Festivali- ja kultuurireisid

Religioon inimese teenistuses

Ilmunud Eesti Ekspressis, 23. 04. 2007 

Raivo V. Raam

(geograaf)

Viimasel ajal on märgata meeldivat tendentsi, et Eesti meedia vähemkollane osa on hakanud kajastama  ka muud peale sovietliku parteinomenklatuuri osadesse erakondadesse imbunud priviligeeritute kolhoosimentaliteedi. Või arhailise kauboikapitalistliku maailmavaate, kus väärtushinnanguteks on naiste puhul ainult nende seksuaalkaubanduslik välimus ning meeste puhul nende oskus kedagi n-ö lohku tõmmata. Pean silmas maailma kultuurilist ja religioosset mitmekülgsust, alternatiivseid elustiile, kõikvõimalike vähemuste temaatikat. Maailm väljaspool Eestit on õnneks huvitavam, kui paremas palgas õnnenägemust jutlustaval arengumaal. Olgu eelpoolöeldu kinnituseks kasvõi hiljuti ETV-s näidatud dokfilm „Act Normal“ (Island 2006), vaatamata selle suhtelisele pealiskaudsusele, kus me budistliku munga argirituaalide sisust ei saanudki suurt midagi teada.

Tänasest hakkavad New Orleansis kulmineeruma iga-aastased Mardi Grasi pidustused, mis on üks maailma suurimaid tasuta festivale ja meelitab ligi kuni sada tuhat turisti.
Mardi Gras on New Orleansis püha nagu jõulud või jaanipäev. Või ajaliselt nagu meie vastlapäev.

Liikuv püha on määratud Lihavõtete järgi - 46 päeva enne seda teisipäeval ja seda kogunevad vaatama kümned tuhanded turistid. Sel aastal on Fat Tuesday 20. veebruaril.

Korraldajateks on Mardi Grasi organisatsioonid, mida nimetatakse Krewedeks. Neid on kokku ligi 60 ja igaüks neist organiseerib kostümeeritud paraadi New Orleansi tänavatel.
Mardi Gras hooaeg algab juba 6. jaanuaril. Kuid siis käivad üksikud paraadid ja karnevalid nädalavahetuseti. Alates reedest enne "pannkoogiteisipäeva" on aga pidustused peaaegu pidevad, trall käib õhtust hommikuni nii avalikel tänavapidustustel kui kinnistel Krewede ballidel.

Jõuluks on enamus reisijaid jõudnud koju. Mõni kindlasti ka eemale põgenenud sellest hullusest. Kuid igale poole ikka ei jõua nii, nagu jõuluvana.

Google Earthi jõuluvana träkkimise programmiga aga saab tal sabas püsida ja avastada iga päev, kuhu ta mõne hiigelkingi on poetanud.

Google Earthi kasutajad saavad pisikese faili lisamisega hakata jälgima jõuluvana teekonda, mis lähipäevadel kindlasti väga aktiivne. Selleks tuleb endale laadida Google Earthile lisaks üks kml-fail. Ja kui klikid tänase päeva kingikoti peale, lennutatakse sind sellesse maailma kohta, kus on vihje tänaseks aardejahiks. Kõrvaloleval pildil on viimase kingikasti enda asukoht. Vaja on vähemalt Google Earthi 4. versiooni, et jõuluvanale järgi jõuda.

Head virtuaalset ja reaalset reisimist ning kenasid jõulupühi

soovib Reisijututoa toimetus.

Briti nõukogu teatab: 18. oktoobrist kuni 12. novembrini on Kumu kunstimuuseumis publikule avatud Briti Loodusloomuuseumi ning BBC loodusajakirja koostatud näitus ’Loodusfoto 2005’. Maailma suurima ja mainekama loodusfoto konkursile laekus eelmisel aastal 55 riigist 17 000 tööd, millest näitusele valiti 80 fotot.

Näitusel on üleval maailma parimad loodusfotod, kujutades elu hiilgust, dramaatilisust ja mitmekülgsust. Näitus rõhutab ka loodusfotograafia kunstilist poolt ning julgustab fotograafe looma julgeid ja provokatiivseid tõlgendusi loodusest.

 
Kristjan Kasearu ja Kairit Tuhkanen kutsuvad:
Loodusringi filmiõhtud Kinomajas neljapäeviti kell 17.00
Kes on need inimesed, kes teevad loodusfilme? Mis paneb neid seda tegema?
8 autoriõhtut loodusfilmide tegijailt annavad sellele vastuse.

Kristjan Kasearu ja Kairit Tuhkanen kutsuvad:
Loodusringi filmiõhtud Kinomajas neljapäeviti kell 17.00 

Kes on need inimesed, kes teevad loodusfilme? Mis paneb neid seda tegema?
8 autoriõhtut loodusfilmide tegijailt annavad sellele vastuse.

Neljapäevast pühapäevani kestnud loodusfilmifestivalil on nüüd parim film valitud. Valimise ajal kogunes festivali naabrusse tuhandeid linde.

Reisijututuba käis kohal ja tegi ka pilti.

Piltidele jäi küll rohkem Looduseomnibussi traditsiooniline õhtuine linnuvaatlusretk, kuid pimedast kinosaalist räägime rohkem siin jutu vormis.

Teeliste kirikud ootavad kõiki rändureid, kes otsivad väärt peatuskohta või vajavad öömaja.

Avalehel kirjutab piiskop Einar Soone:
"Viiendat aastat on paljude Eestimaa kirikute uksed suveajal avatud ka siis, kui seal ei peeta jumalateenistusi, ametitalitusi, palvusi või kontserte. Avatud pühakoja uks on teelistele ja ränduritele märgiks kiriku avatusest inimestele ja kutseks sinna sisse astuda."

Harjumaal näiteks saab öömaja või telkimisplatsi järgmistes kirikutes:

EELK Harju-Jaani Ristija Johannese kirik
EELK Jüri kirik
EELK Kose Püha Nikolause kirik
EELK Kuusalu Laurentsiuse kirik
EELK Nissi Maarja kirik
EELK Tallinna Püha Vaimu kirik
EELK Tuhala Kaarli kirik
EEKBKL Evangeeliumi Kristlaste Viimsi Vabakoguduse palvemaja
RKK Pirita klooster