Hotellibroneering Pekingis. Hiina on maailmariigiks tõusev maa. Hiina majandus kasvab, rahvas rikastub ja lisaks rikkalikule kultuurile tuleb Hiinast peagi ka kogu meie uus tehnika.
Enne looduse (ja majanduse) jäätumist mõned lingid. Nii iseendale kui teistele.
Shanghaisse saab lennukiga, Helsingi kaudu. Lennuk väljub iga päev. Tallinnast 11:40, kohal 8:20.
Tegemist on 16 miljoni elanikuga hiigellinnaga, seega ei maksa oodata, et lennuk teid kesklinna maha paneb. Eurooplased maanduvad reeglina Pudongi rahvusvahelisse lennujaama, mis asub 40 km linnast. Lennujaamast saab edasi rongiga - kiirrongiga, mis kihutab üle 400 km/h ja väljub iga 15 minuti järel. Metroojaama jõuab kiirrongiga alla kümne minutiga. Takso läbib sama vahemaa kuni 40 minutiga.
Ühistranspordipilet maksab 30 kohalikku raha ja sellele tuleb laadida transpordiks vajalik summa, mis kontaktivaba RFID tehnoloogia abil ühistransporti sisenedes maha minema hakkab.
Kirjastusel Valgus on ilmunud raamat Hiina ajalugu.
Raamatus käsitletakse Hiina ajalugu alates esiajaloost kuni Deng Xiaopingi ja kommunismiajastuni. Hiina ajaloo võtmeperioodideks jagamise teel antakse põhjalik ülevaade selle keerulise ja mitmepalgelise tsivilisatsiooni pöördelistest sündmustest ning arengusuundadest. Lisaks valitsejate tutvustamisele heidetakse pilk ka Hiina riigikorralduse eripärale, suhetele naabritega, kokkupuudetele Läänega, rahva eluolule ja omanäolisele kultuurile. Raamat aitab mõista, kuidas Hiinast on saanud üks maailma mõjuvõimsamaid riike.
Foto pärit: GRIENGLISH.com
Tegemist on märkmetega enda jaoks, mis hiljem täienevad peale saatkonnas käiku. Ehk läheb teistel ka vaja.
Hiina saatkonna kodulehelt väga palju viisataotluse kohta ei leiagi. Leidsin küll konsulaarosakonna lahtiolekuajad, aga muud eriti midagi.
Konsulaarosakond on avatud 14:00 kuni 17:00 igal teisipäeval ja neljapäeval v.a pühad.
Hiina lubab turiste aina rohkem ringi liikuma ja see on teinud selle riigi üheks kiiremini kasvavaks turismipiirkonnaks. Päris igale poole siiski veel ei saa – on endiselt piirkondi, kuhu turistid saavad vaid keerulisi bürokraatiakadalippe läbides või ei saa üldse.
Näiteks tuleb Tiibetisse minnes peab taotleda eriluba, juhukülaline võib riskida võimudele vahelejäämise ja trahvidega koos riigist väljasaatmisega.
Hiina muinasajast pärit pealinn Peking on üle 3000 aasta vana ja säilinud on ka väga vanu ehitisi linna algussajanditest: iidsete dünastiate losse ja terrakotakujukesi.
Hong Kong on 1. juulist 1997 ametlikult Hiina osa ja tema ametlikuks nimetuseks on Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond. Varem oli ta Briti asumaa.
Praegugi üsna iseseisvat elu nautiv piirkond jätkab majanduslikku õitsemist ja turitsidevoolgi pole katkenud või isegi mitte vähenenud sellesse ülitihedalt asustatud piirkonda.
1 092 ruutkilomeetril elab üle 7 miljoni elaniku, neist 95% on hiinlased.
Turisti jaoks on silmatorkavaim vaatamisväärsus Hong Kongi kesklinna "kilukarbisiluett" üle lahe. Õhtul kella kaheksa ajal pakutakse tasuta valgusetendust pilvelõhkujatel.
Kindlasti tuleks selle raamatu lugemine kasuks enne Hiina külastamist.
Raamatus käsitletakse Hiina ajalugu alates esiajaloost kuni Deng Xiaopingi ja kommunismiajastuni. Hiina ajaloo võtmeperioodideks jagamise teel antakse põhjalik ülevaade selle keerulise ja mitmepalgelise tsivilisatsiooni pöördelistest sündmustest ning arengusuundadest. Lisaks valitsejate tutvustamisele heidetakse pilk ka Hiina riigikorralduse eripärale, suhetele naabritega, kokkupuudetele Läänega, rahva eluolule ja omanäolisele kultuurile.
Kohad, kuhu turistid parem ei lähekd, on üles loetletud Blacksmithi instituudi värskes uurimuses: maailma 10 kõige enam saastatuimat paika.
Kirjutavad Boingboing ja instituut ise.
Nagu arvata võib, leiab mõned ka endise N Liidu mõõtmatutelt avarustelt.
Copyright 2026. All rights reserved
Designed by Zymphonies
