Siit leiad Reisijutud.com-i jalgsimatkade lood. Mõnedel on juures ka kaardid, videod ja Street View´ vaated.
Kaido Einama
Äripäev, Puhkepäev, 11.11.2005
Vaata ka Reisijututoa matka pilte
Räätsamatku korraldatakse Eestis mitmel pool
-Räätsamatkad Soomaal
-Lumekingaretk Taevaskojas
-Räätsade müük ja laenutus
-Räätsamatkad seikleja.com´iga
Räätsamatk viib kohtadesse, kus inimese jalg muidu ei kanna – nii saab nendega praegu avastada näiteks Eesti rabasid.
Nädalavahetusel on igasugu matkajad kõik Kõrvemaal koos.
Esiteks, pole välistatud, et Reisijututoa seltskond sinnakanti satub. Seal asub üks däshpoint nimelt (vt Geodashing.gpsgames.org).
Teiseks, Seikleja.com on sisse töötamas uut muda-aja seiklusatraktsiooni, räätsamatka (vt Seikleja.com infot).
Kolmandaks, Looduseomnibuss (vt www.looduseomnibuss.ee) liigub ka sinnakanti, Kõrvemaa Jussi järvedele ja mujale kokku 12 km, juhendajaks Helen Luks.
Olin juba ammu plaaninud matkata läbi Põhja-Kõrvemaa, alustades Aegviidust ning lõpetades minu kodus, Tallinn-Narva maantee lähedases metsatalus. Augustis rääkisin sellest ideest ka sõber Tamurile. Tema võttis matkamõttest kohe tuld ning kutsus kaasa oma naisukese Külli ja taanlasest sõbra Briani. Läks veel aega, et leida kõikidele sobiv nädalavahetus ning matk võis alata.
Reede õhtul sõitsin elektrirongiga Aegviitu. Ülejäänud seltskond pidi tulema laupäeval rongiga Tartust ning kohtuda plaanisime Aegviidu lähedal Ännijärve ääres. Raudteel ei olnud ma vist juba mitu aastat reisinud. Suuri muudatusi rongiliikluses ma ei täheldanud – ikka needsamad puidust istmed, kuhu tekkis vabu kohti alles Arukülas. Kolksuvad kompostrid olid vagunitest kadunud, selle asemel rippus konduktoril kaelas elektrooniline piletimüügiaparaat.
Kaalujälgijate suvepäevad toimusid Rapla lähedal Keava külje all Tarsi talus ning sealne pererahvas (siinkohal suurimad tänud Kristale ja tema mehele) korraldas meile rabamatka ja n-ö eksukrsiooni kohalikule linnamäele. Algul viis rappa laudtee, siis kaldus Krista kõrvale, soovitas tossud jalas ära võtta. Sealt läksime (nii sadakond inimest) mudas lõbusasti trampides, laukasid imetledes ja vahepeal põlveni rappa vajudes. Linnamäele oli alles hiljuti taastatud umbes 5 m pikk maa-alune salakäik, millest pea kõik läbi ronisime ja sealt nii 2.5 km tagasi tallu.
Reisijututuba käis teisipäeva õhtul vastlasõitu tegemas Puhhi matkaklubiga (www.puhh.ee), kellest järgmisel päeval ka Postimees kirjutas.
Tegelikult olime käinud Puhhikatega samal marsruudil ka 2003. aasta 2. veebruaril, siis oli ilm hoopis kevadisem, võiks öelda et lausa vesine.
Selleaastane talvematk algas nagu ikka Glehni lossi eest, karge pakase ja selge taevaga. Kukleid ja suppi maitsti tähetorni ees, kus ka vastlasõit toimus ja kuna tornis leidus ka inimhing, siis sai selgest taevast üles otsitud Saturn. Enne küll tuli tööle saada veidi jäätunud kellamehhanism, mis teleskoopi Saturnile järele pööras.
Kuna üks pilt on rohkem kui 1000 sõna, siis edasi vaata Puhhi vastlate pildigaleriist Reisijututoa fotoblogis.
Eesti on ilus ja kaunis - igal aastaajal!
Leia vaba hetk romantilisel talvepäeval, et avastada üksi, kallimaga, perega, sõpradega kodust Eestimaad!
Ei ole vaja minna kaugele oma kodust, et kogeda uusi nauditavaid elamusi talviselt karges päevas.
Asudes hommikul kodulävelt teele, on terve Eestimaa käeulatuses, ühe üürikese talvepäeva sisse jääb palju lõõgastavat, põnevat ja huvitavat.
Riigimetsakeskus (RMK) on kodumaise matkaja jaoks oluline keskus, sest nemad teevad ju matkajale mugavaid peatuspaiku metsades ja matkaradade ääres.
Nüüd on RMK välja andnud ka CD-formaadis infokogumiku “Looduses liikumise võimalused riigimetsamaal ja kaitsealadel 2004”. See sisaldab kaarte, videomaterjali ja muud kasulikku infot looduses liikujale ning on ühtlasi esimene omataoline Eestis, öeldakse RMK teates nende kodulehel.
Ilmunud raamatus "Võta Vabalt" (Äripäeva kirjastus, 2004)
Kaido Einama
"Sõidate rattaga? Niisama?", imestab külamees Kesk-eesti kolkakülas puumajakesse peitunud külapoe ees matkajaid nähes. "Keegi ei sõida niisama. Ikka mingi põhjus peab olema."
Sama üllatunud nägu võib teha viimastel aastatel (või aastakümnetel) oma puhkuse alati välismaal veetnud reisija, kui kuuleb, et on inimesi, kes võtavad ratta või ainult seljakoti ja lähevad kodumaale rändama. Veedavad terve puhkuse sääskedest kubisevas metsas, kõrvetavad sääri üle pea ulatuvates nõgesepadrikutes ja teevad end kaelani poriseks vee alla vajunud rabalaudteel rännates.
Laupäeval plaanisime suurt jalgrattamatka Kloogalt Riisiperre, aga välja tuli hoopis kalapüük :P
Ehk siis kuna sadas vahetpidamatra, siis 45 minutit enne rongi väljumist balti jaamast, kuhu me oma ratastega pidime kogunema, oli enamus seltskonnast veel unisena voodis ja vihjas koledale ilmale (tibas, jah natuke). paar aktiivsemat siiski olid eelmise rongiga juba ette ära läinud.
Ei jäänudki muud üle, kui Vasalemma jõe äärde autoga minna (tegelt kui natuke oleks end kokku võtta viitsinud oleks ju saand ka rattaga minna).
Vasalemma jõe ääres on aga Tasuja aare, seda sai ka jalgsi imetlema minna.Geopeitust mängisime me seal kunagi jaanuaris, siis tuli end paksust lumest läbi pressida. Nüüd pressisime end läbi võsa.
Kuna eelmisel aastal olime juba Vormsi läänepoolse osa läbi käinud, otsustasime sel aastal idapoolele ka ringi peale teha.
Esimesel päeval käisime läbi ida poole ning jõudes põhja poole einestasime Väike-Tjukal. Kõikjal oli näha jälgi metssigade tegevusest, neid seal vist üsna palju. Esimese öö veetsime neemel, kust paistis Suur-Tjuka. See on looduskaitse ala, kuid ilmselt turistide rohkuse tõttu väga risustatud, kuigi oli näha jälgi kohalikust koristustööst - pudelid ja muu rämps oli kokku korjatud ning vana rauast vaatetorni jalamile lõkkeasemele veetud.
Copyright © 2024. All rights reserved
Designed By Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
