Sõidame ekskursioonile bussiga. Olgu siis suure või väikesega. Bussireisid ja lood bussiga matkamisest leiad siit.
Magasin, 1996. aasta kevad
Kaido Einama
"Palun, siin on teie dokument, ärge seda kaotage," ulatatakse Peterburi hotellis turistile paberitükk, kuhu on käsitsi kirjutatud tema perekonnanimi, hotell ja toanumber. See paber antakse hotellis passi vastu ja miilitsal on dokumente kontrollides asi klaar: turist.
Vana nostalgilise nõukogude aja järele õhates pole enam vaja lapata kollasekstõmbunud noorpõlvepilte.
Hundu Kroonika, veebruar-september 2000
Hundu
OK Jutukast
Nüüd siis sellest, kuidas ma geograafiaklassiga Põhjasaart uudistasin ja pisut mäge ronisin (hea küll - jalutasin. :)). Märtsikuu üheteistkümnendal päeval AD ä000 kell 8.30 pidi olema kooli juurest väljasõit… heee… :). Probleem aga selline, et kiwid kella ei tunne. Lühidalt - mina olin ainuke, kes 8.30 kooli väravas oli (isegi õpetajad tulid hiljem). Igatahes kell 10.00 (siiski samal päeval) hakkasime ära sõitma. Kolmes minibussis (~20 õpilast + kaks õpetajat + ühe õpetaja tütar).
Pühapäevaleht, elu, reede, rubriik "VOJAAZH" 1994.
Kaido Einama
Kui Pariisi mineku eel üritatakse väita, et enne sinnakanti rändamist tuleb ära käia Nuustakul, siis Prahasse sõitjale ei soovitata tavaliselt midagi. Kunagine "välismaa" sisaldas ju ka seda pealinna , mis jäi ühest "raudsest eesriidest" siiapoole ja sinna sai üsna väikese jõupingutusega tuusiku hankida. Sellepärast ei põhjustagi teekond Prahasse ambitsioonikaid hüüatusi a'la "Küll mul ikka veab!" ja "Ega ma teist korda siiakanti enam satu". Ometi on ka Praha koht, kuhu tasub minna. Kasvõi sellepärast, et
seal on palju vaadata.
Ükskõik, kus teid lennuki, bussi või rongi pealt maha pannakse, jõuate varem või hiljem oma eksirännakutega Karli sillale. Jess! See on midagi tõelisele turistile, kes hindab ajaloolisi väärtusi ja turismindusega kaasaskäivat sebimist. Inglased kutsuvad tuntud objekti Charles Bridge'iks, sakslased Karlsbrücke'ks ja tðehhid ise Karluv Most'iks. Ehitis on kaunistatud pühakute kujudega. Nende vahel-ümber sagib nii tðehhe ja mustlasi, kelle peamine huvi näib olevat turistidelt raha välja meelitada.
Päevaleht, 1994/95
Kaido Einama
Eestigi on seda tugevalt tunda saanud. Pariisi hingust
nimelt. Pakitakse kohvreid, ajalehekuulutustest otsitakse
odavamaid reisihindu metropolide metropoli reisimiseks.
Minnakse lennukiga, bussiga, hääletades.
Kohale jõutakse pisut pettununa — kas kogu läbielatud vaev tasus seda ära? Tänaval kõnnib inimesi, nagu Tallinnaski, ei ole mingeid müstilisi olevusi, elegantseid linnaelanikke, luksust armastavaid daame ja härrasid.
Linke:
Olulist:
- Varssavi rahvusvaheliselt lennuväljalt on kesklinna 8 km, transport takso või liinibussiga
- lubatud kiirused asulates 60 kmh, maanteel 90 kmh, kiirteel 110 kmh
- riiklikud puhkepäevad: Uus Aasta, Lihavõtted (2 päeva), Corpus Christi, 22. juuli - rahvuspüha, 1. november - hingedepüha, Jõulud
- Turisti-info Varssavis: pl. Zamkowy 113, tel. 270 000
Pühapäevaleht, 16.12.1995
Äripäev, Puhkepäev, 1. detsember 2000
Tõnu Tender, Tartu Ülikool
Kuidas Marimaale pääseda?
Marimaale sõitmise hind jääb alla kolme tuhande krooni. Hinna sisse mahub viisa, tervisekindlustus, sõit bussi ja rongiga edasi-tagasi, ööbimised hotellides ning söömised kolm korda päevas nii Marimaal kui Vana-Irboskas. Marimaale sõitmiseks on vaja esmalt jõuda Moskvasse. Sealt edasi lähevad rongid Joðkar-Olasse.
Venemaale sõitmisel tuleb arvestada, et ühed hinnad on Venemaa kodanikele, teised, kümme korda kõrgemad, välismaalastele. On hea, kui sealpool leidub sõpru-tuttavaid, kelle abil saab sõidu hinda allapoole suruda (st Venemaa kodanikele mõeldud teenuseid kasutada).
Puhkepäev, 1. september 2000
Kaido Einama
Ajal, mil meil tuhanded sääsed jultunult puhkavaid kehasid ründavad, käivad turistid Leedu kuurordis kahjurõõmsalt vaatamas, kuidas sääsk miljoneid aastaid tagasi merevaigu sisse kinni jäi.
Linke:
Pühapäevaleht, 1997
Gunnar Press
Kümme aastat tagasi vaatas eestlane Jugoslaaviat ohates — oleks ka Eestil nii palju vabadust. Reisile pääsenud õnneseened rääkisid kaubaküllusest ja kiitsid lahkeid võõrustajaid. Tänaseks on Eesti prii, Jugoslaaviast aga järel vaid riismed.
Linke:
Päevaleht, Vojaaž, 1994.
Kaido Einama
Odav bussireis Euroopasse on mõnus. Kohati isegi mõnusam, kui tippklassi kõigi mugavustega reis. Eriti, kui sattuda mõnesse turistide metropoli, näiteks Roomasse. Sellisel juhul ei piisa organiseeritud ühiskülastustest tähtsamate vaatamisväärsuste juurde. Liigne organiseeritus reisil on isegi ebameeldiv, sest paratamatult on tekkinud mitmesugused tavad ja reeglid, kuidas üht või teist vaatamisväärsust välismaalastele esitatakse (et ikka kõik aru saaksid ja tekiks mingi stereotüüp). Turist "vormitakse" mingi standardi järgi.
“Kui armastad, armasta leegitsedes.
Kui vihkad, siis vihka kirka välgatusena.
Kui pidutsed, tee seda nagu argipäeva ei tulekski.”
Krista Dudarenko
Reisijututoale
Copyright 2026. All rights reserved
Designed by Zymphonies
