Reisivarustus ja -kirjandus

Matkasaapad, matkaraamatud, jalgrattad, telgid ja muu värk, mis reisile kaasa võtta.


Üleelamiskatsetus ellujäämis-komplektiga

Kui tõelistele tarzanitele piisab metsas ellujäämiseks isetehtud pussnoast, siis linnaloomad vajavad looduses vastupidamiseks ja sealt enam-vähem kobedana väljatulekuks igasuguseid iluvidinaid mobiilide ja GPSideni välja. Kui aga juhtub, et kõik need asjad on kadunud või tühjad või kukkusid pehkinud puud pidi ronides seljakotiga jõkke ja lahkusid allavoolu, mida siis teha? Siis võib aidata see väikene karbikene, mille metsikusse loodusesse minnes tasub põuetasku peita.

Kümme-ühes ellujäämiskomplekt sisaldab termomeetrit, hügromeetrit, LED-taskulampi, peeglit, nivooandurit (loodi), kompassi (nii vertikaalse kui horisontaalse skaalaga), vile, tulepulk, luup ja väike joonlaud. 

Hiinas toodetud imevidin on nagu need odavad asjad ikka - kvaliteet siiski pigem üle keskpärase kui halb. Aga kõik kümme funktisooni on kasutatavad, kuigi esialgu tekkis kõhklusi.

Test: Google Navigation Eestis

Google Navigation on Google´i hääljuhtimisega autonavigaator, mis töötab Google Mapsi põhjal, kuid lisab ka pööre-pöördel navigatsiooni ja hääljuhtimise. Seni on see teenus saadaval vaid USA-s. XDA Developers Forum aga avaldas mõni aasta tagasi juhendi, kuidas rakendust ka mujal tööle saada, et proovida. Mõistagi pole see ametlik ja ei pea töötama, kuid proovida saab, ka Eestis.

Google Navigation kasutab häälkäskluste sünteesimiseks Text-to-Speech (TTS) moodulit, mis mõnedel telefonidel on kohe kaasas, mõnedele tuleb lisada. Eestikeelset süntesaatorit pole. Valitud ingliskeelne on küll ingliskeelsete lausetega üsna sorav, aga üritab juhendades välja hääldada ka Eesti kohanimesid, mis moonduvad ingliskeelse hääldusega täiesti tundmatuteks häälitsusteks. Siiski turn left ja turn right jm käsklused seal vahel annavad autojuhile suuna kätte.

MealKit - piknik Rootsi moodi

Kuna SAS-i lennupunktid hakkasid aeguma ja mingit normaalset reisi nendest kokku ei andnud, tuli boonus ära kulutada SAS-i reisipoes. Silma hakkas MealKit - kuueosaline matkanõude komplekt, mis disainitud Rootsis (J. Nordwall) ja mis ilupiltidel üsna hea välja nägi. Kuller oli MealKitiga juba järgmisel päeval ukse taga, kuigi postipakil olid Riia templid. Kiire transport tõesti.

Pakist välja võttes oligi piknikunõude komplekt enam-vähem selline, nagu piltidel, muidugi arvestades argipäevast plastmassilist tavalisust, mida ilupiltide tegemisel eemaldatakse osavalt Photoshopiga.  Pakendiks oli pappümbris, karp ise kompaktne ja mõnusalt ümar. 

Kuidas toita elektroonikavidinaid matkal olles?

Kui dekaad tagasi matkale minnes eriti oma matkavidinate laadimise pärast ei pidanud muretsema (telefonidki kestsid vähemalt nädala), siis nüüd on häda suur: nutitelefonid on tavaliselt õhtuks tühjad ja lisaks võib kaasas olla digifotokaid, GPS-e, videokaameraid ja muid asju, mis kõik aplalt energiat tarvitavad ja päeva lõpuks oma varud ammendanud on.

Seega peab matkale minnes elektrist kaugele sattudes kaasa hankima vidinaid, mis seinakontaktita särtsu annavad. Ja selliseid vidinaid on päris palju, kuigi enamus neist võivad metsas suhteliselt hätta jätta. Eriti pirtsakad paistavad olema päikeseenergiat kasutavad laadijad, aga on ka teisi variante. Tuulegeneraatorit küll seljakotti ei pista, aga suurema päikesepaneeliga seljakott, mis päev läbi valguse käes või väntmehhanismid võivad aidata ka järgmisel matkapäeval asukohta määrata või telefoniga helistada.

