Bussireisid

Krista Dudarenko

Reisijututoale

Lõuna- Itaalia erineb maa põhjaosast oluliselt- selle veendumuse tekkeks ei kulu kuigi palju aega. Maastikupildis hakkavad silma küpressid ja viinamarjaistandused, seevastu pooleliolevad majad ja üldine korrapäratus annavad tunnistust, et majanduslikult on piirkond maa põhjaosast tunduvalt maha jäänud.

Krista Dudarenko

Reisijututoale

Rooma.

Igavese Linna esmaavastajad, külastame hakatuseks küllap iga turisti kohustuslikku programmi kuuluvaid vaatamisväärsusi Colosseum, Foorum, Veneetsia väljak, Traianuse turuhooned ja Kapitoolium.
Piazza Navona on kahtlemata üks Rooma kenamaid väljakuid: ovaalsel platsil seisavad koguni kolm purskkaevu, milledest tähendusrikkaim on vahest keskmine, Jõgede purskkaev. Vetevoogude keskel kehastavad allegoorilised figuurid maailmajagusid ja jõgesid. Just Navona väljakult saame täiendust kodusesse pildigaleriisse- siin müüakse akvarelle saapamaa tuntuimate paikadega ning need momendid pakuvad ohtralt äratundmis- ja meenutamisrõõmu.

 

• Hotelli broneerimine Gibraltaril
• Valuutakonverter: ESP ja GBP kursid täna

•  Gibraltari pildid

Raha: inglise nael, hispaania peseeta 1GBP=19EEK, 1ESP=0,1EEK loo ilmumise ajal

Hinnad: Bensiin Super 4.20EEK Shoti viski 45EEK Postkaart 5EEK Praad 60EEK

Pühapäevaleht, 1996 september Kaido Einama

Kuus ja pool ruutkilomeetrit kaljut Gibraltari väina Euroopa–poolel on ihaldusväärne paik. 440–meetrine kalju, mille alles hiljuti turistide hordid avastasid, on maiuspala olnud kõikidele maailmavallutuslike plaanidega suurriikidele. Praegu kuulub maatükk inglastele ja ahvidele. Inglased Gibraltaril peavad eestlasi rohkem "valgeteks inimesteks" kui näiteks naabreid hispaanlasi.

Linke:

Päevaleht 1995
Kaido Einama

Olete sattunud Lõuna–Euroopasse. Selja taga on maailmalinnad Pariis, Rooma või Ateena, ära tahaks aga käia ka kuumal maal Hispaanias. Teel aga on raha üle jäänud, sest eestlase jaoks kallid riigid ei ole kutsunud just suuri oste tegema. Tõustes bussi või sõiduautoga Püreneede käänulisi teid pidi ülespoole, avastate peagi omapärase koha – väikeriigi, mis oma suuruselt ehk isegi Eesti kõrval väike tundub – Andorra. See on koht, kus on samal ajal nii Prantsusmaa kui ka Hispaania kultuuri mõjutusi — rohkem on siiski tulnud läänenaabritelt – Hispaania kõige Prantsusmaa–poolsemalt rahvalt kataloonlastelt. Ja suhteliselt odavad poed, mis viivad hetkeks tasakaalutunde, ahvatledes ostma eelkõige just tohutul valikul mitmesuguseid tehnikakaupu.

Linke:

Päevaleht, Vojaazh, juuli 1994. Aarne Ruben Kaido Einama
• Hiiumaa turismipäevad •

Mõnikord tundub, et Eestil ongi ainult üks suurem saar – Saaremaa. Teistest on kuulda üsna vähe, välismaised turistidki kipuvad enamasti sattuma Kuressaare kanti. Seda ebaõiglust püüdsidki hiidlased 7.–9. juulini kestnud Hiiumaa turismipäevadel leevendada. Üle tüki aja toimus ka Hiiumaal üritusi, mis meelitasid ligi kaugemaid külalisi. Kuigi saarele oodatakse rohkem turiste sealse majanduselu elavdamiseks, ei taheta samas liiga rohkearvuliselt reisijaid kohale meelitada, et see muud elu häirima ei hakkaks. Turismipäevadel otsitigi optimaalset lahendust turismi arendamiseks Hiiumaal.

Juba kaheksandat aastat korraldab Saaremaa Matkaklubi matka-reise Norra Kuningriiki. 1994 aastal toimus esimene läänepoolne reis ja nimelt Kesk-Norrasse, mis kujunes katsumuseks nii grupi- kui ka bussijuhtidele.

Seal on ju tegemist tõeliste mägiteedega, mis panevad proovile nii bussijuhi närvid kui ka bussi võimsuse ja pidurite vastupidavuse. Reisi pikkuseks kujunes siis 10 päeva. Teisel aastal kestis reis juba 14 päeva ja selle ajaga tegime Kesk-Norrale ringi peale, läbides bussiga kõrgeid mägipiirkondi, trügides metsapiirist tükk maad kõrgemale igilume ja jää piirkonda. Siis läbis grupp matkajaid meie hulgast ka mägipiirkonna, sealhulgas Skandinaaviamaade kõrgeima mäetipu Galdhoppiggeni ning kohtus bussirahvaga kokkulepitud linnas õigeaegselt ja õnnelikult. Nüüd juba 7-aastasele kogemusele toetudes võtsime sel aastal plaani veeta 12 päeva (koos sinna ja tagasisõiduga) Põhja-Norra mägipiirkonnas.

23. aprillil ehk Eesti rahvakalendri järgi Jüripäeval tähistasid kataloonlased oma pühaku Saint Jordi päeva. Kevadpühad said üheks etapiks Kataloonia iseolemise eest võitlusel. Fiesta toimus linnatänavatel koos demonstrantide loosungite ja lendlehtedega, mis kutsusid üles võitlema hispaania–keelelise imperialismi vastu. Tuttav tunne, kas pole? Mõne aasta eest olime ju Eestis samasugusel võitlusel suure idanaabri vastu.
Kataloonia asub Hispaania idaosas, Andorra külje all.