Avastamata Euroopa nurk Montenegro

Click for Podgorica, Yugoslavia Forecast 

Foto: Veiko VaadeÄripäev, Puhkepäev, 19.09.2003

Veiko Vaade, Pille Born, Ülle Lobjakas

Kasulikud lingid:

Puhhi matkaklubi otsustas sel suvel minna eestlaste jaoks täiesti tundmatut Balkanimaad Montenegrot avastama jalgratastega.

12 päevaga pooltuhat kilomeetrit läbides jõudsime riigile peaaegu ringi peale teha. Asudes Ida ja Lääne piiril, on montenegrolaste elus läbi ajaloo olnud kaks läbivat teemat: sõda ja usk. Piirkonda on ihaldanud nii roomlased, slaavlased kui türklased. Vallutamise on siin raskeks teinud kõrged mäed, mis võrreldavad Alpidega.

Tõlkes tähendabki Montenegro, kandes slaavi keeltes ka nimesid Grna Góra ja Tsernogoria – musta mäge. Montenegro ei ole mugavusi otsiva Lääne turisti jaoks veel kaugeltki valmis, kuid sellel pisikesel riigil on, millega meelitada. Siia mahuvad ära 2000 meetri kõrgused mäetipud, mille nõlvad veel suvelgi lumised, kuiv ja kuum Vahemere rannik, Euroopa suurim kanjon, soiste kallastega Balkani suurim järv ning Euroopa lõunapoolseim fjord.

Montenegrosse võib planeerida nii rannapuhkust kui ajalooreisi, mägimatka, aktiivset puhkust suusatamise ja raftingu näol kui kalastusretke või niisama ringi rändamist kohalikku elu uudistades. Montenegro suurimat rahvusparki Durmitori reklaamitakse eelkõige Tara jõe kanjoni asukohana. Mööda kanjoni põhja läheb maantee, mistõttu saab loodusime nautida ka autoaknast. Kui Tara jõel korraldatav 12 km pikk rafting ehk kummiparvega kärestikulisest jõest allakihutamine meenutas meile pigem tavalist paadisõitu, siis pärast pakutud pidusöök - küpsetatud lammas oli ülikülluslik.

Matkaja võib Durmitoris külastada ka jääkoobast või vallutada mäetippe. Näha saab kristallselgeid järvi, lund ning jalgpallimuruseid orge. Montenegro lahutamatuks osaks on Aadria mere rannik. Siin on eri aegadel püüdnud jalga kinnitada paljud rahvad, kelle tegevusest on jälgi säilinud tänapäevani. Üheks omapärasemaks linnakeseks rannikul on Sveti Stefan, mis asub kitsa maaribaga ühendatud saarel. Kunagine kaluriküla on ehitatud luksuslikuks villade- ja hotellikompleksiks.

Linna kuldajad olid 80ndatel, kui seal käisid suvitamas kuulsad filmistaarid ning rikkad ärimehed. Legendiks on saanud Villa nr 118, mille üürimine päevaks olevat maksnud 1500 USA dollarit. Ranniku pärliks peetakse fjordina maismaale tungivat Kotori lahte ja laheäärset Kotori linna, mis on üks paremini säilinud keskaegseid linnu Vahemere ääres. Kotori vanalinna kitsastel tänavatel jalutades saab imetleda kirikuid, endiseid paleesid ning kaunistatud rõdusid.

Linna kohal asub kindlus, millest avaneb vaade linnale ja lahele. Kotori lahe äärest meenuvad veel maaliline kaluriküla Perast ja roomlaste varemete asukohana tuntud Risan.

Emotsioone kohalikust elust

  • Montenegro kaardid on kõik kas vananenud infoga või vastupidi – perspektiivitundega tehtud, sisaldades veel rajamata teid.
  • Poest “pomidori“ küsides vastatakse „da-da“ ja hakatakse kurke kotti pakkima. Kui küsid džemmi, siis purki sildiga Džem ülemiselt riiulilt ei tõsteta alla enne, kui selle ise avastad.
  • Kui aidata turult värsket kraami hankinud restoraniomanikul raskeid juurviljakotte tassida, siis avab ta heameelega oma restorani vaid abiks olnud nelja hinge jaoks ja söödab 6 euro eest kõhu täis.
  • Lahkus ei ole seal maal võõras, kloostrikülastuseks leitakse paljaste nabade katteks kiiresti sitsikitlid. Peale püha ringkäiku võib aga juhtuda, et rattalt on vahepeal kompuuter kadunud.
  • Lõõskava kuumuse eest kõrtsi pakku pugenu võib hiljem ratta lenkstangilt leida mõnusasti tuttu kerinud mao.
  • Meri loksub majausteni, rändurile pole sageli jäetud kohta, kuhu oma matt ööseks lahti rullida.
  • Üldiselt saab suveööl lageda taeva allgi hakkama, kui ei lase end segada jõulutuledena ringilendavatest putukatest või hulludest oravatest, kes läbi supipoti su mati servale jalutama tulevad.

Tasub teada Montenegro

  • Poliitiline staatus: koos Serbiaga moodustatakse Jugoslaavia Föderaalne Vabariik
  • Elanikke: 650 000(montenegrolasi 62%, moslemeid 15%, serblasi 9%, albaanlasi 7%)
  • Kõrgeim tipp: Bobotov Kuk 2522 m
  • Tara kanjon: 1300 m sügav, 80 km pikk
  • Suurim järv: Skadari järv 391 km2
  • Suurim linn: pealinn Podgorica
  • Kohalik rahaühik: Euro
  • 0,5 l õlu hind: 16 kr
  • Ranniku pikkus: 293,5 km, millest randa 52 km
  • Keskmine mere temperatuur: 18° C (2700 tundi päikesepaistet aastas)
  • Naabrid: Horvaatia, Serbia, Bosnia ja Herzegovina, Albaania
  • UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirjas: Durmitori rahvuspark, Kotori linn
  • Loodus: 80% riigi pindalast on kaetud metsa ning karjamaadega, Montengrost võib leida ligi veerandi Euroopas esindatud floorast.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.