Kanuumatkad ja paadimatkad

Kanuumatkad, kajakimatkad, kummipaat või kaluripaat istumise all jõel või järvel kulgemine. Vaata ka teemat merematkad ja purjetamine, samuti palju vee peal reisimist.


Kanuutaja pääseb Soomaalt kuivana

Äripäev, Puhkepäev, 2. juuli 1999

Kaido Einama

Esimene ebatavaline asi, mis Soomaa kõnepruugis kõrva hakkab, on see, et vahemaid mõõdetakse kahte moodi. Üheks peamiseks mõõtühikuks on jõgi. Jõge mööda saab sõita Pärnusse, kunagi sai sealt ka vett pidi Tartusse ja Peipsi äärde.

Matkade korraldaja Aivar Ruukel juhatab oma Saarisoo tallu, kus Soomaa kanuumatkad algavad või lõpevad: mööda jõge on sinna Aesoost 4 km ja Jõesuust 8 km. Maitsi on Saarisoo talu Tori–Kaansoo tee 13. kilomeetril.

Kolmekesi paadis

Eesti Päevaleht, juuni 1995.

Kaido Einama

Paadi esiotsas istuja jälgib jõepõhja, selgitab
Toomas Uibo ülesannete jaotust kivisel jõel
allavoolu laskudes. Tagumine tüürib aeruga.
Eesistuja peab ka otsustama, kustpoolt
takistustest mööda sõita.

Ühel soojal juunikuu Hommikul kell 7 startis Tallinnast
seitsmeliikmeline matkaseltskond. Varustus oli napp
— ainult kergemad riided, kuigi eesmärgiks oli lõunaks
jõuda Ahja jõele, et alustada kolmetunnist kanuumatka.
Paate kaasa ei võetud — nende eest hoolitses kohalik
aktsiaselts Toonus Pluss.

Emajõe laevastik turismidessandiks valmis

Reisijututuba, 12.06.2001

Kaido Einama

Eelmine suvi Taevaskojas seilama hakanud jõelaev Lonni on saanud oma laevastikku lisa: plastmasspontoonidele ehitatud katamaraanparved on sellesuviseks hooajaks vette lastud ka Emajões. Kuus meetrit pikad alused vaatas üle ka Veeteede Amet ja hindas ehitised aerupaatideks.

Esialgu kolmest alusest koosnev laevastik võib peale võtta üle 20 inimese, mootoriga varustatud parvedel on ka salong, kus reisijad saavad mugavalt jälgida mööduvaid soomaastikke. Jaanipäeval hiivab aga ankru juba 5 veesõidukit, igaühe jõuallikaks 5 hobujõuline päramootor.
Juuni alguses ühel väga vihmasel laupäeval startisime nendesamade parvedega Kavastust hommikul uudishimulike pilkude saateta

Kummipaat, kevad ja sõidetavad jõed

Internetilink:

Paadimehe Aastaraamat 2001

Lauri Vahtre

Juba üle kahekümne aasta olen oma sõpradega käinud kevadeti mõnel Eesti või Põhja-Läti jõel kummipaadimatkal. Korduvalt on selleks olnud Piusa, Võhandu, Valgejõgi, Vaidava ja Amata. Kõik head, igaüks oma nüanssidega, millest lühike ülevaade tagapool. Kuid olgu konkreetsed ilma- ja veeolud millised tahes, ikka on see olnud üks suur kevadesse minek, millega olen aja jooksul nii ära harjunud nagu hommikuse hambapesuga ja ilma on nagu imelik.

Asu Kanuumatkad ja paadimatkad teemat jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.