Kosmosetoit maarotile

Kõik mäletavad "Kosmose" marmelaadi. Maksis 19 kopikat. Kosmonaudid aga mäletavad veel ka Põltsamaa borzhi, kapsasuppi ja muid hõrgutisi, mida sai orbiidil kaalutaolekus nahka panna. Aga seal olid ka oma ohud. Näiteks - nagu juuresolevalt pildilt näha - koorusid tuubilt värvitükid lahti ja kosmonaudid hingaisd neid tükke endale sisse, mis oli eluohtlik.

Ameeriklastel oli ka kosmosetoit. Üks neist oli "soe" jäätis - jäätisematerjal külmutati ja kuivatati, järele jäänud kuiv brikett pakendati suure rõhu all. Ja saigi jäätist ka soojana süüa.

Reykjavik pärast pangakriisi

Ameerika avastamise ausammas ReykjavikisEhkki viimase aja uudiste järgi oleks Island justkui hävinud, käib seal elu edasi. Jah, pangad on kukkunud, börs tühi ja sularaha ei maksa midagi. Kuid inimesed elavad, ostavad kaupu, käivad isegi tööl. Ja saavad palkagi.

Meeleolust Reykjaviki tänavatel kirjutatakse selles blogis. Seal ühtlasi soovitatakse ka Islandi firmasid, kelle tooteid tasuks osta, et neid edasi vee peal hoida.

Raadiosaatjaga kurepoja lugu

Looduskalender kirjutab, mis sai Punase mere kaldal valesse suunda pööranud kurepojast - Priidupojast, kellel oli "seljakott" GPS saatjaga seljas.

Nagu spetsialistid kure seljas oleva saatja signaalidest juba ennustasid, sai ta kõrbekülas otsa. Toitu polnud. Seega polnud esivanemate signaal piisavalt tugev, et õpetada: Punase mere äärest peab pöörama vasakule, Egiptuse poole, kus Niiluse aladel on rohkem süüa ja juua.

Priidupoja lugu on kirjas siin.

Silku, körti ja eestlasi

Pühapäevaleht, ilmunud millalgi 90ndate keskel.

Kaido Einama

(Taastatud Google 2001. aasta indeksit kasutades)

Päev enne Eesti Maja avamist Tallinnas on Lauteri tänav 1 elumaja ees veel auk, mis viib keldrisse. Ehitusmehed kaevavad, laovad kive ja valavad betooni. Kuskil keldrikorrusel kostab nõudega kolistamist ja mänedzerid helistavad vahetpidamata.

Eesti Maja kolm omanikku - Viido Polikarpus, Meelis Lajal ja Helve Remmelgas jagavad kohe tagaukse kõrval asuvat seni veel ainsat täiesti sisustatud kabinetti: arvuti, telefoni ja faksiga. Vaheldumisi on kaks neist alati linna peal asju ajamas ja üks kohal.

Öömajaarvustus: Kullamaa Puhkekeskus

Kullamaa Puhkekeskuse leidsime Internetist, kui otsisime öömaja, kuhu minna peale Marimetsa rabas käiku. Neile, kes sinna ühele pikimale laudrajale minna tahavad, soovitaks seda majutust. Jala on küll pikk maa Kullamaalt rajale, kuid autoga mõned tühised kilomeetrid tagasi Risti suunas.

Öömaja Kullamaa puhkekeskuses sobib suuremale seltskonnale suveajal, siis on lahti ka kämpingumajakesed. Kuid praegu, kuldse sügisega saab ööbida saunamajas tiigi kaldal, mis on ideaalne ca 10le inimesele.

Uus Marimetsa rabarada

Vanasti sai Marimetsa rabarajale Margus Tänava koduõuelt, tema tegi ka selle raja. 2008. aasta kevadel aga juhtus midagi ja enam selle talu õuelt rabarajale ei lasta.

Mis siis ikka - Reisijutud käis ja otsis hiljuti tehtud uue raja alguse üles. Nüüd tuleb ligi kilomeeter rohkem vantsida, enne kui rajale jõuab. 1,6 km on esimese "vana" peatuskohani, sealt mõnisada meetrit esimese tornini ja sealt 6 km laudteed rabas. Tegemist on arvatavasti ühe pikima laudteega rabarajaga Eestis, mis kohati juba üsna lagunenud ja vee all, seega kummikud kaasa. Kunagi kirjutasime vanast rabarajast nii (09.09.2006).

Asu teemat jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.