistest ehmunult hõikas:

“Ema, las kurgil püsib suveräänsus, ära hävita selle territoriaalset puutumatust! Eriti veel türgi noaga!””

Ema vaatas noorukile otsa, kuid ei märganud tolle pilgus midagi idiootlikku. Pilk oli kindel ja aus. Ema käsi vajus alla ja ta ohkas.

Suurt Kanjonit võib uudistada kosmosestki

Grand Canyon Village, USAÄripäev, Puhkepäev, 25.07.2008

Kaido Einama

Vaid vähesed turismiobjektid on näha ka kosmosest. Üks neist on rohkem kui 450 kilomeetrit pikk Suur Kanjon USAs.

Vaata pildigaleriid

Et saada õhust ettekujutus loodusmonumendi tegelikust suurusest, minnakse kanjoni kohale Las Vegasest üsna tihti just kopteriga. Kopteriplatse on kanjoniservas iga natukese maa tagant.

Hooveri tamm või USAd läbiv maantee

Kaido Einama

Äripäev, Puhkepäev, 11. juuli 2008

Kui Hooveri tamm oleks jäänud 1930ndatel ehitamata, võinuks kokku hoitud betooniga rajada maantee läbi USA. Nüüd on Ameerikas aga nii kuulus tamm kui ka maanteed.

Las Vegasest kanjonite poole välja sõitmisel on Hooveri tamm kohe esimene turistilõks. Hollywoodi filmides on seda 1935. aastal valminud betoonist kolossi ohtralt kasutatud, nii et vist igaüks tunneks selle kohe ära.

Sügava kaljuoru ette on ehitatud tamm koos ülejooksutornidega, kuskil all sügavustes väljub sellest pärast elektriturbiinide ringiajamist Colorado jõgi. Tammi taga laiub kohati enam kui kümme kilomeetrit lai veehoidla nimega Lake Mead.

Utahi rahvuspargid Ameerikas

Bryce´i kanjonorg. 
Olen tagasi USA lääneosas, mis on ääretu oma ulatuselt, rikas oma loodus- ja rahvusparkidelt. Olen siin elanud oma kümmekond aastat ja külastanud neid paiku kümneid kordi aga ikka ei saa küllalt. 2007. aasta novembris Los Angelesis rendiautoga reisi alustades sõitsin esmalt üle Sierra Nevada lumiste harjade, milledest ida pool avanevad otsatud Nevada kõrbemaastikud.

Grand Canyon

Suur Kanjon.
Kanjonite, sh. Bryce kanjoni ja ka Suure Kanjoni ja paljude teiste punaste huvitavate kivimivormide tekkeks on vaja, et aluspõhi koosneks vooluvee poolt suhteliselt kergesti erodeeritavatest kivimitest.

Kanjonid on järskude seintega sügavad orud, mis erodeerunud tuule või vooluvete tegevuse mõjul. Tihti on kanjoni järskude seinte püsimise seisukohalt oluline, et kanjoni alaosas paljanduksid suhteliselt pehmemad kivimid kui ülaosas.

Asu Automatkad teemat jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.