Gröönimaa

Roheline saar.


Gröönile meeldibki poolik iseseisvus

Päevaleht, 21. juuni 1998

REIN SIKK
Nuuk-Kangerlussuaq-Tallinn

“Kui komistad lennukitrepil ja murrad jalaluu, hakkavad innuiidid südamest naerma,” selgitas 32 aastat Gröönis elanud Ole Oxholm saarerahva ja eurooplaste mõttelaadi erinevust. Kaheksa aastat grööni kultuuri Põhjalasse eksportinud Oxholm jätkas: “Innuiidid ei naera kahjurõõmust, nad on südamest õnnelikud, et murdsid üksnes jalaluu, mitte aga kaela.”

Jäämüts poolunes saurusena wher2go 10.04.2003 22:17

Eesti Päevaleht, 14. juuni 1998

REIN SIKK
Kangerlussuaq–Kopenhaagen–Rakvere

Loodusimena pole Grööni mandrijääle võrdset. Miljardid tonnid aastatuhandete vanust jääd liigub ja häälitseb mudalaamas lesiva poolunes saurusena. “Kui sa enesetapja pole, siis ära roni ligemale,” hüüdis võimsa dÏiibi roolist Jim Hufsey, USA Kangerlussuaqi lennuväebaasist Gröönimaale maha jäänud mees, kes nüüd huvilisi mandrijääle sõidutab. Hetke eest oli Jim oma masina poolesaja meetri kõrguse jäämassi veerde keeranud, nüüd kibeles lahkuma. Kunagi ei tea, millal ülalt pudenev majasuurune jäätükk auto lömastab.

Grööni keel ei löö läbi

Grööni pealinna Nuuki valitsusasutused on taanikeelsed

Eesti Päevaleht, 11. juuni 1998

REIN SIKK
Nuuk-Rakvere

Inussutissarsiorsinnaajunnaarallaarnersiutaarukkallartariaqaleraluarnersoq-una? on pikim gröönikeelne sõna, mis oma 77 tähega pretendeerib ka maailma pikima sõna tiitlile. “Ma mõtlen, kas me ei peaks sellelt inimeselt ära võtma ajutise töövõimetuse eest saadavat pensioni,” selgitas sõna sisu Nuuki lastekirjanik ja kooli-õpetaja Pia Rosing Heilmann. Ta lisas, et grööni keel sarnaneb pigem hieroglüüfe kasutatavate keeltega, mitte Euroopa omadega. Grööni sõnad sünnivad baasväljendile silpide ja lõppude liitmisest. See teebki sõnad pikaks.

Verine maks avas innuiitide südamed wher2go 10.04.2003 22:11

Hülgemaks on Gröönimaal delikatess, kajakasupp aga tavaline roog
Eesti Päevaleht, 6. juuni 1998
REIN SIKK, Nuuk

Tõstsin auravast hülgest lõigatud verise maksa suu juurde ja hammustasin, saatjaks kalaturu innuiitide pilgud. Grööni tähtsaima delikatessi söömise mõju oli silmapilkne – hetke eest tõrjuvad olnud kalamüü-jad, linnusulgijad ja hülgenülgijad avanesid kui nõiavitsa väel. Nendega koos verisest maksast hammustaja võetakse omaks.

Asu Gröönimaa teemat jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.