Uisutamine Tallinna vee peal

Seikleja.com korraldas Soodla veehoidlal uisumatka. Kuid peagi lubavad jääolud uiskajatel ka merele minna... Hiiumaa laiud ongi juba jääs.Äripäev, Puhkepäev, 16. jaanuar 2004

Kaido Einama

Siit leiad jääinfot Läänemerel

“Selle võtame ära, kevadel sulab muidu Tallinna joogivee sisse,” ütleb üks matkajatest, kui oleme rihmadega saabaste külge kinnitanud uisud alla saanud ja Soodla veehoidlal esimesed tiirud teinud. Ta võtab lumelt kalameeste või matkajate poolt sinna pillatud “Mesikäpa” kommi.

Enne Tallinna veevarusid täiendavale veehoidlale minekut sarnaneb meie ettevalmistus kaldal ellujäämisekspeditsiooni karmimaks vormiks ettevalmistusele. Seikleja.com-i reisijuhid Alar ja Eric jagavad veekindlad kotid välja – sinna paneme kaasavõetud täiskomplekti vahetusriideid. Lisaks uiskudele saab igaüks näppu Rootsi päritolu jäänaasklid ja vile. Valmistutakse halvimaks ehk läbi jää kukkumiseks, kuigi veehoidlal paistev kalameeste täpistik lubab arvata, et väga hullu matkajatega siiski juhtuda ei saa.

Giid Rommi räägib veehoidla ajaloost, kui reisijuhid matkajate uisurihmu pingutavad. “enne, kui 1978. aastal Soodlale veehoidlat ehitama hakati, oli siin talu. Mehed rääkisid, et eelmine päev veel olid nad talus napsu võtnud, kui järgmisel päeval vesi peale lasti.” Veehoidla on ühtlaselt jääs, lumekirme jää peal on aga piisavalt õhuke, et mugavalt uisutada. Suundume avaveekogu poole, suusakeppidega hoogu andes. Esimesed jääpraod võtavad liigse uljuse maha.

“Sissesõidetud rajad on konarlikud,” hoiatab Eric punti kogunevaid jäämatkajaid. Kui giid järgmise peatuse teeb, soovitatakse distantsi hoida – jääl pole tark kobarasse kokku koguneda. Mis sellest, et jää tundub paks. Eesti veekogud on allikarohked ja mõnes kohas võib lume all varitseda oht.

Veehoidla madalamas osas satume “miiniväljale”. Maastik (või jäästik) meenutab kraatritega kaetud kuud: kalameeste jääaukude ümber on kuhjunud kõrged jääservad, keskel haigutab sikutamiseks puuritud auk. Üks meist eemaldub kalameestega juttu ajama, sest huvi on vastastikune – meie tahame teada, kuidas näkkab ja kalamehed huvituvad, mis imeriistadega me jääl nii kiiresti edasi saame. Kalad pole veel näkanud, kuigi tulid kohe värskelt puuritud jääaugu juurde ninapidi vahtima, mis toimub. Ussi konkus otsas keegi neist siiski ei soovinud.

Uisud, millega jääl üllatavalt kiiresti edasi saab, on Seikleja.com-i reisisaatjate sõnul pärit Rootsist. “Eile just toime tollist ära,” ütleb seikleja Alar. Alumiiniumist terad on rihmadega matkasaapa alla kinnitatavad, seega saab uisumõnu proovida igaüks, kellel korralikud jalanõud. Seikleja.com loodab selle matkavarustusega peagi ka merele minna. Nende Hiiumaa korrespondent juba teatas, et sealsete laidude vahel on juba jää, nii kaugele kui kaldalt silm ulatub.

Ligi seitsme kilomeetri pikkune veehoidla pakub päikselisel, kuid kargel nädalavahetusel igal hetkel hingematvaid vaatepilte. Kõike seda saab nautida üsna korraliku kiirusega siledal jääl liikudes. Seni, kuni tulevad praod ja konarused.

“Eile läksid siit kolmandik inimesi juba tagasi,” ütleb Alar, kui jõuame kõrkjatega kaetud lahesoppi. “Jää on need siia vedanud, muidu on siin täitsa puhas,” teab Alar. Meie teeme lõunasöögipausi. Kuna ilm pole nii külm, kui eelmise matka ajal, siis tagasipöördujaid pole.

