Järgneb päevikusissekanne Reisijututoa blogist - sellest, kuidas me nädal hiljem jalgratastel prügituuri tegime Teeme Ära 2008 prügikohtadesse Rae vallas.
Objekt 2 (prügiluure numbrite järgi)
Alustasime Peetri küla servast, meie esimeselt objektilt, kust prügihunnik oli ära varastatud. Kõik oli endine, keegi tagasi polnud toonud ja isegi traktor seisis sama koha peal. Kinnisvara-arendus seiskunud.
Enne ja nüüd:
Objekt 3: ongi rohelus
See oli siis meie objekt, mida koristasime. Nädalaga on palju muutunud. Rohelus vajub peale. Auk, kuhu matsime tellised, kattub naadivõsudega. Rohi surub end välja prügialustelt platsidelt, põõsad on lehte läinud ja varjavad põõsa alla jäänud mädanema jäetud laudu. Ilus.
Tegemise ajal ja nüüd:
Objekt 4: vanad armastuskirjad ei hävi
Siin oli koristatud. Mõni hunnik oli jäljetult kadunud, mõni paistis endiselt. Suur ehitusmaterjalikuhi ilmselt ei käinud üle jõu. Tagapoole metsa alla viiv tee oli kummidega blokeeritud, kummide taga võis endiselt vanu armastuskirju ja fotosid leida. Tulbid olid selles hunnikus kasvama hakanud. Et justnagu romantiline?
Enne ja nüüd:
Värsked prügikollid aga olid juba oma pakikesed siia maha jätnud: kaks pudelit viina, kartulikoored, väike narkotsikotike, konid ja kondoomid. Selline elu neil.
Objekt 5: kogu maa arvutiseerija koristati ära
Siin on põhjalikult ära koristatud itimehe sodila. Paraku on kogutud praht kottides endiselt tee ääres. Ilmselt pole veel jõutud, arvestades neid sodimägesid, mis Jüri kogumispunkti jõudsid.
Aga enne-nüüd kontrast on suur ikkagi.
Tegime ka natsa taaskasutust. :) Metallist toruklamber sai GPSi hoidikuks, töötas ideaalselt.
Objekt 6: varjatud prügi
Prügiteid pidi lähenedes tundus, et plaadihunnik on likvideeritud. Kena puhas lõkkeplats, metsa poole tuulevarjuks kummid laotud. Aga ei miskit - kummivirnad olid plaate ja muud sodi täis laotud ning virna taga oli CD-laga endiselt olemas, kuid natuke koomale lükatud ja kergelt mulda peale visatud. Ei jõutud või ei pääsenud üle pehme lodu auto ligi ära vedama? Ei tea. Ilmselt jäi paljudes kohtades niimoodi asi pooleli, ühe päevaga ei jõudnud... enne ja nüüd:
Muide, 4st kaasavõetud CD-st 2 hakkasid tööle :) Nüüd on olemas Onu Remuse Jutud ja Vägilased "Väga Ilusad". Boonusprügi. Oort mängis 7. looni, siis olid juba läbivad plekid.
Objekt 7: totaalne muutumine
Seda kohta poleks ära tundnud. Näib, et rasketehnika on olnud mängus. Koos prügilaamaga on eemaldatud ka truup, alles sile kraav. Varsti rohtunud. Enne ja nüüd:
Vahepeal võib kiita navigeeriva kaardiga käsi-GPSi (mis poole sõidu ajal sai prügi taaskasutades omale rattahoidiku) - jalgrattamatkal ideaalne, aitas sõita peaaegu ühegi kaardipeatuseta. Ja juhatas mitu korda otsem ka, kui ise oleks läinud. Üks kord aga aitas Indreku teadmine ühe vana ülesvõetud tee kohta, kust siiski rattaga veel otsem läbi sai. Eestis on rattale nüüd käsi-GPS suureks abiks.
Objekt 1: sodistaja on teada?
Lõpetasime Sõjamäel, kus meie koordinaatidel polnud midagi muutunud. Peale selle, et tuul oli huvitavaid pabereid laiali puhunud. Kes küll teab öelda, kuidas ühel prügimäel mitmetes hunnikutes on nii palju Trend Line OÜ nimega kaste ja pakikesi? Ja kõigele lisaks pakk raamatupidamispabereid selle firma nimega ning Super BOX kaupluste saatelehtedega? Suur-Sõjamäe 4, kus firma üks kontor asub, on sealsamas lähedal ja miskipärast tekib küsimus, et kes on selle firma ametlik prügivedaja? Ja kes mitteametlik? Trend Line´i saatelehtedes olev kaubavalik vedeles suurte kilepakendimägede vahel, jällegi ühene vihje ühele firmale...
Selle viimase hunniku kohta ilmus Päevalehes ka lugu.
