Reisivarustus ja -kirjandus

Matkasaapad, matkaraamatud, jalgrattad, telgid ja muu värk, mis reisile kaasa võtta.


Raamatuarvustus: Siin ja sealpool maanteed. Tallinn-Narva

"Siin- ja sealpool maanteed" on kuidagi tuttav nimi. Ja ongi nii - kunagi nõukogude ajal ilmus sellenimelisi raamatuid päris palju. Kuigi mu enda seljakotti kooli ajal läks "Kas tunned maad", on ähmaselt meeles ka midagi nendest maantee-reisijuhtidest. Amazonist võib praegugi leida müügil Võru, Rapla ja Valga rajooni "Siin- ja sealpool maanteed" reisiraamatuid. 2006. aastal ilmutas samanimelise sarja üksikraamatu Marko Kaldur trassiga Tallinnast mööda Piibe maanteed Tartusse. "Tallinn-Narva" on aga just müügile ilmunud ja kirjastus Solness lubab sama sarja ka pikemalt jätkata.

Tallinn-Narva on alustuseks hea marsruut. Peaaegu niisama oluline kui Tallinn-Pärnu. Kuid põhjarannikul tundub maanteeturistil tegemist rohkem olevat. Tee on pikem ka.

Plaanimata lugemine - "Jalutaja teejuht. KADRIORG"

Jalutan rahulikult päikselisel kevadpäeval läbi Kadrioru südalinna. Mõned tunnid hiljem pistetakse näppu raamat. "Jalutaja teejuht". Kadriorust. Täpsemalt pole võimalik sihtrühma tabada.

Kuna Kadriorg on kevadel, suvel, sügisel ja talvel juba korduvalt läbi jalutatud, läbi pildistatud ja läbi vaadatud, siis raamatus on muidugi enamus kirjeldatud kohti tuttavad. Aga hea on näiteks teada, et Russalkast Lauluväljaku poole asus jalgupidi meres postidel kohvik "Kajak". Seesama Russalka rand, aga kesklinna poolel oli supelsakste paradiis. Seda jälle ei teadnud. Supelsalongi hiigelkompleksist on säilinud vaid vana vannimaja Narva mnt 80, mis tegelikult peagi uusarenduse alla maetakse, vähemalt on vannimaja juba pikalt müügis olnud.

Finnair avas lennule registreerimiseks m-värava

Kui varem sai veebist lennule registreeruda ja lennujaamas kohalikust e-teeninduse kioskist, siis nüüd saab ka siis, kui pole arvutit käepärast või e-kioskis ka saba, teha registreerumine kiirelt mobiiliga.

Finnair avas mobiilse internetiteenuse kasutajatele suunatud m-värava m.finnair.com, mis koondab reisiinfot ja annab võimaluse mobiilselt lennule registreerida.

Lonely Planet soovitab: TOP 10 riiki aastal 2011

Nagu iga aasta, kogub tuntud reisiraamatute kirjastaja Lonely Planet oma seljakotirännikirjanike arvamused üle maailma kokku ja reastab 10 tippsihtkohta, kuhu Lonely Planet soovitab järgmisel aastal minna. Tavaliselt järgneb sellele turistihordide vool muidu vaiksetesse kohtadesse (kuid ka tuntud sihtkohti on TOP 10 sekka alati sattunud).

Seekordse esikoha võttis aga Lääne turisti jaoks ülieksootiline Albaania. Selle riigi kodumajutusi hakkavad Vahemere kaldal otsima seljakotituristid, värske Lonely Planeti reisijuht käes.

Kümme soovitatud sihtkohta on järgmised.

Google teeb kaarte täpsemaks, Bing arendab linnulennuvaadet

Ühel päeval Bingi kaarti vaadates avastasin sealt huvitava nupu - linnulennuvaade. See on asi, mida tänavaid mööda filmival Google´il pole: Microsoft kasutab lennumasinaid peaaegu 3D vaate pildistamiseks õhust, mitte lagipähe lajatavaid satelliidifotosid.

Linnulennuvaade annab üsna hea ruumilise ettekujutuse linnast ja tekitab ka üsna postkaardilikud vaated, näiteks see kõigile tuttav Helsingi kesklinna ekraanipilt siin:

Hennessy Hammocki ripptelk aitab telkida puu otsas

Tüüpiline telkija jõuab telkimiskohta õhtuhämaruses, ragistab natuke võsas, viskab telgi tasandatud mutimullahunnikule või ärkab keset ööd sipelgapesas. Öine metsseakari võib nööridesse joosta, konn hüppab matkasaapasse või ujutab öösel alanud paduvihm telgilagendiku veega üle. Kõike võib juhtuda. Sellepärast ongi üsna hea lahendus Hennessy Hammocki ripptelk, mis vähemalt neist hädadest on vaba.