“Hooaeg on siin varsti läbi,” arvab meie giid Rommi, kui oleme jõudnud päris veehoidla lõppu. Edasi saab minna vaid sama teed pidi tagasi. Jõel uisutada on vaatamata pikale külmale veel ohtlik, allikad võivad olla õhukese lume alla peitunud. Kuid hooaeg jätkub merel, kui lund juhtub liiga palju tulema. Vastupidiselt suusatajatele tahavad uisutajad, et oleks külm ja vähe lund. Siis püsib liuväli klaassile.

Veehoidla tammi juurde tagasi tulles hoiatab giid, et omal käel tammi poole edasi minna ei tohi. Kuigi jää peal pole hoiatavaid silte, leiame me need hiljem kaldalt. Veehoidlas allavoolu on ohutus- ja sanitaartsoon, Soodla veehoidla on ikkagi üks kolmest suurimast Tallinna veereservuaarist Ülemiste järve ja Paunküla veehoidla kõrval.

Jäämatkakorraldajad Eric ja Alar on teinud korralikku jääluuret: teavad täpselt, kuhu minna saab ja kus veel ei kanna. “Hiiumaal on juba täitsa kõva liuväli, Haapsalu lahel aga lausa ideaalne: sula viis viimase lume ja külm jäätas mere peegelsiledaks,” teab Alar. Tallinnas aga tuleb uisutada veel jäähallides, sest merel loksub laine randa nagu suvel ja Pirita jõel on liiga ohtlik. Sisemaal aga on pakane vee kaanetanud, nii et kalameeste järel kipuvad jääle ka uisumatkajad.

Tasub teada

Jää purunemisel tegutse nii

  • Kukkumisel pane käed näo ette ja küünarnukid laiali
  • Rahune, pööra ümber tulekusuunda
  • Aseta matkakepp või uisukepid enda ette jääle risti
  • Haara jäänaasklid ning löö nad jäässe kepist kaugemal
  • Ujumisliigutusega löö jalad pinnale
  • Tõmba end jäänaasklitest jääle, jalgadega ujumisliigutusi tehes
  • Kui jää murdub, jätka ronimist samas suunas

Kuidas saab teada jää paksust?

  • kindlaim viis on auk puurida ning jää paksust mõõta. Kalamehed on heaks allikaks jää paksuse hindamisel.
  • Kogenud matkaja saab kasutada ka spetsiaalse teravikuga jääkeppi, millega vastu jääd lüües paksust hinnata.

Viis müüti matkauisutamisest

  • ”Matkauisutamine on kiiruisutamine”
    - ei ole. Uisumatkaja ei uisuta kellegi võitmiseks. Kui jää tugevus ei ole piisav, võtab uisumatkaja uisud alt ja möödub ohukohtadest kaldal.
  • ”Matkauisutamine sobib ehk Rootsi ja Soome, Eestis on sobivat jääd harva”
    - Kuna Soomes on tavaliselt lund rohkem kui Eestis, on tihtipeale parimad uisumatka piirkonnad Lääne-Eesti saartel. Eesti uisuhooaeg kestab tavaliselt jaanuari algusest kuni märtsi keskpaigani. Jaanuari alguses on uisutamiseks sobivad järved, seejärel lähevad matkajad merele.
  • ”Uisumatkamine on eluohtlik, sest jää võib murduda”
    - Uisumatkamisel esinevad ohud, millele ei saa vaadata läbi sõrmede. Õigesti harrastades ei ole uisumatkamine eluohtlik. Järgida tuleb paari lihtsat juhist - jääle mine alati mitmekesi, võta kaasa korralikud jäänaasklid, varuriided paki veekindlalt, söö ja joo tublisti. Praguderikas kevadjää on tunduvalt ohtlikum kui ühtlane sügisjää.
  • ”Uisutades matkadistantse ikkagi ei läbi”
    - Tõesti, nädalaks vast uiskudega merele minna ei viitsi. Aga paari - kolmepäevased retked on väga sobivad. Ööbida saab nii turismitaludes või telgis.
  • ”Uisuvarustus on üle mõistuse kallis”
    Matkauisud kipuvad olema kallimad Hiinas toodetud hokiuiskudest, korralik varustus kestab aga kaua ning on hinna vääriline. Matkasaapa alla kinnitatavad uisud - ca 1200 kr, jäänaasklid ca 200 kr, uisutamiskepid ca 400 kr, veekindel kott seljakotti ca 300 kr. Lisaks korralikud matkasaapad, riietus ja seljakott.

Allikas: Seikleja.com

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.