Puhkus vee ja linnukisa keskel

Eemal paistva Aegna poolsaare tipus asub geopeituse Katlakivi aare.Kaido Einama

Ilmunud ka Äripäevas, 6. august 2004

Puhkus väikesaarel võib tähendada kalapaadiga kohale popsumist või kajakiga murdlainete murdmist. Üks on aga selge: saarele jõudes ootab seal tõenäoliselt ees puhkus kaasmaalastest, kõrva kostab aga linnuriigi kisa.

Kõiki Eesti saari võib kutsuda väikesaarteks. Vaid kolm suuremat on ehk midagi enamat, sest nende nimeski on mitte saar vaid maa: Saare- Hiiu- ja Muhumaa. Sellepärast neist kolmest seekord ei räägigi.

Eesti väikesaared on siiamaani veel paigad, kuhu kõige suurema tõenäosusega õnnestub veel põgeneda tsivilisatsiooni ja teiste turistide eest. Kuigi alati ei pruugi põgenemine õnnestuda. Mõnel kergemini ligipääsetaval laiul võib juba matkaseltskond ees oodata. Kui mahub, siis saab ka siis end suruda laiu teisele poolele, sest vaevalt see end kahe seltskonna all kummuli pöörab. Õnneks aga on paljud väikesaared kaitse all, mis tähendab, et nende külastamiseks tuleb end registreerida. Ja siis juba hordidena suuri kampasid üksteise kukile ei lasta.

Suured väikesed
Kui saareleminek peab olema n.ö tsiviliseeritud ja soov ka auto kaasa võtta, siis tuleb valida mõni suurem maatükk keset vett. Selliseid on päris mitu, näiteks Vormsi või Kihnu. Lisaks saab nautida kohalikku külaelu: rannarootslaste askeldamisi või kihnlaste igapäevatoimetamisi. Kuid miski ei kohusta oma neljarattalist sõpra igale poole kaasa võtma: Prangli, Vormsi, Kihnu ja Eesti kaugeim saar Ruhnu on hea suurusega rattamatkajale. Rääkimata Naissaarest, kuhu saab minna pealinna kilukarbisiluetti silmist laskmata. Ka Prangli saar on ratta jaoks piisavalt suur, kus kohapeal õnnestub kohata ka juba püsielanikke.

Suurematel saartel tuleb järgi uurida, kuhu tohib oma telklaager püsti panna, sest enamasti on see suvalises kohas keelatud. Naissaarel näiteks on telkimiseks vaid üks plats sadama lähedal, Kihnus on samuti ilusale rannale tehtud koht, kus turistid võivad uhata häirimata kohalikke ja vastupidi.

Kohalesaamine on suurtele saartele suveajal lihtne: pram või laev käib mandrilt regulaarselt ja vaja vaid pilet muretseda. Hind konti ei murra: Vormsile saab 35, Kihnule 70 krooni eest.

Laid – mere valduses
Väiksemad väikeste seas – laiud pakuvad ekstreemsemaid puhke-elamusi, eriti kui on tuulisem ilm ja laine poolde laidu käib. Laiul tuleb arvestada kisavate lindude paratamatu naabrusega ja paljudele laidudele ise minna ei tohigi – kaitsealade külastamiseks näiteks tuleb luba saada. Ning isegi loaga tuleb peatuda vaid selleks ettenähtud kohas ja võimalik, et mõnda laiu osa külastada ei tohigi, et mitte linde häirida.

Laiule kuskil Lääne-eestis pääseb enamasti vaid kohaliku kaluripaadi abiga. Kohe tuleb kokku leppida ka tagasisõit, sest lause “me helistame tagasi” võib saatuslikuks saada, kui saarel mobiiliaku tühjeneb või mis veel hullem – seal polegi mobiililevi. Tavaliselt küll tuleb paadimees õigel ajal järele, aga vahest on juhtunud sedagi, et üleviimise eest antud viinapudelid realiseeritakse ning siis pole mandrile viijat nädalaid näha, reisiseltskonna puhkusereis aga võib kujuneda hoopis ellujäämisretkeks.

Väikesaared Hiiumaa laidude kaitsealal (v.a. Saarnaki, Hanikatsi, Vares- ja Kõrglaid) on lindude rände ja pesitsemise tõttu suletud jää sulamisest 1. juulini.

Saarele uutmoodi
Selleks, et Eesti väikesaari avastada, ei pea otsima endale lahket paadimeest, kes kohale viib. Saab ka täitsa omal jõul, mines kohale näiteks merekajakiga. Kui kajakki ei taha endale osta, on mitmeid matkakorraldajaid, kes aitavad meresõidu ette võtta nii ühe- kui mitmepäevaselt. Kajakk pakub ekstreemseid, kuid ohutuid elamusi iga ilmaga. Näiteks südasuvel, kui kõik Eesti jõed on muutunud laisaks ja rahulikuks, leiab merelt alati lainet, mis paati kõigutab ja elu põnevamaks teeb. Edasi liigub kajakiga tunduvalt kiiremini kui süstaga ning Eesti ranniku lähedal asuvad saared on piisavalt lähedal, et pühapäevamatkaja nendeni aerutada jaksaks.

