Jalgsimatkad

Mõnikord juhtub, et Naissaarele laevaga, purjekaga, paadiga või aurikuga saabudes on vaid mõni tund ringivaatamiseks. Kuhu minna, mida teha? Reisijutud.com annab nõu, kuidas paari tunniga saarel ära käia, ilma et hingeldama võtaks.

Ise käisime Naissaarel Looduse Omnibussiga ja aurikuga "Katharina". Aega oligi kaks tundi. Siis pidi sadamas tagasi olema.

Põhjatippu selle ajaga ei jõua. Isegi kiirelt kõndides läheb sinna ja tagasi aega kolm-neli tundi. Muidugi võib kolada ka sadama lähedal keskrajal, aga see pole nii huvitav. Taani kuninga aed ja miinilaod mahuksid selle aja sisse, aga miiniladudes pole miine ega eriti ka ladusid enam.

Üle jääb Lõunarada.

Helsingisse minna on lihtne. Astud laevale, istud paar tundi mõnes kohvikus või Rootsi lauas ja oled kas Länsisatamas või kesklinna sadamas. Mida edasi? Stockmann, Forum, Esplanaad, raamatupood ja mõni kohvik katedraali lähedal Aleksanterinkatul?

tegelikult kõlbab helsingi väga hästi ka jalutada. See on parkide linn, mille rohelisi alasid ühendavad jalgrattateed. Võid Läänesadamast jalutada kesklinna ja sealt Finnlandiatalo tagant algavaid parke mööda ikka põhja poole. Lõbustuspargid, loomaaed, meremaailm, rannapromenaadid - kõik need saab läbi jalutada ja ola õhtuks sadamas tagasi ilma taksot või ühistransporti kasutamata.

Ja inimesed on helsingis hulga rõõmsamad. Kui oled kaua mornide nägude keskel Tallinnas olnud, on tervendav natuke aega Helsingi parkides jalutada.

KAIDO EINAMA

Paukjärv on Põhja-Kõrvemaa üks tuntumaid kohti. Hea meditatsioonmatka saab teha just sealkandis Paukjärve juurest üle Kõnnu Suursoo ringiga Tammsaare metsavahikoha kaudu tagasi Kaksiksilla parklasse. Kuid on ka teine tee. Lihtsam ja lühem. Kokku 7,8 km. See teekond algab Kaksiksilla parklast Soodla jõe ääres ja läheb esialgu otse Jussi järvede poole.

Eksida pole eriti võimalik, sest viit suunabki Jussi järvede telkimisala suunas. Kui aga oled tõusnud selle tee pealt (pärast teeviita) juba oosiharjale, pane hoolega tähele, kust tuleb ära pöörata vasakule, oosiharja peale. Siis on edasi jälle lihtne - samm vasakule, samm paremale ja oled 45-kraadisel nõlval, kust saab vaid alla veereda. Ära veere - hoidu ikka jääaja moodustatud oosiharjale.

Matkata võb rabade ja laugaste vahel, mägedes, jõgedel ja merel. Alati muutub asukoht horisontaalselt. Seekordne nn matkarada aga horisontaalis suurt asukohta ei vaheta, tõusta tuleb tippu. Pikkus on edasi-tagasi vaid veidi üle 120 meetri, aga arvestades seda, et liikumine kulgeb enamasti vertikaalsuunas, on Oleviste torni vaateplatvormile tõus matkaraja nime väärt.

Alustada tuleb (aprillist oktoobrini) Oleviste kiriku peasissekäigust sisenedes vasakule jäävast kassast. Pilet on paar eurot.

Aegviidu põhjaosas on küll jalgrattaga hea pikemaid tiire teha, kuid aeglase matka jaoks, eriti kevadel, kui kõik tärkab, sobib ka jalgsimatk. Nii on aega iga ülast, nurmenukku, kullerkuppu, maasika- ja murakaõit passida ning vaikselt istudes ka mõnd looma märgata.

Vahikülas on alati hea vahtida, kuidas Vääna jõgi kitsast paekivikraavist pahinal väikesest astangust alla voolab, aga sealt saab ka pikema matka ette võtta. Vääna jõgi sukeldub peale väikest langust kõrgete kallastega kanjonisse ja kulgeb käänuliselt madalate luhtade ja järskude nõlvade vahel. Aeg-ajalt ulatub üle jõe mõni langenud puu, millega saab teekonda lühendada.

Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril kõigil Eesti terviseradadel toimunud sportlik rekordiüritus „Eesti Terviseradadel ümber maakera” püstitati uus rekord. Kõigi osalejate poolt läbitud kilomeetrite kogusummast 112 940km saadi kokku enam kui kaks ja pool ringi ümber maakera.

SA Eesti Terviserajad juhataja Jaak Teppani sõnul tõestas eilne liikumisrekord, et eestlaste seas on värskes õhus sportimine väga populaarne, aga loomulikult aitas rekordi sünnile kaasa ka hea talveilm. „Tervisekilomeetreid registreerisid eile 11 249 tervisesportlast kõikidest maakondadest ning pea kõikidelt terviseradadelt üle Eesti. See on kinnitus rahvaspordi jätkuvale tõusutrendile,“ sõnas Jaak Teppan.

Sel pühapäeval, 24. veebruaril oodatakse kõiki Eesti terviseradadele, et tähistada Vabariigi aastapäeva sportlikult ning osaleda rekordiüritusel „Eesti Terviseradadel ümber maailma“.

Tervisesporti tunnustaval üritusel liidab SA Eesti Terviserajad kokku kõikide osalejate poolt suusatades, joostes, sörkides või kõndides läbitud kilomeetrid ja arvutatakse välja, mitu korda saaks nende kilomeetritega maakerale tiiru peale.

Aasta oli siis 1995, kui Reisijutud.com esimest korda Öördi järve ääres käis. Polnud siis laudteed ega midagi, sandaal jäi vabalt turba sisse kinni ja kadus.

Nüüd on metsasiht endiselt alles, aga järve ääres on ka jupp laudteed ja ujumisplatvorm. Silt hoiatab, et vesi on madal, pea ees ei tasu sisse karata. 

Edasi-tagasi kulub kuskil 2 kilomeetrit. Tee pole pikk. Matkaraja boonuseks on ülim eraldatus, ohuks kevadine üleujutus - raja alguses olev onn satub siis vetevalda. Sellepärast on matkaonni ees olevad pingidki ketiga maa külge aheldatud.

Paunküla veehoidlat teavad kõik, kes Tallinnast Tartusse sõitnud. Peale Koset ja enne Ardut see vasakul pool ongi. Aga seda, et veehoidla uputas osaliselt Paunküla mäed ja voored, mis kulgesid pikalt nii siin-kui sealpool uut Tartu maanteed, seda arvatavasti teavad vähemad.