Jalgsimatkad

Siit leiad Reisijutud.com-i jalgsimatkade lood. Mõnedel on juures ka kaardid, videod ja Street View´ vaated.


Vesuuvi kraatril tunned maa südant

Pühapäevaleht, 1997 Piret Tali Sakiline nagu südame kardiogramm on tee, mida mööda buss Vesuuvile ronib. Pöörded on äkilised ja tee kitsas. Süda isegi hakkab tugevamini lööma- Itaalias on kõik kas liiga suur, liiga kultuurne või ulatab elu loomuliku osana tagasi Kristuse eelsesse aega. Vesuuv kuulub nende liiga suurte asjade hulka. Alla vaadates peatub pilk Napoli lahel, mis on varahommiku puhul rohekasse uduvinesse mattunud -soe päev alles kogub jõudu.Vaja teada:

Öö Kotkasaarel

Öö KotkasaarelKotkapilgule avaneb kõrgusest silmipimestav vaade all laiuvatele väljadele. Ümberringi on raba, üksikud puudega saarekesed sellest esile tõusmas, kauguses metsaviirg. Loodus on vaikne ja talviselt kaunis, pilvepiirilt pudeneb üksikuid lumehelbeid. Natuke eemal vaatekohast on püstkoda ja lõkkekoht, edasi vaevumärgatav jalgrada soole suundumas.

Selline pilt paistab igale matkajale, kes talvisel ajal ronib Rüütli raba serval vaatetorni tippu. Ida-Virumaal, Iisakust veidi Tartu poole asuva raba leiab Kotka matkaraja teeviitade järgi. Riigimetsa Majandamise Keskuse initsiatiivil on korrastatud rappa viivad teed, ehitatud matkarajad ning laudteed, püstitatud lõkkeplatsid ja väiksemad ehitised. Matkaraja enda kogupikkus on ca. 6 km; sellest 1,5 km rabamaastikul, enamus aga metsade ja vallseljakute rüpes lõpp-punktiga Iisakul.

Miks seigelda Eestis?

Milleks koguda aasta otsa raha sukasäärde ning see siis talvel ühe korraga soojal maal ära laristada? Vedeleda basseini serval, mis ei erine Eesti omadest? Igavleda ööklubi ukse ees, kui taskuraha kulutatud? Jalutada ekskursioonigrupiga mööda tolmuseid tänavaid ning lõpuks tõdeda, et midagi ei nähtudki? Teha fotosid, mille mõte seisneb vaid sõprade ees uhkeldamises? Tulla tagasi Eestisse – päikesest ära põletatud ja vaimselt rahulolematu?

Eesti rahvuskivi – kivistunud Austraalia muda

Selline idülliline kruusatee ümbritseb peaaegu kogu poolsaart ja on märgistatud ka jalgrattamatkarajana.

Linke:

Matkarajad rannikul:

  • Saka-Ontika matkarada Ida- Virumaal Algab Alutaguse põliskülast Sakalt. Matkarada kulgeb panga aluse ürgmetsa ja rannajoone piiril, aeg-ajalt tõustakse pangapealsele, mis asub kohati merepinnast kuni 56 meetri kõrgusel. Matkarada lõpeb Eesti kõrgeima Valaste joa juures. Matka pikkus on 9-21 km. Info Alutaguse matkaklubist tel (033) 45 835.

Keila-Joal voolab kevad

Kevadine jää.

Linke:

 

Äripäev, Puhkepäev, 24.03.2000

Kaido Einama

Mõni aeg tagasi valitses Keila-Joa nn eurorajal ehk tähistatud matkarajal üleujutus. Mees kirvega raius vihaselt jääd, et päästa kallastest väljuva jõe eest kaldal asuvat baari ja vana postkontorit.

Pargis olid märtsi alguses veel siin-seal sissevarisenud jääaugud, kuhu võisid olla kukkunud varased loodusnautijad. Nüüd, kui jää juba jõelt peaaegu läinud, on Keila-Joalt algav Lohusalu eurorada täiesti ligipääsetav ja ohutu.

Öö Harku metsades

Reisijututuba, 02.02.2002

Trillian Reisijutukast

18:30. Nõmmel Nikolai von Glehni lossi ees seisab hulk autisod. Väljas on küünlad, seest kostab süldipeo muusikat. Autode vahel kakerdavad üksildased koerajalutajad. Kohutavalt libe. Eemalt paistab veelt peegelduv Glehni kalevipoeg, eredalt valgustatuna.
19:00 startis Tartust Urmas, kes ka tahab matkal osaleda. Viimastel teadetel on ta juba bussijaamale lähenemas ja loodab taksoga 15 minutiga Nõmmele jõuda.
21:00. Jarmo Sarnet matkaklubist Puhh surub varem matkal mittekäinutel kätt ja tutvub. Libe on, oht on lohiseda kaldus platsil seisvate autode alla. Liigume Glehni Kalevipoja ja tähetorni juurde, et aega parajaks teha.
21:30 paiku hakkame liikuma. Teeme tiiru veelkord tähetorni juures (millegipärast kipub kõigil tähetorn teletorniga segamini minema, nii tutvustab Jarmogi mitu korda "Glehni teletorni"). Selle küljes ripub tõepoolest satelliiditaldrik, arvatavasti maja praeguste omanike Tehnikaülikooli füüsikute püstitatuna.

Esimene tükike eurorada Eesti maastikul

Link: Euromatkarajad

Eesti Päevaleht, juuni 1995
Kaido Einama

Eesti esimene eurorada ehitati kirve ja viie kilo värviga. Kolm inimest, kes selle tähistamisest ja okstest puhastamisest osa võtsid, olid vabatahtlikud ja oma tegevuse eest palka ei saanud.

Eurorajaks nimetavad matkajad tähistatud matkaradu, mis vastavad Euroopa standarditele ning on varustatud vajaliku teenindusega (telkimisplatsid, söögikohad, ööbimispaigad jne). Lohusalu matkarada kuulub rahvusvahelise rannikuraja E9 juurde, mis algab Portugalist ja jätkub Karjalas.

Laupäeva hommikul avati rada mõnesaja osavõtja juuresolekul Keila–Joa mõisapargi mändide all, kust 15,5–kilomeetrine euromatk algab. Lõpp on Kloogaranna raudteejaamas.

Asu Jalgsimatkad teemat jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.