Purjekamatk on samuti hea võimalus saari külastada, kuid ligi pääseb enamusele väikesaartele siiski väga väikese purjekaga, mis kindlama meelega meresõitjaid nõuab. Suurem jaht tuleb “redile” jätta, kuid see ei takista kiirvisiite laidudele tegemast.

Eksootikasaared
Saaremaa ise kui suur saar peidab enda külje all õige mitut eksootilist väikesaart. Vilsandi linnuriiki külastatakse eriti tihti just kevadeti ja sügiseti, kui linnud rändavad, kuid ka muul ajal tasub sinna minna. Keset suve saab kohale peaaegu et kuiva jalaga.

Abruka on teine põnev koht, kuhu Saaremaalt pääseb. Sealsed sarapuumetsad ja lehtpuusalud panevad kahtlema kuuse- ja männirikkal laiuskraadil asumises.

Põnevad on tuletorniga saared – aina harvem kohtab nende juures veel majakavahte, tihemini leiab eest aga automaatika ja päikesepatareid, mis ise tuletorni juhtimise ära organiseerivad. Üks sellistest on Mohni, kuhu Viinistust on üle mere 5 km. Saar on pikk ja kitsas, alati on näha kaks kallast. Mohni lähedal käiakse ka sukeldumas, kuna vee all on seal vedelemas palju põnevat.
Kui sisemaalt saare-eksootikat otsida, siis kindlasti on põnev elamus Piirissaarel Peipsil. Kohale saab Tartust laevaga, sealkandis korraldatakse ka paadimatku, mille pikemad reisid ulatuvad Emajõe Suursoost Piirissaareni.

Peaaegu jalakäimissaared
Üks võimalus mandrist eraldatud maatükile jõudmiseks on sellised saared, kuhu saab (peaaegu) kuiva jalaga. Seal pole ohtu, et ootamatult viletsaks pööranud ilm puhkajad merehätta jätab. Kuradisaarele Käsmu lähedal pääseb vaid jalgu põlvist saati märjaks tehes, veealuste kivide vastu tasub varba otsa siiski vana sandal või spordijalats panna. Pedassaarele on hulljulgemad rändurid samuti üritanud omal jalal minna, kuid tavaturist saab sinna Salmistu sadamast kaatriga viie minutiga.

Mandri külje all on ka Manilaid, teel Kihnule peaaegu et riivatakse seda maatükki. Paadiga saab üle veeriba, omal jalal on ka äritatud väikesaarele jõuda. Manilaid on turismiobjektide poolest sobiv ka euromugavustega harjunuile, sest seal on mitu korralikku turismitalu.

Pealinlase saarevisiidid
Tallinna lähedal on hulk saari, kuhu kerge vaevaga nädalavahetust või puhkepäeva veetma saab minna. Aegna, Naissaar ja Prangli on kõik laevaliinide sihtkohtadeks ja vaatamata tavalisest krõbedamatele piletihindadele saab mugavalt kohale. Aegnal ja Naissaarel võib leida isegi kehakinnitamisekoha. Pealinnast pisut eemale jäävad Suur-Pakri ja Väike-Pakri aga on raskemini ligipääsetavad, kuigi ka neile saartele minek pole võimatu. Paldiski linnavalitsusest saab infot saarekülastuse kohta, sadamast viivad saarele mootorpaadid. Kuid just pakrid on piisavalt kaugel (või lähedal), et nende külastamiseks merereis oma lihasjõul ette võtta. Kajakimatk saarele ja tagasi on paras nädalavahetuse seiklus, mis konti ei murra ka kontori-inimesel.

Väike Eesti saarte lingikogu
Lääne-Eesti sadamad http://www.tt.ee/renza/Sadamad/esttxt.htm
Praamid suuremate saarte vahel http://www.laevakompanii.ee/
Liinilennud Kihnusse, Ruhnusse ja Kuressaarde (Air Livonia) http://www.airlivonia.ee/
Laevad Piirissaarele http://www.transcom.ee/fl102est.html
Laevad Aegnale ja Naissaarele http://www.saartereisid.ee/
Naissaare looduspark http://www.naissaar.ee/

Vormsi info www.vormsi.ee
Kihnu koduleht www.kihnu.ee
Ruhnu koduleht www.ruhnu.ee
Abrukale pääsemise info http://www.hot.ee/abrukamuuseum/yhendus.htm
Hiiumaa laidude kaitseala külastamine http://www.hiiuloodus.ee/index.php?id=639

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.