Paljassaare poolsaar oli kunagi saar. Nii nagu paljud teised põhjaranniku saared, oli ka see asustatud rannakaluritega, siin käis meretagune elu ja õnneks sidus rahvast pealinnaga madal väin, mida sai heal juhul ka hobuvankritega ületada.

Nüüd on saar pealinnaga kokku kasvanud. Vahepealne militaarajastu on läbi, ka üheksakümnendate kauboiajastu on möödas ja vahepeal üsna rämpsune maatükk puhtaks saanud. Lindude pesitsuse ajal ei tohi suurelt teelt kõrvale kalduda, kuid näiteks talveajal saab lausa jäämatku ette võtta. Alloleval kaardil ongi osa teekonda jää ajal tehtud. Suvel ära seda proovi.

Huawei suvebaromeetri uuringutulemustest selgus, et mehed teevad endast rohkem pilte kui naised.

Uuringu viis uuringufirma Ipsos läbi 2017. aasta mais Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopa riikides 18-45-aastaste seas, kes on vähemalt viimase 24 kuu jooksul omanud ja kasutanud nutitelefoni. Uuringu tulemustest selgus ootamatult, et meestele, kellele meeldivad üldiselt innovatiivne tehnika, seadmed ning uued läikivad vidinad, teevad rohkem selfiesid kui naised, vastavalt 77% ja 69%.

Kui aega on napilt, näiteks mõni tund (nii nagu oli kunagi Looduse Omnilaevaga teel Aksilt Kerile), ei jõua saarel just palju vaadata. Samuti on igapäevase praami Wrangö liin selliselt sätitud, et ühe päevaga saarel ära käies ongi just parasjagu nii palju aega, et teha väike tiir koos söögipeatusega sadama lähedal ning ongi aeg tagasi laevale liikuda.

Siiski saab ka mõne tunniga paljud olulisemad kohad nähtud, et järgmine kord juba põhjalikumalt tagasi tulla.

Esimene peatus - Kelnase sadam. Siin seisab kai ääres ka kunagine Prangli põhiline ühendaja mandriga - postipaat Helge, mis sõidab vahest praegugi.

Ikka ja alati, kui juhtud rääkima oma Gotlandi-reisile minekust mõnele vanema generatsiooni inimesele, kisub jutt Gotlandi käiadele. Mõni soovitab veel otsida rannast liivakivitükk ja koju kaasa võtta, et nuge teritada. Kui aega on viis tundi, siis mööda randasid hulkuda ei saa ja käiavabrikusse ei pruugi ka jõuda, kuid see pole väga suur kaotus. Visby on nagu väike teemapark, ainult et päris. Pisike suvelinnake on rahvast täis ja vähese ajaga jõuab muinasjutulisele vanalinnale teha korraliku mõnusa tiiru.

Mandril on roostikuradadega kitsas peale Silma raja lühendamist. Hiiumaal on üks klassikaline sedasorti looduse õpperada siiski olemas. Või mitte päris Hiiu "mandril", vaid hiljutises merepõhjas Orjaku ja Kassari vahel, kus raske on praegu öelda, kustmaalt algab meri ja lõpeb maa.

Roostikurajal on siiski kindel maa kogu aeg jalge all - lai laudtee algab lambakoplist, kust viib väikese kaarega pika roostiku vahele, ronida saab rändrahnu otsa ja vaatetorni. Kes tahab, teeb veel väikese lisatiiru ümber kadakase metsatuka.

Matkarada on paras ühepäevaselt jalgrattaga läbi sõita, kui alustada normaalsel hilishommikul. Õhtuks oled Tallinnas tagasi. Pikkuseks ca 60-70 km, olenevalt sellest, kui kaugelt Tallinnast alustada.

Meie alustasime Smuuli tee ja Peterburi tee ristist. Hea koht kohe Maksimarketis varusid täiendada.

Nõmmeveskilt võib, nagu paljudest teistestki kaunitest paikadest, teele asuda kõigi nelja ilmakaare suunas. Euromatkarada jõuab Nõmmeveskile ida poolt ja läheb edasi Viru raba suunas, 2011. aasta kevadel käisime Nõmmeveskist põhja suunas ehk allavoolu ja siinkirjeldatud matkateekond läheb Valgejõe kaldaid pidi ülesvoolu ehk Valgejõe külani. Tuleb teist kallast pidi tagasi ka. Ehk siis Nõmmeveskile võib oma transpordivahendi jätta ja samasse kohta naasta.

Altja kandis on suviti turiste palju - nii üksikult kui bussitäite kaupa. lausa kruiisilaevatäite kaupa, kui on tuldud Lahemaa-ekskursioonile ühepäevasel peatusel Tallinnas. Oandu koprarada võib ka olla siis üsna rahvarohke, aga muidugi leiab ka vaiksemaid hetki. Neid hetki leida pole raske, sest rada on vaid mõne kilomeetri pikkune ja selle jõuab läbi käia kiirelt.

Koprad on vaatamata publikule alati mõned tammid Altja jõele teinud, sest ürgorus on selleks ideaalsed tingimused. Veevoolul pole kuhugi minna kui tammi taha kuhjuda, samamoodi kogunevad sinna kalad. Seda koprad ootavadki.

(Sisuturundus)

Kümneid aastaid tagasi olid aiad peaasjalikult aiasaaduste kasvatamiseks – populaarsed olid suured kartulipõllud, viljapuuaiad ja kasvuhooned. Täna on pilt veidi teine. Inimesed loovad enamasti iluaedu, kus oleks mõnus lõõgastuda, värsket õhku nautida ja pikast päevast kosutust leida. Selleks, et aed oleks rahu pakkuv paik, tuleb selle kujundamisel olla äärmiselt hoolikas. Sel korral räägimegi, mil moel maitsekat aeda kujundada.

Mis on aed ilma aiamajakeseta?