Ripptelk kinnitatakse kas kahe puu või mõne muu kindla eseme vahele. Ka kaljuprakku võib telgi kinni tõmmata. Kevadel, sügisel ja talvel, kui maa õhkab külma, ei pea muretsema allapanu pärast kuuski laasides, ka üleujutamine on üsna vähetõenäoline. Lisaks pole vaja ripptelgile tasast lagendikku. 

Reisijal on õigused

Reisijal, eriti aga Euroopa Liidu reisijal on õigused, mille kohta on avatud reisijaõiguste eestikeelne veebilehekülg. Näiteks selgub sealt, et ärajäänud reisi eest võib olla õigus saada 125-600 euro suurust hüvitist ning pagasi puhul kuni 1220 eurot.

See lehekülg räägib näiteks lennureisija õigustest järgmiselt.

Kui reisijaid ei lubata pardale, peavad lennufirmad kõigepealt otsima vabatahtlikke, kes oleksid teatud hüvitiste eest nõus loobuma oma broneeringutest. Lennufirma peab laskma vabatahtlikel valida, kas nad soovivad saada tagasi kogu tasutud raha või kasutada muud marsruuti.

Lennureisi ja esinenud viivituste pikkusest sõltuvalt võib teil olla õigus 125–600 euro suurusele hüvitisele. Kui vabatahtlikud otsustavad kasutada teist marsruuti, peab lennufirma vajaduse korral pakkuma abi, näiteks toitu, telefoni kasutamise võimalust, vajaduse korral majutust üheks või enamaks ööks ning transporti lennujaama ja majutuskoha vahel.

Hea on ka teada, et kui pagas läheb kaduma, saab kahjustada või hilineb, võib reisijal olla õigus saada hüvitist kuni 1220 eurot.

SAS toob lennukitesse interneti

Lennufirma SAS hakkab pardal internetti pakkuma kaug- ja Euroopa-sisestel lendudel. Teenust hakatakse pakkuma äriklassi ja extra turistiklassi klientidele tasuta ning turistiklassile tasu eest.

„Praegu toimuvad meil läbirääkimised mitme teenusepakkujaga, mille eesmärgiks on pakkuda pardal tasuta internetti meie premium klientidele, millega alustame juba 2011. aasta aprillist,“ ütles lennufirma SAS kommertsjuht Robin Kamark.

Da Vinci ideed elavad - esimene tiibu lehvitav lennuk rebis maast lahti

Inimjõul liikuv ornithopter ehk tiibu lehvitav mootorita lennuk on lõpuks valmis saanud. Toronto Ülikoolis valminud ülikerge lennuk saavutas üle saja meetri pikkuse lennukauguse ja seega võib öelda, et tiibu lehvitades on võimalik inimesel lennata. Sama ideed on välja pakkunud ka keskaegne leidur Leonardo da Vinci 1585. aastal, kuid seni pole tema ideed töötava prototüübiga tõestatud. Tema üks teine idee - helikopter aga on juba ammu töös.

Airbus esitleb - selliste lennukitega lendame pensionipõlves, aastal 2050

Nüüd me teame, millised näevad lennukid välja aastal 2050, kui paljud meist on pensionil ja kulutavad loodetavasti selleks ajaks kogunenud pensionisammast maailmas ringi reisimiseks. Airbus pakkus Inglismaal Farnborough rahvusvahelisel lennunäitusel külastajatele vaatamiseks ideelennukit.

Airbusi lubadusel võib selline lennuvahend teoks saada 2050. aastaks, heal juhul aga isegi paarkümmend aastat varem. See lennuk peaks kujutama endast „inseneride unistust“.

Reisijututoale saadetud Airbusi teates kirjeldatakse uut lennukit nii: ülipikad ja õhukesed tiivad, mootorid on poolenisti paigaldatud lennuki kere sisse, U-kujuline saba ja kergmetallist „intelligentne“ kere, mis räägib senisest tunduvalt suuremast keskkonnasõbralikkusest.

Asu Reisivarustus ja -kirjandus teemat jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.