Joogid-söögid

Veinireisid, turulkäigud, õlletestid, kõik jookide-söökidega seotud ja gurmaanluse hõnguga ringirändamised või testid.


Ungarisse - iga ilmaga!

Avaldatud Tulus, detsember 1999

Raivo Raam

Millises Euroopa pealinnas võib restoranis saada prae ja klaasikese veini 25 krooni eest? Vastus - Budapestis.
Olgem ausad - me loodame tänini, et just Eesti on Euroopa Liidu lemmikkandidaat. Tegelikult öeldi hiljuti välja, et selleks on hoopis Ungari. Ja selles pole midagi imelikku, sest just Ungari (kui Juguslaavia välja jätta) alustas sotsialismileeris esimesena reaalselt turumajandusele üleminekut oma 1970ndatel alguse saanud reformidega. Kui veel lisada Ungari ajalooline roll võimsa keisririigi koostisosana, ungarlaste pragmaatiline ja suhteliselt kompleksivaba suhtumine materiaalsesse maailma ning turu suurus, siis polegi mõtet imestada, et näiteks Harenberg Länderlexikon pühendab sellele riigile tervelt 5 lehekülge (samapalju kui näiteks Austraaliale, Hispaaniale või Hollandile), samal ajal kui Eesti, Soome ja Sloveenia kohta käiv oluline info mahub ära kolmele ning Küprosele pühendatu vaid kahele leheküljele...

Puhkus Prantsuse moodi

Eesti Päevaleht, juuli 1995, rubriik suvitaja

Kaido Einama

Kunstnike ja boheemlaste kõrts Auberge de la Bonne Franquette on Pariisis Montmartre'i tuntuim koht, kus saab tunda tõelist Prantsuse hõngu ehtsate ðansoonide, kankaani
ja koomikutega. Kesklinna isegi kõige nooblimad restoranid
on paratamatult euroopastunud ja harva pakutakse neis
midagi muud, kui euromalli järgi meelelahutust.

Eestlased eelistavad hiinlasi

Rahvusköökidest on eestlaste seas populaarseim hiina oma, mis on tavaline ka läänemaailmas.

Hiina kiirtoit tundub tervislikum kui see kiirtoit, mida ameerikalikuks peetakse. Vähem rasva, vähem kaloreid ja rohkem rohelist. Ning eksootilisem ka. Lisaks on Hiina kiirsöögikohtades juba ammusest ajast kasutusel papptopsid, kuhu toit kiiresti sisse pista ja vajadusel sööjani kähku kohale toimetada. Varem telefoni teel tellides, moodsamatel aegadel aga ka otse Internetist tellimust esitades.

Suur veinitest: Cabernet Sauvignonid

2000. a. jaanuaris maitsti Cabernet Sauvignone. Pimetestis hindasime

  1. välimust (kuni 3 p)
  2. lõhna (kuni 7 p)
  3. maitset (kuni 10 p)

Tulemused avanevad eraldi leheküljel tabelina

Võitja: Barkan Classic 1997 (Israel)  

Raidi kommentaar: Oli väide, et CS on kasvatamispiirkonniti kõige ühtlasema maitsega vein. Koguni nii, et kui ostad seda veini, siis tead _alati_ mis maitsega joogi saad.
Meie tõestasime edukalt, et maati erineb cabernet sauvignon roppu moodi (isegi kui see merlot ja cabernet sauvignoni Rumeenia segu välja arvata). Minu jaoks selgus selle veinitestiga, et CB veinid mulle ei maitse.

Asu Joogid-söögid teemat jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.