Jüripäev Barcelonas

Sagrada Familia. Foto: Kaido Einama

Päevaleht, 1995
KAIDO EINAMA
Barcelona–Tallinn
• Kataloonlaste tagasihoitud iseseisvuspüüded •

23. aprillil ehk Eesti rahvakalendri järgi Jüripäeval tähistasid kataloonlased oma pühaku Saint Jordi päeva. Kevadpühad said üheks etapiks Kataloonia iseolemise eest võitlusel. Fiesta toimus linnatänavatel koos demonstrantide loosungite ja lendlehtedega, mis kutsusid üles võitlema hispaania–keelelise imperialismi vastu. Tuttav tunne, kas pole? Mõne aasta eest olime ju Eestis samasugusel võitlusel suure idanaabri vastu.

Kataloonia asub Hispaania idaosas, Andorra külje all.

Kataloonlastel on oma keel ja oma rahvustavad, ajalooliselt on nad olnud seotud Hispaania ülemvõimuga.

Infoagentuurid ei ole Katalooniast ja kataloonlaste iseseisvuspüüetest eriti rääkinud. Separatism on rahvusvahelistes massiteabekanalites uudiseks, mis võib õhutada teisigi väikerahvaid oma "suurest vennast" lahku lööma. Kui pommid ei plahvata ja inimesi ei tapeta, on väikesed rahvad oma nõudmiste ja aktsioonidega maailma avalikkusele märkamatud.

Kataloonlased on uhked, heleda peaga ja pikad

Barcelona tänavapildis kohtab läänepoolse Hispaaniaga võrreldes rohkem pikakasvulisi ja heledapäiseid inimesi. Nad ei ole turistid, vaid kohalikud elanikud, kes nimetavad end kataloonlasteks.

Sealkandis on elanud ka sellised originaalsed ja ebatavalised inimesed, nagu Dali, Picasso, Gaudi jt. Nendelt on Kataloonia pärandiks saanud huvitavaid linnaparke, kunstiväärtusi, huvitava arhitektuuriga maju (Dali muuseum, sajandi ehitiseks kutsutud katedraal Sagrada Familia) ja palju muudki. Barcelona tähtsaimal väljakul asub ka tuntud meresõitja ja maadeavastaja Kolumbuse monument. Ameerikat esimesena näinud hispaania kapten osutab sõrmega Läände, kus Euroopa emigrandid on hõivanud terve mandri.

Kataloonlasedki tunnevad selles oma osa, sest kolmeks suureks Kataloonia mereks kutsutakse sealkandis Vahemerd, Kariibi merd ja Atlandi ookeani – neid veekogusid, mis olid Kolumbuse suurel avastusretkel kõige tähtsamad. Jüripäeval kingitakse lilli ja raamatuid Barcelonas on kombeks Jüripäeval üksteisele kingitusi teha.

Barcelona kuulsaim vaatamisväärsus, gaudi projekteeritud Sagrada familia katedraali ehitus.Mehed kingivad naistele lilli (tavaliselt ühe punase roosi, aga võib ka rohkem), naised meestele raamatuid. Selleks on linna peatänaval La Ramblal (hispaanialiku kultuuriga linnades on alati peatänavaks La Rambla) avatud suur turg, kus ohtralt raamatulette ja lillemüüjaid. Inimesed kogunevad sel kevadisel päeval lihtsalt linnatänavatele ja naudivad Barcelona peaaegu alati päikesepaistelist ilma.

Eestlasi teeb kindlasti kadedaks teadmine, et aasta keskmine temperatuur on sealkandis 18 kraadi üle nulli. Tänaval tegeldakse Jüripäeval kõikvõimalike meelelahutustega. Võib kohata tänavatantsijaid, pantomiimiteatrit, avatud on suur lõbustuspargi sarnaste funktsionidega lastekeskus. Peetakse pulmi. Seda perekondlikku sündmust jääb kirikute ette meenutama tänavakividele pudenenud riis, mida loobitakse pruutpaaridele pärast laulatust. Jüripäeval võib juhtuda ootamatuid asju.

Ühe lõbustuspargi väravas toimus näiteks järgmine lugu: noormees seisis lillekimbuga, millesse oli pikitud viljapäid ja korraga astus tema juurde tundmatu neiu. Ta küsis vist, kas lilli pole kellelegi kinkida, noormees noogutas esialgu, sest arvatavasti oli ta kedagi oodanud ja teda polnud tulnud. Pärast hetkelist kõhklust ulatas lootusetu ootaja kimbu küsijale. Edasi mindi juba koos – võib–olla raamatut ostma?

Lillemüüjad

Neid kohtab kõikjal, kõige rohkem aga kindlasti peatänaval La Ramblal. Nad on nii mehed kui ka naised, kuid kummastki ei õnnestu meessoost kodanikel Jüripäeval niisama mööda hiilida. Lilledeta mehi hakkavad lillemüüjad jälitama, kuni veenduvad, kas kliendil on plaanis lilli lõpuks osta või mitte. Kui "ohver sulab", saab ta buketi rooside ja viljapeadega.

Lipud, lendlehed ja loosungid

23. aprillil olid majade rõdudelt ja akendelt alla riputatud Kataloonia rahvuslipud, millel on 4 punast ja 5 kollast triipu. Lipud lehvisid ka nende kataloonlaste käes, kes astusid sel päeval välja hispaania keelelise imperialismi vastu. Hommikul vara oli linn üle puistatud lendlehtedega, tänaval võis näha ringi luusimas politseid. Peatänav oli liikluseks suletud, et inimesed saaksid seal rahulikult jalutada ja meelt avaldada. Loosungitel nõuti Hispaania konstitutsioonist Kataloonia keele ahistamise kõrvaldamist. Sõjakooli ette oli lilledest laotud hiiglaslik sõna "PAU".

Pau on kohalik kaitsepühak, kes peab rahvast halva eest kaitsema. Kas ka keelelise imperialismi eest, seda näitab aeg. Jüriöö on rahulik Võiks arvata, et miitingute ja meeleavaldustega alanud Jüripäev kasvab öö saabudes üle Vahemere rannikul märgutulede süütamiseks ja suuremaks mässuks. Rahulikud kataloonlased aga suundusid hoopis kultuuriüritustele – teatrisse, kinno (mis on väga populaarne ajaveetmiskoht) või kohalikku Moulin Rouge'i, mille katusel pöörleb (sarnaselt Pariisi originaalile) tuledes särav tuuleveski. "Märgutuled" süüdati ainult linna keskel asuvate purskkaevude otsas.

Paari tunni jooksul õhtul lasti linnarahval ning turistidel vaadata fantastilist valgusemängu, kokkuhoidlik linnavalitsus aga kauemaks ajaks vett ja energiat raisata ei raatsinud. Järgmisel päeval võis end välja elada härjavõitlusel.

Asukoht

41.3850639, 2.1734035

41.3850639 2.1734035

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.