Ellujäämisretk

Floridasse ei reisi ilmselt praegu mitte keegi, kuid paljud on seal ootamatult lõksus. Mõned kruiisifirmad panid reisijad maha just orkaani eel Florida suurlinnades, kust teised paaniliselt lahkuvad.

Kui vaadata erinevaid kaarte ja pilte, siis on lahkumine näha. Lennukid väldivad piirkonda, laevad on kas sadamas tormivarjus või mõnedel Kariibi saartel ka kaldale uhutud, Google Mapsi kaartidel on tohutud ummikud, mis kulgevad põhja suunas. Loomulikult ei ole kohalikel turismiesindajatel muud soovitust kui kaduda nii kaugele kui võimalik, ehkki võimalusi selleks on aina vähem.

Poorism on turism vaese elu uudistamiseks. See arenes 19. sajandil New Yorgis, kui rikkam elanikkond ja välisturistid kõisid organiseeritud tuuridel eriti vaestes linnaosades, saades kätte üleva tunde sellest, kui palju neil endal ikka paremini läheb võrreldes teistega. Getoturism on populaarne ka praegu, kuid lisaks käiakse vaest elu kaemas ka täiesti iseseisvalt ja eriti sellistest riikidest, mis olid mõni aeg tagasi ka ise väga vaesed.

Novembri alguses, mõned päevad enne Pariisi terrorirünnakut otsustasid kaks seiklushimulist ronida Pariisis Eiffeli torni tippu. Kuna legaalselt oli see liiga rahvarohke, tuldi hiljem öösel tagasi. Torni valvas hambuni relvastatud sõjavägi. Siiski õnnestus ronijatel neist mööda lipsata ja alustada tõusmist raudsõrestikul, mis iseenesest on turnimiseks ideaalne.

Jõudnud tippu, avastasid ronijad end valgustatud platvormilt, mis oli signa all. uudishimu sai võitu ja alarmid läksid üürgama, mis tõi kohale patrullid, kes hakkasid sissetungijaid otsima. Torni tipus tundub sissetungimine vähetõenäoline ja peagi rahunes turvameeskond maha.

Kui igatsed suurimat väljakutset, mida koduplaneedil pakutakse, siis tuleb ilmselt valida mõni allolevatest seiklustest.

Ettevalmistus peab olema hea ja nüüd treenima hakates võib ilmselt alles mitme aasta pärast end vajalikku vormi viia.

Kuid unistada on hea juba kohe praegu. Hakkame siis pihta.

Netipoodides on müügil nn ellujäämisvõrud - kuni 19 cm pikkused punutud käevõrud militaar-, ellujäämis- või muidu tavalisele matkale, miks mitte ka lihtsalt reisile. Reisijutud.com tellis Hiina tehasest paar tükki ja proovis järgi.

Iseenesest on võru üsna jäik ja suure klipp-klambriga natuke kohmakas, aga kui võga suurt rannet pole ja üleriideid palju pole, siis suvistes tingimustes on ellujäämis-käevõru täiesti kantav. 

Eelmise aasta 22. aprillil startis põhjapooluselt Teravmägede suunas kaks polaarseiklejat - eestlane Timo Palo ja norrakas  Audun Tholfsen.

Retk, mida kavandas juba 117 aastat tagasi Norra polaaruurija F. Nansen, sai lõpuks teoks. Eesti meedia ei ole sellele ajaloolisele ja väga riskantsele retkele piisavalt palju tähelepanu pööranud, kuid polaaruuriate ringkondades on see retk pälvinud üksjagu tunnustust.

Nüüd on võimalus aga kokku saada Timo Paloga 28. veebruaril I AM Photographer Pro Shop salongis Tartu mnt. 84a kell 18.00.

Juba mõnda aega on õues piisavalt niiske, pime ja külm, et üks keskmine matk ei saa ilma lõkketa lõppeda. Kuigi Viru tänaval võib teinekord olla ohtlikum kui metsas, on ikkagi hea üht-teist teada ka metsa minnes ja ohutult lõket tehes. Reisijutud annab lõkke tegemise kohta natuke nõu.

Need on väga lihtsad nõuanded, aga mõnikord, mis teha, võib mõni asi ikka meelest minna. Tuletame siis meelde.

KOHT. Üldiselt tehakse lõket kohas, kus on juba varem lõket tehtud. Loodusele pole kunagi hea teha uut lõket uude kohta. Seega tee lõke juba olemasolevale lõkkeasemele ja uude kohta vaid tõesti hädavajadusel, kui lõkketegemine on hädaolukorras tervisele kohe vajalik. Looduskaitsealadel, maastikukaitsealadel ja eravalduses on lõkketegemine selleks mitte ettenähtud kohas lausa keelatud.

Järjekordne ellujäämisvahend Hiinast on natuke väiksem kui krediitkaart ja mahub lahedasti taskusse. Erinevalt šveitsi noast on kõik funktsioonid laiali laotatud roostevabast terasest metallplaadile. Kokku suudab see abivahend teha üksteist asja (või natuke rohkem) ja sarnaneb USA sama tüüpi ellujäämisvahendiga.

Kvaliteet on odavale hiina tootele omaselt mitte just veatu, aga nii lihtsa asjaga ei saa ka midagi täiesti kehvasti olla. Nuga on piisavalt terav, et toitu hakkida, kuid puu lõikamiseks jääb tera liiga järsunurgaliseks. Saag saab hakkama keskmiste sõrmest jämedamate okstega, mida hädapärast jaksaks ka murda, aga sae vajadus ellujäämisel on pigem väätide, nööride või köite läbilõikamisel. Saag on terav, aga lühikese käiguga. Saagides vaata, et terad oleks tõmbe poole kaldu, siis on lihtsam.

Alustasime oma prügikaardistamist Mõigu kandist täpselt 4 aastat hiljem (rakendus Androidile ja rakendus iOS-ile). Seal, kus siis, "Teeme ära" esimese prügikoristamise ajal olid märgitud rehvihunnikud ja ehituspraht, olid nüüd kenad majad ja tärkav muru. See praht kas lükati majade alla siledaks või siiski jõuti 1. mail ikka ära koristada. Meie sel ajal sinna ei sattunud, vaid läksime Tallinna ringtee äärde mõnusasse metsa, kuhu oli ka hea nii tööstusettevõtetel kui suvilast tulijatel oma risu sokutada. Kaelast ära, meelest ära - ja oma kodu puhas.