Hiking by walking

Alam-Pedjal on Reisijututoa selstkond käinud juba 2 aastat, maikuus. Sellepärast teame ka sel aastal soovitada. Minge.

2005. aastal käisime 14. mail ehk umbes samal ajal, kui praegu. Oli juba roheline, kuid jahedavõitu. Vesi oli kõrge. Osa radu olid vee all, nii et kummikuga pääses vaid läbi. Saepurust teekõrgendused olid suurvee poolt laiali kantud. Pildid siin.

2007. aastal oli soojem ja kuivem. Käisime kogu raja läbi tossudes. Roheline oli ka - kullerkupud juba õitsesid, rohi kõrge ja mets enam täiesti läbi ei paistnud, oli rohelises vines. Pildid siin.

Laupäeval käisime ära Paljassaares, kus oli avatud uus linnuvaatlustorn.

Pildid siin.

matkaks on seda palju nimetada, sest mõni kilomeeter ehk kokku tuli. Aga kes tahab, võib trassi lülitada ka "päris" Paljassaare enda, mis on natuke tagapool peale suuri pilliroovälja ja kuhu pääseb ka piirivalvetorni juurest laevavrakkide rannikut pidi, mis on moodustunud kahe Paljassaare poolsaare vahele lahesoppi. Möödunud kevadel leidsime sealt igasuguseid puulaevade tükke. Ja muidugi olid ATV-d seal hullanud, kuhu nad ka ei jõuaks.

Mina arvan seda, et maailma kõige ilusam riik ongi Lõuna-Eesti” (Maie Põld)

Septembrikuu viimase laupäeva ennelõunal astuvad kaks sõpra Karula Rahvuspargi keskusehoone trepile. Paraku on uks lukus ning silt ütleb, et infopunkt on avatud ainult tööpäevadel. Rahvuspargi kodulehelt jäi minule küll meelde midagi muud, aga võib-olla kehtis see ainult suvehooaja kohta. Lootsime saada lisainfot vaatamisväärsuste ja matkaradade kohta, kuid mis seal ikka. Eeltöö on ju tehtud, marsruudiplaan paigas, kaardid olemas.

Olime jälle matkaradasid salvestamas. tegelikult sai see ära tehtud juba enne pühi - 16. detsembril, aga nagu ikka läks aastalõpp kiireks ja paneme loo üles alles nüüd.

Pildid siin.

Ja träkk (ingliskeelne) siin.

Rada on Tallinna elanikule suhteliselt lihtne, välismaalane või kaugeltnurgainimene võib mõnes kohas sattuda kergelt hämmingusse. Kuid ei maksa karta. Sealkandis on olnud ka looduse õpperada (vt Iru õpperada, Jaan Eilart, "Looduse õpperajad" 1986. a.)

Kaido Einama

Eesti Loodus 3/07

Vaata ka pildialbumeid: esimene ja teine

Tallinna ümbrust on üldiselt tugevasti mõjutanud pealinlaste prügi ja väljasõitudest rohelusse jäänud taak. Vaid veerandtunnise autosõidu kaugusel Tõlinõmmes asuv raba ja järv on aga meeldiv oaas, kuhu loodusvaenulikud „loodusesõbrad” pole veel jõudnud. Talvine retk Vääna maastikukaitsealal viib kohtadesse, kuhu muul ajal kuiva jalaga ei pääse.

Teisel katsel jõudis Reisijututoa ekspeditsioon salapärase Tõlinõmme vaatetornini. Oli see alles vesine ekspeditsioon, ehkki öösiti oli juba mitu korda alla -20 olnud.

Eelmine aasta enne jõule käisime Reisijututoa domeenisünnipäevamatkal Tõlinõmme torni otsimas ja ei leidnud. Nüüd, kui torni juures käidud, võib öelda, et siis oligi liiga vesine. Ja ka teisel katsel oli liigagi-liigagi vesine. Aga leitud ta sai.

Vaata pilte siit: 2006 ja 2007.

Eesti Looduse ammune artikkel ütles, et ega Tõlinõmme järves suurt vett enam polegi. 1937. aastal lasti järv kuivaks, et rammusaid põllumaid juurde saada. Linnud tõmbasid seepeale järvelt minema. Nüüd mõned pardid ja luiged on küll tagasi, aga linnurohkusest, nagu kolmveerand sajandit tagasi, enam rääkida ei saa.

Pildid Reisijututoa sünnipäevamatkast Tõlinõmmele on siin.