Raamatuarvustus: Silmaringi reisijuht - Hiina wher2go 17.02.2012 23:54

Raamat, mis räägib riigist, kus elab 24 protsenti kogu maailma rahvastikust, peab olema mahukas nagu entsüklopeedia. DK "Silmaringi reisijuht" Hiina kohta ongi seda. Ja sisult on see ka põhjalik nagu entsüklopeedia - joonised, skeemid, kaardid, muidugi ka ohtralt pilte.

Pikk ülevaade ajaloost on vajalik nii turistile kui giidile, sest hiljem Hiinas ringi sõites põrkub igal sammul mõne suursuguse dünastia mälestusmärgile. Siiski algab raamatu tekst pisut naiivsevõitu stiilis. Umbes nii, nagu meil nõukogude ajal püüti püüdlikult ja veidi võltsilt halvustada kapitalistlikku korda. Seekord on Briti autorid üritanud sotsialistlikku korda näidata veidi samamoodi naivistlik-propagandistlikes toonides: õhk on käegakatsutavalt paks, vanamehed lennutavad vanamoodi lohesid, mis aga on tehtud supermarketi kilekottidest, neoonreklaamid kutsuvad lääne moodi tarbima, kuigi äärelinnades elatakse vaesuses jne. Aga siiski - raamat on asjalik ja põhjalik. 

Raamatuarvustus: Rooma reisijuht

Sellest on nüüd enam-vähem 18 aastat, kui viimati sai Roomas käidud. On huvitav lugeda, mis siis Roomas selle aja jooksul on muutunud ja mis liivlaste vanema Kaupo visiidi ajast ikka samaks jäänud. Aarne asetas lugemiseks lauale paksu, soliidselt kõvakaanelise "Rooma reisijuhi", mis selle kahtepidi ekskursiooni aitas läbi teha.

Loomulikult - üks kultuuriline reisiraamat, mis kohalikke hotelle ja söögikohti pikalt ei tutvusta, vaid rohkem ajalugu ja kultuuri mainib, peabki olema paks. Sest neil pikkadel lennu- ja bussireisidel jõuab kõik selle läbi lugeda. Ja vajalikesse kohtadesse järjehoidjad ning märkused panna. Lennufirmad küll oma pagasikaalude ja lisatasudega tahavad sundida pigem e-raamatut lugema, aga vana hea paber on ikka veel mugavam, kuigi ilmselt mitte enam kauaks.

Muidugi algab kõik Palatinusel, ühel seitsmest Rooma künkast, linna loonud emahundist ja legendist, mille iga giid infoahnetele turistidele Rooma-ekskursiooni esimestel minutitel alati ette vuristab. Ega ei saa ka raamatuski sellest ümber, kasulik on see uuesti meelde tuletada. Samas võib esimest korda Roomaga tutvuv turist jääda natuke abituna edasi lugema - kust ma peaksin alustama, kuhu sammud seadma ja millise teekonna valima? Kaarti raamatust ei leia. Mingi muu reisijuht peab ka näpus olema, kui linna avastama minna.

Route 66 Navigation Androidis - täiendatud reaalsus juhib kohale

Kevade lõpus Androidiga telefonidele erinevaid navigaatoritarkvarasid testides ei olnud vee Route 66 navigaatorit sellele platvormile saada. Nüüd on ja see muidu maailmas üsna kõrgelt hinnatud tee juhataja pani nutitelefoni-varianti sisse täiendatud reaalsuse, mis aitab kohalikku pilti kokku viia kaardipildiga. Route 66 Maps + Navigation on Android Marketis saadaval.

Kuidas see välja näeb? Ideaalis nii, nagu näha kõrvalolevalt promopildidlt. Päris-elus on see tehisreaalsuse sobitamine natuke keerulisem. Aga kohe kõigest järgemööda.

