Ühepäevasel eestisisesel loodusreisil kulutatakse keskmiselt 24 eurot

Haapsalu. Juuni algus 2020.

Kuigi veel juuni alguses olid mõned Eesti kuurortid üsna tühjad, täitusid suvekuudel kodumaised majutus- ja meelelahutusasutused siseturistidega ning tuli ka külalisi "Balti mullist". EAS uuris Norstati abiga, mis muutusi see teistmoodi suvi loodusturismis tõi.

"Eesti elanike loodusturismi uuringu" eesmärk oli uurida Eesti elanike sisereiside kohta, mis toimusid väljaspoole kodumaakonda. veebiküsitlusele vastas 1300 inimest.

Selgus, et 90% vastanutest oli viimasel 12 kuul reisinud vabal ajal Eestis väljapoole oma maakonda. Looduses reisima mindi selleks, et vaimset ja ka füüsilist tervist
hoida ning taastada.

Looduses reisides nimetati kõige olulisemana rahu ja vaikuse nautimist — 62% nimetas seda väga oluliseks ja 1/3 mõnevõrra oluliseks. Peaaegu sama olulised on looduses jalutamine või jalgsi matkamine ning looduslike vaatamisväärsustega tutvumine. 3/4 nimetas väga või mõnevõrra olulisena seenel / marjul käimist, taimede, loomade või lindude vaatlust ja looduses pikniku pidamist.

9% looduses reisinutest oli viimase 12 kuu jooksul kasutanud ka tasulise giidi või juhendaja teenuseid.

Sihtkohtadest mainiti kõige enam mere ääres viibimist (esimese või teise eelistusena 47%) ja metsas viibimist (40% vastanutest). Lisaks oldi oma tuttavate juures, oma suvilas jne.

Ühepäevasel loodusreisil kulutati päeva kohta keskmiselt 24 eurot, mitmepäevasel keskmiselt 78 eurot ja ühel reisipäeval 31 eurot inimese kohta (reisil viibiti keskmiselt 2,5 päeva). Peamiselt kulutati transpordile ja (kauplusest kaasa ostetud) toidule.

Kuni 550-eurose netosissetulekuga inimestest käis reisimas 83%, üle 1500-eurose netosissetulekuga inimestest 98%, ülejäänutest 90%. Seega madalama sissetulekuga inimesed reisisid Eestis vähem.

60% vastanutest kommenteeris, et ei tunne loodusreisidel ühestki teenusest eriti puudust, kõik vajalik on olemas. 10% tunneb puudust korralikest tualettidest, 6% infost enne reisi või reisi ajal, 4% (soodsatest) söögikohtadest ja 4% ühistranspordist. 3% nimetas probleeme prügiga looduses, 3% soovis rohkem pinkide ja laudadega puhkekohti / varjualuseid.

Levinuimad loodusesse mineku põhjused on soov saada eemale linnakärast ja inimestest, nautida rahu ja vaikust, lõõgastuda, saada häid emotsioone ja füüsilist koormust ilusas looduses ja värskes õhus liikumisest. 

Vaata kogu uuringu kokkuvõtet siit.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.