Üleni kaitseülikondades meditsiinimeeskonna minek kruiisilaevale on üks neist vaatepiltidest, mis paljudele koroonapandeemia ajast eredalt meenub. Kui 2026. aasta kevadel jõudsid meieni sarnased kaadrid laeval MV Hondius puhkenud hantaviiruse intsidendist, mõjus see kui tuttav ja murettekitav stsenaarium. Sellised uudised toidavad visalt püsivat müüti, et kruiisilaevad on kui hiiglaslikud ujuvad "petri tassid", kus viirused saavad muretult paljuneda.
Samal ajal kinnitab kruiisireisitööstus vastukaaluks, et tegemist on "ühe turvalisima puhkuseviisiga maailmas". Kuskohas peitub aga tõde ja kas peaksime enne laevatrepist üles astumist kartma? Popular Science uuris seda teadlastelt.
"Ma arvan, et vastus on kuskil vahepeal," selgitas Vanderbilti Ülikooli meditsiinikeskuse nakkushaiguste professor dr William Schaffner. Samale seisukohale asub ka reisimeditsiinile spetsialiseerunud Alabama Ülikooli (Birminghamis) nakkushaiguste emeriitprofessor dr David O. Freedman, lisades, et kuigi teatud riskid eksisteerivad, siis "inimesed ei tohiks olla hirmul."
Kruiisilaevadel on nakatumise risk reaalne eelkõige sealse unikaalse keskkonna tõttu. See on otsekui ujuv miniatuurne linnake, kus suur hulk inimesi viibib pikka aega üksteise vahetus läheduses.
Ehkki siiani pole tehtud uuringuid, mis võrdleksid otseselt haiguste levikut kruiisilaevadel teiste massitranspordivormidega, näiteks lennukitega, on alust arvata, et laevadel on risk kõrgem.
"Risk sõltub kokkupuute kestusest," selgitab emeriitprofessor Freedman. "Teie kokkupuuterisk on 10-tunnisel sõidul 10 korda suurem kui ühe tunni pikkusel sõidul."
Arvestades, et kruiisid kestavad tavaliselt päevi või nädalaid, on oht viirusega kokku puutuda oluliselt suurem kui paaritunnisel lennureisil.
Eksperdid on ühel meelel, et hantaviirus ei ole miski, mille pärast keskmine kruiisireisija peaks muretsema. Sellesse nakatumine on anomaalia.
Mäletatavasti tekitas rahvusvahelist tähelepanu kruiisilaev MV Hondius, mis saabus 18. mail 2026 Rotterdami sadamasse pärast surmaga lõppenud hantaviiruse puhangut pardal. Viiruse tõid pardale vähesed reisijad, kes olid nakatunud juba enne laevale minekut Lõuna-Ameerika maapiirkondades. Andide viirustüvi on ainus teadaolev hantaviirus, mis levib inimeselt inimesele.
Teine murekoht laevadel on seedetrakti haigused, mille seas mängib põhirolli noroviirus. Probleem on lausa nii laialdane, et noroviirust kutsutakse sageli "kruiisilaeva viiruseks".
Noroviirus on äärmiselt nakkav. See levib kiiresti saastunud toidu, vee ja pindade kaudu ning nakatunud inimesed jäävad nakkusohtlikuks isegi päevi pärast enesetunde paranemist.
Alkoholiga kätepuhastusvahendid ei tapa noroviirust. Ainus lahendus noroviirusest vabanemiseks on käte pesemine vee ja seebiga.
Toidu saastumine bakteritega nagu salmonella on aga üsna haruldased ja eeldavad väga kõrgete sanitaarstandardite rikkumist laeval.
Kui välja arvata pandeemiad nagu ülinakkav koroona, kulgevad enamik laevadel esinevatest hingamisteede haigustest pigem kergelt. Tuleb aga arvestada, et vanematel inimestel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga isikutel on suurem risk haiguste tüsistuste tekkeks.
