Kohtusime Shanghais ka Nepali esindajaga - läbi astus turismidoktor Tak Raj Gurung, kes pikema sissejuhatuseta surus kätte enda kirjutatud paksu raamatu - "Mountain Tourism in Nepal". Pole küll niisama turismilugemine, vaid teadustöö. Teda huvitasid Eesti täpsemad turisminäitajad - kui palju käib turiste, kus käivad, mis riikidest tulevad. Ja mida on huvitavat pakkuda välisturistile. Eestis müüge nepaallastele merd ja saari, soovitas sisemaal asuva riigi turismidoktor, kelle ametiks on visiitkaardil märgitud ka turismianalüütik.
Nepaali tõmbenumbrid eestlastele aga on muidugi mäed. Maailma kõrgeimad mäed ja loodus koos eksootilise kultuuriga.
Nepaali loodus- ja kultuuriturismist saab ülevaate näiteks Annapurna Village Tourism Development Committee kodulehelt. Külatuurile sõidetakse paar tundi Kathmandust mägedesse, huvitava nüansina märgitakse marsruudikirjeldustes ära ka peatuskohtade kõrgus merepinnast. Alustatakse kuskilt 2,5 km kõrguselt, kohtumistelt külaelanikega, tõustakse edasi teefarmidesse, tehakse linnuvaatlust, karmimad võivad proovida raftingut, tagasi allapoole tulles saab ette võtta dzhunglimatka.
Oktoobris-novembris ning mais-juunis on omapärane atraktsioon meejahi hooaeg. Siis minnakse mett koguma mitte õitsval aasal asuvatesse mesipuudesse, vaid mitmesaja meetri kõrgusel kaljuseintel peituvatesse mesilaspesadesse. Tavaliselt asuvad meekorjajate külad tsivilisatsioonist eemal ja kulub 4-5 päeva, et selline matk läbi teha.
Spaaeluga konkureerib Nepaalis kuumaveeallikate tuur. Saab ka ise kümmelda kuumas vees, mis pidi olema igatpidi raviv.
Loodusturismifirma pakub ka Annapurna puutumatu looduse trekkimist, mis kestab mõned päevad kuni kaks nädalat ja kuna sinnakanti on tsivilisatsioon kõvasti sisse murdnud, on koostatud loodusturistidele kolm täiesti uut marsruuti, et vältida asustust ja uusi teid, mis massiturismist tekkinud. Tegemist on puutumatu looduse trekkimisega, seega igasugune tsivilisatsiooni laienemine ning külje alla ronimine sunnib jälle mõne uue marsruudi välja mõtlema.
Nüüd aga kohtumisest Tak Raj Gurungiga, kes rääkis teaduslikumast küljest Nepaali turismist. Eestlastele siis sobivad mäed, nentis ta, kuuldes meie kõrgeima mäe kõrgusest. Nepalis on maailma kõrgeim mägi Mount Everest, Nepalis on Buddha sünnikoht, Nepali kaubamärgiks on sherpad.
2007. aastal külastasid Nepali 526 705 turisti. 41% tulid lihtsalt puhkama, 19% trekkingule ja alpinismile. 10% olid palverändurid. Enamus turistidest on ökoturistid.
Trekking on samasse kohta tagasi jõudev matkaliik omal jalal, kuna transpordivõimalused puuduvad. Nepal on peaaegu ainuke riik, kus saab kogeda igasuguse maastikuga ja raskusastmega trekkingut lauskmaast kõrgmäestikuni. vaid mererannatrekkingut ei saa teha. Hiljuti avati Dolpa, Humla ja Manaslu piirkondades ning Kanchenjungas uued trekkingualad puutumatus looduses, kus asub 33 tippu üle 5000 meetri. Sinna saab trekkida spetsiaalsete lubadega Nepal Mountaineering Associationilt.
Annapurna (8091 m) vallutati Maurice Herzogi ja Louis Lachenneli poolt 1950. a ning Mt Everest - nepaali keeles Sagarmatha ja tiibeti keeles Qomolongma (8848 m) - Sir Edmund Hillary ja Tenzing Norgay sherpa poolt 1953. aastal. Nepalis asuvad veel 122 üle 7000 meetrist mäge ning 1316 üle 6000 meetrist mäge - maailma kõrgeim paik. Alpinismis on hõivatud praegu Nepalis 8873 inimest ning liigub 300 000 dollarit aastas.
Kaitse all on Nepalis 19% territooriumist, suurimad kaistealad on Annapurna, Chitwan, Sagarmatha ja Langtang, kus käivat 90% Nepali trekkingu-turistidest. 50% kõigist turistidest peatub Annapurna piirkonnas.
Palverändurid ja kultuurihuvilised lähevad püha kohta Lumbinisse, kus on Buddha sünnikoht. Seal leidub templeid, kloostreid ja stuupasid, mida peavad budistid oma elu üheks olulisemaks külastuskohaks.
Külaelanikud liiguvad soojematel aastaaegadel ülespoole mägedesse ning talve paiku tulevad tagasi alla orgudesse.
Nepal on vee-energia poolest Brasiilia järel teisel kohal maailmas. Rafting on populaarne. Raftingulisi takistavad aga aina enam rajatavad tammid hüdroenergia kasutamiseks.
Dr. Tak Raj Gurungile ei paistnud aga meeldivat Hiina pool käiv arendus, millega tahetakse Mt Everesti jalamile 5200 m peale rajada hotell, mis kujutab keskkonnaohtu. 1970. aastast on Himaalajas tõusnud keskmine temperatuur 1 kraad, kümneid tuhandeid ruutkilomeetreid liustikke on juba sulanud.
Allpool Nepali kaart:
