Jalgsimatkad

Pühapäevaleht, 1997 Piret Tali Sakiline nagu südame kardiogramm on tee, mida mööda buss Vesuuvile ronib. Pöörded on äkilised ja tee kitsas. Süda isegi hakkab tugevamini lööma- Itaalias on kõik kas liiga suur, liiga kultuurne või ulatab elu loomuliku osana tagasi Kristuse eelsesse aega. Vesuuv kuulub nende liiga suurte asjade hulka. Alla vaadates peatub pilk Napoli lahel, mis on varahommiku puhul rohekasse uduvinesse mattunud -soe päev alles kogub jõudu.Vaja teada:

Kotkapilgule avaneb kõrgusest silmipimestav vaade all laiuvatele väljadele. Ümberringi on raba, üksikud puudega saarekesed sellest esile tõusmas, kauguses metsaviirg. Loodus on vaikne ja talviselt kaunis, pilvepiirilt pudeneb üksikuid lumehelbeid. Natuke eemal vaatekohast on püstkoda ja lõkkekoht, edasi vaevumärgatav jalgrada soole suundumas.

Selline pilt paistab igale matkajale, kes talvisel ajal ronib Rüütli raba serval vaatetorni tippu. Ida-Virumaal, Iisakust veidi Tartu poole asuva raba leiab Kotka matkaraja teeviitade järgi. Riigimetsa Majandamise Keskuse initsiatiivil on korrastatud rappa viivad teed, ehitatud matkarajad ning laudteed, püstitatud lõkkeplatsid ja väiksemad ehitised. Matkaraja enda kogupikkus on ca. 6 km; sellest 1,5 km rabamaastikul, enamus aga metsade ja vallseljakute rüpes lõpp-punktiga Iisakul.

Milleks koguda aasta otsa raha sukasäärde ning see siis talvel ühe korraga soojal maal ära laristada? Vedeleda basseini serval, mis ei erine Eesti omadest? Igavleda ööklubi ukse ees, kui taskuraha kulutatud? Jalutada ekskursioonigrupiga mööda tolmuseid tänavaid ning lõpuks tõdeda, et midagi ei nähtudki? Teha fotosid, mille mõte seisneb vaid sõprade ees uhkeldamises? Tulla tagasi Eestisse – päikesest ära põletatud ja vaimselt rahulolematu?

Linke:

Eesti Päevaleht, juuni 1995
Kaido Einama

Reisijututuba, 02.02.2002

Trillian Reisijutukast

18:30. Nõmmel Nikolai von Glehni lossi ees seisab hulk autisod. Väljas on küünlad, seest kostab süldipeo muusikat. Autode vahel kakerdavad üksildased koerajalutajad. Kohutavalt libe. Eemalt paistab veelt peegelduv Glehni kalevipoeg, eredalt valgustatuna.
19:00 startis Tartust Urmas, kes ka tahab matkal osaleda. Viimastel teadetel on ta juba bussijaamale lähenemas ja loodab taksoga 15 minutiga Nõmmele jõuda.
21:00. Jarmo Sarnet matkaklubist Puhh surub varem matkal mittekäinutel kätt ja tutvub. Libe on, oht on lohiseda kaldus platsil seisvate autode alla. Liigume Glehni Kalevipoja ja tähetorni juurde, et aega parajaks teha.
21:30 paiku hakkame liikuma. Teeme tiiru veelkord tähetorni juures (millegipärast kipub kõigil tähetorn teletorniga segamini minema, nii tutvustab Jarmogi mitu korda "Glehni teletorni"). Selle küljes ripub tõepoolest satelliiditaldrik, arvatavasti maja praeguste omanike Tehnikaülikooli füüsikute püstitatuna.