Öö Harku metsades

Linke:

Harku vaatamisväärsused

  • Harku mõis, TA Eksperimentaalbioloogiainstituuti majutav
  • Harku naistevangla, naisvange majutav
  • Harku mets ja raba, tervisesportlastele liikumisrõõmu pakkuv

Reisijututuba, 02.02.2002

Trillian Reisijutukast

18:30. Nõmmel Nikolai von Glehni lossi ees seisab hulk autisod. Väljas on küünlad, seest kostab süldipeo muusikat. Autode vahel kakerdavad üksildased koerajalutajad. Kohutavalt libe. Eemalt paistab veelt peegelduv Glehni kalevipoeg, eredalt valgustatuna.
19:00 startis Tartust Urmas, kes ka tahab matkal osaleda. Viimastel teadetel on ta juba bussijaamale lähenemas ja loodab taksoga 15 minutiga Nõmmele jõuda.
21:00. Jarmo Sarnet matkaklubist Puhh surub varem matkal mittekäinutel kätt ja tutvub. Libe on, oht on lohiseda kaldus platsil seisvate autode alla. Liigume Glehni Kalevipoja ja tähetorni juurde, et aega parajaks teha.
21:30 paiku hakkame liikuma. Teeme tiiru veelkord tähetorni juures (millegipärast kipub kõigil tähetorn teletorniga segamini minema, nii tutvustab Jarmogi mitu korda "Glehni teletorni"). Selle küljes ripub tõepoolest satelliiditaldrik, arvatavasti maja praeguste omanike Tehnikaülikooli füüsikute püstitatuna.

Endise Maksimarketi kanti liigume mööda metsaaluseid, vältides suusaradasid ja jalakäijate teid, sest need on üleni jääs. Seal, raudteeviadukti all, algabki Harku mets. Sukeldume vähekäidud rajale ja sumame läbi lume endiste turba-aunadeni. Kahe vett täis valgunud turba-augu vahel kõrguval mäeharjal liigume edasi, hinges kahtlus, et kaks veekogu kahelt poolt lõpuks kuskil eespool kokku saavad.

Mõne aja pärast selgub, et kahtlused saidki tõeks. Õnneks ühinevad veekogud väikse veenire abil, millest lihtne üle hüpata. Maakitsus lõpeb ja suurele maale jõudes leiame end ka suure tee pealt. V-kujulisi suuskajate jälgi võib vee alt jää pinnalt aimata. Tihe udu on metsa all, kuid linna (või ka kuu) kuma teeb metsasolemise valgeks. Mõni oks ehk jääb tähele panemata ja jääkonarus viib mõne raskema seljakotiga matkaja tasakaalust välja.

Jarmo valib suurtele teedele alternatiivina kraaviserva ja teeme väikse siksaki kraavikalda ääres metsikumas looduses, et välja jõuda suuremale ristmikule. Künka tagant paistavad laternaterivi ja okastraataed. Harku naistevangla. Jarmo räägib, et tema esimene kogemus oli Harku metsadest lõppenud just naistevanglaga. Jõudsid nad asutuse sellesse väravasse, kus oli sissepääs külastajatele.

Esimene asfaldijupp saabub Harku asula vahel, kus koerad hauguvad paarikümne vehkimisliigutustega jääl liikuva matkaja peale ning külamees tõmbub targu teelt kõrvale möödujaid vaatama.

Kuna Glehni lossi meid pidutsejate tõttu ei lastud, üritame Harku mõisa tungida. Aknad on valged, paistab nõukogudeaegset interjööri ja üks töötav teadlane. Autode järgi ukse taga võib oletada, et Teaduste Akadeemia Eksperimentaalbioloogia Laboril on rohkem külalisi. Ukse taga on küünlad, meie saabumise puhul saabub eesruumi keegi tädi. Teatatakse, et ka seal on pidu.

Matkaseltskonnast teatakse lisada, et eksperimentaalbioloogid kasvatavad siin Harkus eksperimendi korras võsa. Lisaks on häärberi ümber ka aimata ilusat dendroparki pimeduses.

Lumest pole pargis enam palju järel, kindlalt on maa külge jäätunud aga klassikalise suusaraja kaks triipu.

Laagriplatsiks ja lõkke tegemiseks on dendropark liiga tsiviliseeritud, siirdume läbi pargi lodumetsa.

Suvel üks putukarohkemaid ja mudasemaid teelõike on talvel ühtlaselt jääs. Tormi poolt on tee ääres maha murtud terve metsatükk, grupp puid ühe mättaga. Tohutu sein on moodustunud mättast, mis mitme puu pikalilangemisel püsti on tõusnud.

Lõkkeplatsi leiame aga ühe männitukaga künka tipus, kuigi seina ääres tundub ka hubane ja ilmastukukindel. Kõik on märg. Väga märg. Ja puud on mäest eemal, orus. Katsetame kokkuveetud ronte süütevedelikuga süüdata, kuid see ei kipu süttima. Soovitatakse tekitada eetrit okastega toorete okste abil. Need suitsevad, kuid suuremat ja kibedamat tuld ka ei tekita. Pikapeale moodustab Urmas pakkudest püramiidi, mille alla küünal lõket toetama pannakse. Külmakartlikud saadetakse enda soendamiseks palki saagima. hetk hiljem avastab Jarmo, et iga saagija on palki pimeduses natuke ise kohast saaginud.

Kui lõke juba kerget sooja hakkab andma, alustatakse veiniringidega. Nagu kombeks, igaüks tutvustab end mõne veiniga. Või muu joogiga. Või söögiga.

Kuu tuleb ka vastu hommikut täielikult välja. Lõke saab kõige suurema hoo just siis, kui hakkame ära minema. Jälle libisemist mäenõlvadel, ka enamus parima jalanõuga matkalisi saavad käe jääle. Kell 6:00 tagasi jõudes pole Glehni lossis enam pidulisi, uksed on ka lukus.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.