Kõigepealt - Route 66 räägib eesti keelt. Täielikult. Kõik on eestindatud, nii kaardid, menüüd kui nais- või meeshääl, mis kohale juhatab (need tuleb enne alla laadida). Hääl on üllatavalt kvaliteetne. Kaardid tavalised, Navteqi Tomtomi omad, aga kuna neid saab laadida otseajas, siis alati värsked. Muidugi on võimalus ka kaarte omale alla tõmmata ja telefoni salvestada enne reisi. Kuni 31 päeva on täisfunktisonaalsus tasuta, hiljem peab maksma üks kord "elu jooksul" ehk niikaua, kui seade kestab: 49.99 eurot. Tundub kallis, aga selle raha eest saab tõesti ka kõik - kogu maailma kaardid, liiklusinfo, kaamerainfo ja hääljuhtimisega navigatsiooni 80 riigis. 

Kukeaabitsaga taimi määramas

Kui juunis tutvustasime Eesti eluslooduse raamatut, siis seekord on käsil veel paksem ja põhjalikum ning vaid taimedele keskenduv Eesti taimede kukeaabits. Autoriks Toomas Kukk. 1250 taime, 1000 värvipilti ja taimede levikukaardid Eestis. Kukeaabits on akadeemilisem kui "Eesti elusloodus", aga omad eelised on mõlemil.

Akadeemilisem selles mõttes, et valik on tohutult suurem, kuid samas juttu iga taime kohta vähem ja see jutt on lakoonilisem ja teaduslikum. Raamat algabki kasutusõpetuse ja oskussõnastikuga, et selgeks teha, mis mõisteid bioloogid oma töös kasutavad.

Võrreldes "elusloodusega" on "kukeaabitsa" eeliseks levikukaardid ja joonistatud pildid, mis fotodest kohati ülevaatlikumad ja selgemad. Samas on "eluslooduses" huvitavaid rahvatarkusi ja seda, mismoodi üks või teine taim/loom inimesele kasulik või ohtlik võib olla.

Raamatuarvustus: Eesti elusloodus, teine trükk

Kogupere-looduseraamat on küll paks nagu entsüklopeedia, aga loodusesse minnes väärib siiski muu kraami kõrval kindlalt kaasavõtmist. Ligi 600st pildist sada on uue, teise ja täiendatud trükiga välja vahetatud ning raamatu lõppu on lisatud register ladina- ja eestikeelsete liiginimedega. Igatahes põhjustas see raamat kohe väljakannatamatu soovi kuhugi välja minna taimi ja loomi määrama.

Infoajastul on see raamat pisut vanamoodne. Nii trükitehnilise vormistuse poolest kui ülesehituse poolest. CD/DVD plaat ja korralik internetileht pabervariandi toetuseks oleks kindlasti ka hea, mõne aasta pärast on paljudele abiks samasuguse sisu järgi kergelt navigeeritav mobiilirakendus koos videote ja helidega (neid juba tekib). Aga vanakooli atlase moodi looduse välimääraja on kasuks ikka. 

Raamatuarvustus: Siin ja sealpool maanteed. Tallinn-Narva

"Siin- ja sealpool maanteed" on kuidagi tuttav nimi. Ja ongi nii - kunagi nõukogude ajal ilmus sellenimelisi raamatuid päris palju. Kuigi mu enda seljakotti kooli ajal läks "Kas tunned maad", on ähmaselt meeles ka midagi nendest maantee-reisijuhtidest. Amazonist võib praegugi leida müügil Võru, Rapla ja Valga rajooni "Siin- ja sealpool maanteed" reisiraamatuid. 2006. aastal ilmutas samanimelise sarja üksikraamatu Marko Kaldur trassiga Tallinnast mööda Piibe maanteed Tartusse. "Tallinn-Narva" on aga just müügile ilmunud ja kirjastus Solness lubab sama sarja ka pikemalt jätkata.

Tallinn-Narva on alustuseks hea marsruut. Peaaegu niisama oluline kui Tallinn-Pärnu. Kuid põhjarannikul tundub maanteeturistil tegemist rohkem olevat. Tee on pikem ka.

Asu Reisivarustus ja -kirjandus teemat jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.