Laevareisid

Ehkki merel raiuvad praegu laevadele läbi rüsijää teed jäälõhkujad, on kevadiseks merereisihooajaks hakanud laevareisipakkujad juba valmistuma. Täpsemalt vanalaevade omanikud, kes on vastava turisminduse koondanud ühe veebilehe alla: http://www.historicships.ee/.

Vanade laevadega on kruiise juba varemgi tehtud, tuntuim alus arvatavasti on juuresoleval pildil nähtav kaljas "Iris". Kuid Eestis on haruldasi laevu veelgi - näiteks suurim mootorpurjekas, kolmemastiline "Ernst Jaakson" puhkab Hiiumaal Sõru sadamas. Paraku veel temaga merereisile minna ei saa, kuid saab teha ekskursiooni Hiiumaal ja Sõru puulaevade restaureerimiskeskuses.

Äripäev, Puhkepäev, 12. august 2005

Kaido Einama

Vt ka pilte galeriist

Militaarminevikku meenutavad Osmussaarel laevavrakid ja vanad miinikestad, samas saab seal harrastada ka ehedat loodusturismi.

„Siia mahub veel mõni,” näitab kapten kaluripaadist ümber ehitatud reisipaadis kohti kätte kail seisjaile. Looduse Omnilaevaks saanud alusel otsivad paremaid nõjatumisvõimalusi kümmekond Looduse Omnibussi turisti.

Olime taas Reisijututoa väikese kambaga Looduse Omnibussis ehk siis nii omnibussides kui omnipaatides. Saime peale kolmandale bussile.

Vaata pilte ka galeriist.

Ühte Omnibussi kõik siiski jälle ei mahtunud, sest ilm oli ilus ja eelmise päeva hilisõhtul registreerus reisile veel 20 usinat viimase hetke soovijat. Õnneks oli korraldajal varuks varubuss (kolmas lausa), nii et kõik mahtusid lahedalt ära ja maha ei jäänud keegi.

Visioon, November 2003

Ajal, kui Concorde´id lõpetavad lende ja õhulend üldse turvanõuete tõttu aina kallimaks ja vaevanõudvamaks läheb, tuleb maailmameredele uus, kõigi aegade suurim ja luksuslikeim kruiisilaev Queen Mary 2. Titanicu marsruudil seilab praegugi maailma suurim kruiisilaev Queen Elisabeth 2, mis on ühtlasi ka ainus lennuliiklusele konkurentsi pakkuv transpordivõimalus üle Atlandi õhku tõusmata. Laev pole kiiretele inimestele, samuti pole mereretk kokkuhoidlikele mõeldud: kalleimad Penthouse-tüüpi kajutid laeval maksavad ligi kahenädalaseks kujuneval luksusreisil napilt alla miljoni krooni.

Äripäev, Puhkepäev, 10.10.2003

Ain Alvela

(Täispikk versioon)

Kasulik teada

• Kreekas kehtib Eestiga sama aeg
• rahaühik euro
• Androse saarel elab 10 000 inimest
• saare keskus – Andros (Hora)
• pindala: 373 km²
• saarel on 15 hotelli, kolm muuseumi, neli kloostrit
• ööpäev hotellis: 60–70 eurot
• ööbimine eramajas: 20–40 eurot
• muuseumipilet: 3 eurot
• reisija praamipilet Rafina sadamast Gavrio sadamasse Androsel: 5,30 eurot
• motorolleri rent: keskeltläbi 30 eurot päev
• piirkiirus:
  • asulas 50 km/h
  • asulavälistel teedel 90 km/h
  • kiirteedel 120 km/h
• lubatud alkoholisisaldus juhi veres 0,8 promilli

trahv foori punase tule eiramise eest üle kahe korra suurem kui joobes juhtimise eest (vastavalt 165 ja 80 eurot)

Linke:

• valuutakonverter: ESP kurss täna
• Online veebikaamerad Hispaanias
• Transmediterranea laevad Mallorcale
• PM 1996: Mallorca reisikiri
• Postimees 1999: Mallorca reisikiri
• Mallorcaweb
• Balearics Guide
• Vaata ka reisijututoa Hispaania albumit

Rannad

Liivarannad asuvad põhiliselt saare lõuna- ja idaosas. Playa de Palma rand on 5 km pikk.

Söök

Kolmekäiguline lõuna 80 kr, eelroad 40-90 kr Kvaliteetvein al. 80 kr, lauaveinid al. 20 kr

Transport

Transmediterranea laevad, sinna ööbimisega kajutis ca 12000 peseetat, tagasi kiirlaevaga 3,5 h ca 9000 peseetat

Mida vaadata

Raekoda Piiskopi palee, Almudaina palee, Araabia basseinid (a la saun), Katedraal, Mallorca muuseum, Hispaania Küla, Genova koopad.

Vojaazh, 1.06.1995.

Kaido Einama
• Uurimislaeva "Livonia" maailmareis •
Planeeri oma Antarktise-reis

"Päevalehe" reisirubriigi "Vojaazh" lõpetab Eesti
uurimislaeva "Livonia" maailmareis Antarktisesse, pardal
36 turisti ja 24 meeskonnaliiget. 39000 meremiili meresõitu, mis on sama pikk, kui kaks korda ümber maailma, kestis 227 päeva.

"Livonia" kapteni teadusabi VELLO PARKi jaoks polnud
reis lõunapoolkerale esimene sinnakanti sõit. Ta on
15 aastat mööda saatnud Antarktise uurimisjaamades,
mõõtnud 85–kraadist pakast ja ujunud India ookeani –1,5
kraadistes lainetes. Reisil oli tal võimalus taaskohtuda
inimestega, kes võivad end julgelt nimetada maailmaränduriteks.
Selle seltskonna kohtumispaigaks on Antarktika.